(TAIRO LUTTER)

Käes on kortermajade üldkoosolekute aeg, kus tehakse kokkuvõtteid möödunud aastal tehtust ja räägitakse sellest, mida tahetakse ära teha kättejõudnud aastal.

Seadus paneb vara valitsejana tegutsevale haldusfirmale või korteriühistu juhatusele kohustuse koostada majanduskava.

Majanduskava peab andma selgesti mõistetava ülevaate jooksval aastal kavandatavatest töödest ja nendeks planeeritavatest kuludest. Iga kortermaja toimib isemajandava üksusena.

Nii nagu iga ettevõte – aga ka linn või riik – koostab eelseisvaks aastaks eelarve, prognoosib oma kulusid-tulusid ning arvutab läbi, kuidas saavutada nende vahel tasakaal, tuleb seda teha ka igas kortermajas.

Nõue, et maja peab saama haldustegevuse korraldajalt, olgu selleks siis teenust osutav haldusfi rma või korteriühistu oma jõududega, majandustegevuse aastakava, kehtib seaduses juba ammu.

Paraku puutume majadele haldusteenuse pakkumisi tehes väga tihti kokku olukorraga, kus tuleb ilmsiks, et senine haldaja ei ole kunagi aasta majanduskava koostanud.

Sellepärast on kohane meelde tuletada, et igal korteriomanikul on õigus nõuda majanduskava koostamist ja esitamist.

Peale selle on seaduses ka sätestatud, et igale korteriomanikule tuleb vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu esitada tutvumiseks selle projekt.

Mida peab majanduskava käsitlema?

Seaduses on nimetatud, et kava peab sisaldama korterite ühise majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid, korteriühistu liikmete kohustusi varem kokku lepitud kulutuste ja koormatiste kandmisel ning andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta.

Majanduskavas oleks vajalik eraldada prognoositavad kulud, m is on seotud haldamise ehk kinnisvara majandamise juhtimisega (seda koos raamatupidamisega), heakorra tagamisega seotud kulud, tehnohoolduse kulud kõigi maja toimimise aluseks olevate seadmete ja rajatiste hoolduseks, jooksval aastal kavandatavate remonditööde kulud, kõik nn prognoositavad tarbimispõhised otsekulud (elekter, küte, vesi jt) samuti ka nn omanikukohustusega seonduvad eeldatavad kulud (kindlustus, pangateenused, mugavusteenused tarbimise mõõtmisel jt).

Kavandatavate remonditoode osas peaks haldaja kindlasti üksikasjaliselt esitama need soovitused, milliseid toid oleks tarvilik teha ja mis hinnaga need eeldatavalt tehtud saaks. Üldkoosolekul need ettepanekud siis kas kinnitatakse või muudetakse.

Majanduskava peab aga peale kulude prognoosima ka tulusid sellise arvestusega, et koik kavandatavad tood saaksid rahaliselt kaetud.

Üldkoosolek otsustab, kas kavandatavate kulude puhul koguneb remondifondi niigi piisavalt raha, kas tuleb mingiteks töödeks koguda ühistuliikmetelt mingi lisasumma või võtta laenu.

Selleks, et kinnitatud majanduskava juhtimisvahendina ka toimiks, oleks kindlasti vaja, et sellega ei tegeldaks vaid uks kord aastas, vaid iga kantud kulutuse korral jälgitakse majanduskava pidevat täitmist.

Loomulikult teeb elu kavandatud plaanidesse pidevalt muudatusi ja mingi erakorraline avariiline kulu võib prognoositut vagagi oluliselt muuta.

Selleks, et haldajana reageerida vastutustundlikult igale avariile, ongi vaja pidevalt jalgida majanduskava täitmist ehk nn suurt pilti.

Kui kogu haldus on üles ehitatud ainult avariidele reageerimisele, võib ühel hetkel jõuda katte olukord, kus möödapääsmatud kulutused käivad korteriomanikele üle jõu.

Kutselistelt haldusfirmadelt on majanduskava täitmise kohta alati võimalik teavet saada, sest planeeritu täitmist jälgitakse pidevalt ja muutustele reageeritakse kohe. Suuremate probleemide ilmnemisel võib tekkida ka vajadus kutsuda kokku uus üldkoosolek, et majanduskava oluline muudatus läbi arutada ning ühiselt kinnitada. Nii möödunud majandusaastale tagasivaatav aruanne kui ka eelseisvat aega prognoosiv majanduskava on kinnisvara korrashoiu tagamiseks vaga olulised dokumendid, mille koostamist nõuab ka seadus. Tuletan kõigile omanikele meelde nende õigust seda alati oma maja haldajalt nõuda.

Ühistu majanduskava

Majanduskava peab sisaldama korterite ühise majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid ning ühistu liikmete kohustusi varem kokku lepitud kulutuste kandmisel.

Kavas tuleks eraldada:

^ kulud, mis on seotud haldamise ehk kinnisvara majandamise juhtimisega (seda koos raamatupidamisega),

^ heakorra tagamisega seotud kulud,

^ tehnohoolduse kulud kõigi maja toimimise aluseks olevate seadmete ja rajatiste hoolduseks,

^ käimasoleval aastal kavandatavate remonditööde kulud,

^ kõik nn prognoositavad tarbimispõhised otsekulud (elekter, küte, vesi jt),

^ omanikukohustusega seonduvad kulud (kindlustus, pangateenused jmt). Peale kulude peab majanduskava prognoosima ka tulusid – arvestusega, et kõik kavandatavad tööd saaksid rahaliselt kaetud.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis