Lootus kaob: Kuldar ei mõtle küll iga minut pensionipõlvele, kuid teadmine, et vanemaks saamine ei too väljateenitud jõudeaega sugugi lähemale, teeb lihtsalt tuska.Foto: Tairo Lutter
Juhan Haravee 28. veebruar 2014 07:00
Pensioniea võimalik tõus pahandab inimesi: töökoha uksed pannakse meie ees ju kinni.

"Targem on end surnuks juua, kui jääda pärast 50. eluaastat lootusetuks tööotsijaks, kellel pensionini elamiseks vähimatki väljavaadet pole!" lausub töötu Margus (56), kes ei usu, et pensioniea tõstmine tema elu siin riigis paremaks teeb. President aga just pensioniea tõstmist oma aastapäevakõnes soovitas.

President Toomas Hendrik Ilves ütles oma aastapäevakõnes, et töötada kauem on ainus viis kindlustada Eesti püsimajäämist ilma massilise sisserändeta.

"Kas tõsta pensioniiga?" küsis president.

"Aga võib-olla mõne aja pärast üldist pensioniiga ei olegi? Kui meil on tulevikus piisavalt tervist, siis ehk soovimegi kauem ühiskondlikult

tegusad olla. Selleks tuleb aegsasti valmistuda. See on valik, mis seisab kogu Euroopa ees, selle eest pole kuhugi põgeneda."

Presidendile tundub meeldivat Rootsi tee. Seal tõsteti hiljuti pensioniiga ja ühtlasi vähendati tulumaksu nendele, kes pärast 67. eluaastat tööle jäävad. See olevat presidendi sõnul kogenud inimestele stiimuliks, et edasi töötada.

Miks mitte seda meil järele teha? Kauem töötada on muidugi tore, kui tervis vähegi lubab ja kindel töökoht olemas. Kui aga ühtegi sobivat töökohta pole juba aastaid silmapiiril ja terviski jätab soovida?

Kas suudate pensionini elada?

56aastane Margus elatub juhutöödest tänaval ja on siiani endal sel moel hinge sees hoidnud. Kõrghariduse ja laitmatu teenistuskäiguga mees ei võta viina ega mõtlegi veel sugugi surmale, vähemalt mitte iga päev.

Eesti mehe keskmine oodatud eluiga lubaks Margusel rahulikult veel 15 aastat elust rõõmu tunda. Ometi ei vabasta teda miski tundest, et ta on ühiskonnal lootusetult jalus. Erialast või muud sobivat tööd ei paku talle juba ammu keegi. Igasugusest CVde saatmisest ja ustekulutamisest loobus ta juba aastate eest. Sõpru ja sugulasi Margusel äri- ja poliitikaringkondades pole – mistõttu tal raha ja võimu lahutamatult liidult abi vaevalt loota on.

Marguse-suguseid, kelle nina ees tavatsetakse uksi kinni lüüa, võib Eestis olla tuhandeid. Tugevatele, tervetele ja mitte kellelegi vajalikele meestele ja naistele, keda omal ajal sai riigi rahaga koolitatud ja keda nüüd üritatakse ümber õpetada, ei koida siin riigis õigupoolest midagi.

Nende väljavaated maagilise pensionieani elada on lootusetult nigelad. Kärsitumad neist joovad end surnuks, teised aga jäävad ühiskonnale koormaks tasahilju kustudes.

Tööandjad eelistavad alati nooremaid – neid, kes tulevad, proovivad ja lähevad varsti parematele jahimaadele. Neid on vähemalt ilus vaadata, kuigi nad tööd ei tee. "Haridust pole ju siin riigis kellelegi vaja, nagu töökogemustki," ohkab Margus pettunult.

"Vähegi tark ja terve inimene läheb siit kiiresti minema, sest kes tahaks end surmani orjata lasta."

Malle (57) on töötanud nii Eestis kui ka Soomes ning täpset tööstaaži ei oska ta kokku arvutadagi. "See, et pensionilejää­mise vanusepiiri tahetakse tõsta, ei ole üldse hea," kurdab ta.

"Ma jääksin kas või kohe homme pensionile, ei jaksa enam ammu tööd teha, aga ega nemad seal valitsuses meiega arvesta – neile loeb ainult nende enda heaolu, sellega nad seadusi ja ettekirjutusi tehes ainult arvestavadki. Lihtne inimene ei loe neile midagi. Pensionilesaamine isegi 60aastaselt kõlab paremini kui näiteks 62selt ja sealt edasi."

Jätke pensioniiga rahule!

"See on nii absurdne, et pensioniiga edasi lükatakse," ütleb praegu müüjana töötav Tiiu (43).

"Kehtiva seaduse järgi on mul veel 21 aastat töö käia. Riik ei saa ju otsustada ainult statistika järgi, selle järgi, kui palju on meil riigis 60-, 65-70aastasi töövõimelisi inimesi. Ameteid on ju nii palju ja erinevad on ka raskusastmed. Kõik 70aastased ei ole võimelised puhtfüüsilise tööga hakkama saama. Nii ongi, et tööandja on sunnitud ta lihtsalt koondama. Siit tekib mure: mida peab tegema see õnnetu töötu? Uut töökohta on võimatu leida isegi 40–50aastastel. Tahetakse ju ikka nooremat tööjõudu. Lõpuks ongi need vanakesed sunnitud lõpetama töötuses.

