(ALDO LUUD)

Nii mõnigi meist kurdab, et käiks küll trennis, kui vaid aega oleks. Töö võtab poole päevast, kodused toimetused ja lastega tegelemine teise samasuure osa. Puhkepäeval tahaks aga ju lihtsalt olla, uueks nädalaks patareisid laadida... Kuhu see trenn veel mahtuma peaks?

Selleks, et liigutamisest saaks igapäevane osa rutiinist, on vaja enda elukorraldust muuta ning prioriteedid ümber paigutada. Järgmised nõuanded võivad sind selles aidata.

1. Treeni hommikul

Esmapilgul võib mõte kella seitsmesest trennist hullumeelsena tunduda, kuid seda tasuks siiski kaaluda.

Esiteks oled pärast trenni tööle jõudes reibas ja särav – sellal kui kolleegid kolmanda kohvitassi abil end käima üritavad saada, oled sina oma energia juba trennist kätte saanud.

Teiseks annab jõusaali või jooksuringiga alustatud hommik hea noodi kogu ülejäänud päevale, sest mida tervislikult alustad, seda väiksem on kiusatus seda ka näiteks mõttetu rämpsusöömisega rikkuda.

Kolmandaks väldid õhtust ummikut jõusaalis, mil enamik tööinimesi trenni on tulnud. Pealegi võib õhtuti alati midagi muud vahele tulla, mille pärast oled sunnitud trennist loobuma.

2. Mine varem magama

Kui sa ei suuda end hommikul kuidagi trenni vedada põhjendusel, et sa ei saa kokku piisavalt unetunde, siis mõtle, kas kõik, millega sa õhtupoolikul tegeled, ilmtingimata vajalik on.

Ilmselt on igaüks meist "korraks" Facebooki läinud ning end paari tunni pärast ikka veel sõprade pilte kommenteerimas leidnud. Võib-olla avastad end diivanil tukkumas, telekas jooksmas film, mis sind tegelikult ei huvitagi. Mine parem varem voodisse ja investeeri heasse unesse!

3. Liigutamine ei pea võtma palju aega

Treeningute sagedus on nende kestvusest tähtsam, kõige olulisem on aga säilitada järjepidevus. 45 minutiga võib teha väga tõhusa trenni – seda muidugi juhul, kui täidad selle aja tõepoolest tõhusalt, mitte sõbraga lobisedes või nutitelefoniga netis surfides.

4. Leia enda jaoks trenn, mis sulle tõesti meeldib

Trenni peab nautima! Pole vaja end spinningusse sundida, kui see sulle ei istu, mis sest, et sõber seda taevani kiidab. Mis sobib ühele, ei pruugi sobida teisele. Võib-olla saad oma energiadoosi hoopis värskendavast vesiaeroobikast või venitavast-turgutavast joogast – leia see oma.

5. Planeeri

Pane trenniajad kalendrisse kirja ning pea neist kinni. Mõtle trennist nagu sõbrast, kellega kohtumist sa ju niisama ära ei jäta, või tööst, kuhu ei saa lihtsalt niisama minemata jätta. Selline suhtumine aitab järje peal püsida.

Mida enam neid rutiine kinnistada, seda kergemaks trenniskäimise harjumus muutub. Algus võib olla raske, kuid mõtle oma eesmärkidele.

Regulaarne treenimine annab sulle igal juhul parema tervise, tugevama keha, erksa vaimu ja suure portsu enesekindlust.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Silja Ratt
Telefon 51993733
silja.ratt@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis