Maailm

Hoiatus: Venemaa on Euroopale tõsiseks ohuks! (36)

Tõnis Erilaid, 3. märts 2014 07:00
ÜLEMRAADA EES KIIEVIS: Ukrainlaste selge sõnum Putinile. Foto: AFP
«Venemaa ohustab Euroopa rahu ja julgeolekut,» ütles NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen eile. USA välisminister John Kerry märkis telekanali CBS hommikusaates, et Ühendriigid ja tema liitlased kavatsevad Venemaa G8 riikide hulgast välja heita ja ta majanduslikult isoleerida.

«Meil on selleks mitu võimalust,» kinnitas Kerry, «alates viisakeeldudest ja Ukraina vastu alustatud sõjakäigu süüdlaste pangaarvete külmutamisest.» Kerry märkis, et Vene rubla on niigi langemas ja täna kukuvad ka sealsed börsid.

Samal teemal

Analüütikud on kindlad, et juunis Sotšisse kavandatud G8 tippkohtumise ärajäämisega oli president Putin arvestanud, kui ta palus Föderatsiooninõukogult luba Vene vägede saatmiseks Ukrainasse. Laupäevases 90minutilises telefonikõneluses president Obamaga kaitses Putin raevukalt Venemaa õigust välja astuda, kui tema kodanikke Ukrainas rünnatakse. Välisminister Kerry ähvardusi keeldus presidendi pressiesindaja eile kommenteerimast. Küll on teada, et Putin ei vaja raha mitte ainult sõjaks. Krimmi seadusevastaselt ametisse nimetatud võimude esindajad, kes eile Moskvasse saabusid, teatasid, et viivitamatult on vaja miljoneid dollareid.

Päev möödus tulevahetuseta

Alanud informatsioonisõjas Ukraina ja Venemaa vahel on raske kui mitte võimatu saada erapooletut ülevaadet sellest, mis sisuliselt venelaste poolt okupeeritud Krimmis toimub.

«Me ei tea, keda võib siin usaldada,» ütles Soome telekanali MTV3 ajakirjanik, kui oli läbi raskuste Krimmi jõudnud. Koos Prantsuse ja al-Jazeera ajakirjanikega oli ta püüdnud Ukraina autonoomsesse ossa pääseda mööda maanteed, kuid piiril kähvasid poolsõjaväelised mehed: «Pöörduge tagasi või muidu rebime teie passid puruks!» Teel nägi ajakirjanik iga kümne meetri järel seismas relvastatud mehi. Mõned kaevasid kaitsekraave. CBSi ajakirjanik Elizabeth Palmer kirjutas Twitteris: «Tahtsin sõita autoga Krimmi. Ukraina sisevägede sõdurid ja kohalik miilits võtsid meie soomusvestid ära ja panid endale selga – ning meil käskisid otsa ringi keerata.»

Eile hommikust peale piirasid sajad Vene sõdurid ja Krimmi omakaitselased Ukraina piirivalve 36. brigaadi baasi Perevalnõi külas. Sunday Telegraphi ajakirjanik Roland Oliphant oli kohal, kui brigaadikomandör kolonel Sergei Staroženko käis kõnelemas Vene üksust juhtinud eraldusmärkideta mehega, kes ütles oma nimeks Aleksandr A. «Tõenäoliselt tulevahetuseks ei lähe,» ütles Staroženko ajakirjanikule. «Me leppisime kokku, et ei suuna püssitorusid teineteise poole ja nemad ei sisene meie baasi. Ma küsisin, mis on nende eesmärk. «Me tahame valvata rahu,» vastas Aleksandr.»

Paanilised teated peamiselt Vene ajakirjanduses, nagu põgenenuks Ukraina laevastik Sevastopolist Mariupolisse ja Odessasse, lükkas Ukraina mereväe juhtkond ümber, samuti selle, et paljud Ukraina sõdurid olevat oma relvad ära andnud ja venelaste – või kohalike võimude poole, mis on üks ja sama – üle läinud.

Mehed kutsuti kordusõppustele

Eile erakorraliselt kinnisele istungile kutsutud ülemraada otsustas eriolukorra kuulutamisest loobuda, sest see takistaks lähenevate presidendivalimiste korraldamist. Üldmobilisatsioon jäeti esialgu samuti ära. Siiski kutsutakse tuhandeid mehi kordusõppustele ning toetatakse üksmeelselt Ukraina armee juhtkonda ja julgeolekunõukogu otsust viia sõjavägi kõrgendatud valmisolekusse.

Pärast ülemraada istungit ütles Ukraina presidendi kohusetäitja Aleksandr Turtšinov, et «Ukraina väeüksused täidavad oma kohust, nagu see on kirjas meie konstitutsioonis, ja kaitsevad end agressori eest». Turtšinovi sõnul esitasid venelased Ukraina sõjaväelastele Krimmis ultimaatumi, mille tähtaeg lõppes eile kell viis hommikul. «Ma ei saanud ühendust Putini ega Medvedeviga, sain telefoni otsa vaid riigiduuma esimehe Sergei Narõškini, ja ütlesin, et Vene vägede agressiivsus Krimmis ületab igasugused piirid.» Ülemraada nõudiski, et Venemaa viiks viitamatult kõik oma sõdurid tagasi Musta mere laevastikule eraldatud baasidesse, kust tohib relvastatult väljuda ainult Kiievi loal.

Peaministri kohusetäitja Arseni Jatsenjuk möönis, et viimase nelja aastaga on Ukraina armee viidud «nutmaajavasse» olukorda. Tema sõnul tegutseb Krimmis praegu ukrainlaste vastu 6000 Venemaa sõdurit.

Ukraina presidendi kohusetäitja Aleksandr Turtšinov nimetas eile ametisse hulga kubernere, sealhulgas Dnipropetrovski oblastisse Ukraina ühe tuntuma oligarhi Ihor Kolomiiski ja Donetski oblastisse samuti jõuka ärimehe Serhi Taruta. Mõlemad lubasid oma raha mängu panna, et oblastite majandusolukorda parandada. Varem kukutatud president Janukovõtši taustajõuna tegutsenud oligarh Rinat Ahmetov kutsus kõiki ärimehi panustama Ukraina majandusse senisest rohkem ning tegema kõik, et Venemaa agressioon läbi kukuks, kasutades selleks oma sidemeid välismaiste äripartneritega.

Venemaal marssisid sõja-vastased ja -pooldajad

Moskvas ja Peterburis võttis politsei kinni sadu meeleavaldajaid, kes protestisid president Putini kavandatud sõja vastu Ukrainas. Moskvas aga korraldati välkkiirelt sõjategevuse pooldajate marss, kuhu koguti kümneid tuhandeid inimesi, sealhulgas riigiasutuste töötajaid ajakirjanduse andmeil poolvägisi.

Venemaa infokanalid levitasid samal ajal teadet, nagu oleks aasta algusest saadik Venemaale põgenenud 675 000 ukrainlast ja ainuüksi viimasel kahel nädalal 143 000. Telekanal, kes sellest kõneles, oskas aga Ukraina-Venemaa piiripunkti asemel näidata Poola piiriületuskohta.

Samal teemal

06.03.2014
Ukraina saab 11 miljardit eurot
06.03.2014
Kolmapäevased sündmused Ukrainas Krimmis
03.03.2014
Ukrainlane Eestis: «Lähedased on hirmul. Kardetakse sõda.»
02.03.2014
GALERII JA VIDEO: Vene saatkonna ees piketil läks kähmluseks