Kui Eesti tööturg on niigi vaene, kui meil on praegu palju töötuid, mis meid siis 20–30 aasta pärast ees ootab? Kui palju ikka jätkub kohti valvuritele, uksehoidjatele, kohanäitajatele jne?! Kui järjest suletakse asutusi ja inimesed jäävad töötuks. Tänapäeval ei sobi koolituseta inimene isegi koristajaks või nõudepesijaks."

Hooldusjuht Kuldar (40) on veendunud, et pensionisüsteemi reformimiseks on peale pensioniea tõstmise muidki teid. "Ajab ikka hirmus hinge täis, kui ma seda pensioniea tõstmise juttu kuulen," ütleb Kuldar.

"Elad, töötad ja valmistud puhkuseks, siis aga tuleb uudis, et kõik on asjata. See tekitab tõsist stressi ja vähendab lootust kunagi üldse pensionipõlveni jõuda."

Sotsiaalminister Rõivas: pensioni­süsteemi kohandatakse läbimõeldult

Riigikontrolli pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüsi kommenteerides rõhutas sotsiaalminister Taavi Rõivas, et riik jälgib ühiskonna arengu kohta tehtavaid prognoose järjekindlalt ning vajaduse korral parandatakse süsteemi.

"Mis puutub pensioniea tõstmisesse, siis seda otsustas riigikogu viimati küllalt hiljuti – 2010. aastal. Sama otsusega sai seadusesse kirjutatud ka valitsusele ülesanne analüüsida hiljemalt 2019. aastaks vanaduspensioniea mõju pensionikindlustussüsteemi finantsilisele ja sotsiaalsele jätkusuutlikkusele," räägib Rõivas.

"Konkreetne aastanumber sai kirjutatud sinna põhjusega, et siis on olemas piisavalt andmeid pensioniea tõstmise mõjudest järelduste tegemiseks."

VITSUR: küsimus ei ole üldse pensioniea tõstmises

LHV panga majandusteadlasest nõunikule Heido Vitsurile ei meeldi, et meedia on ta presidendi aastapäevakõnes kõlanud pensioniea tõstmise idee tingimusteta toetajaks tunnistanud.

"Küsimus ei ole tegelikult üldse pensioniea tõstmises," ütleb Vitsur.

"Me peame hakkama mõtestama elutsüklit teisiti, sest ettekujutus, mis tekkis maailmas läinud sajandi 50. aastate lõpus ja 60. aastate alguses, ei vasta ammu enam muutunud oludele."

Vitsur tunnistab, et osa inimesi elab tulevikuski vaid 40aastaseks. Aga järjest rohkem inimesi elab üle saja aasta vanuseks. Neile ei saa tema arvates läheneda ühtemoodi. "Me oleme olukorras, kus demograafilist auku pole enam võimalik vältida, sõltumata võimalikust sündimuse kasvust," ütleb Vitsur.

"Seda auku ei saa me teistmoodi täita, kui luua praeguses mõttes pensionäridele häid produktiivse töötamise võimalusi."

Tema sõnul peavad tööseadused ja maksusüsteem olema sellised, et ettevõtted saaksid endale kahju tekitamata tööle võtta paindliku tööskeemiga inimesi. "Me räägime, et Hollandis on paindlik tööturg, aga seal on ka seadustega tagatud tingimused, et tööle saab võtta inimesi alates õpilastest kuni saja-aastasteni välja," räägib Vitsur.

"Firmadele on see kasulik ning tööpuudus on väike ja inimeste hõivatus väga suur. Sama võib näha Islandil, aga ka Rootsi on selles väga edukas."

Eestis on tema sõnul loodud aga selline olukord, kus kõik inimesed peaksid olema tööturul nagu vahipataljoni sõdurid, keda auvahtkonda saadetakse: ühepikkused, ühetugevused ja ühesuguse näoga. Ent vaja oleks just väga erinevaid inimesi, ja neid erinevusi arvestavaid töökohti tulebki luua. Inimeste erinevusi peab hakkama arvestama ka pensionisüsteemis, sealhulgas pensionile mineku puhul.

Heido Vitsuri arvates on meil liberalism ja kõikelubatavus lootusetult segi aetud. "Meie ühiskondlikus käitumises domineerib kultuuritus ja väärastunud suhtumine," ütleb nõunik.

"Samal ajal, kui räägime inimesest kui suurimast väärtusest, suhtume temasse nagu nartsusse. Kui on vaja, kasutame, kui mitte, heidame kõrvale."

NESTOR: inimene otsustagu ise, millal pensionile jääda

Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor on korduvalt väljendanud mõtet lõpetada arutelud pensioniea üle. Tema meelest peaks igal inimesel olema õigus ise otsustada, millal pensionile minna.

"Sotsiaaldemokraadid tegid juba aastaid tagasi ettepaneku anda inimestele õigus ise teatud vanuses viie aasta jooksul otsustada, millal pensionile jääda," räägib Nestor.

"Inimesed on väga erinevad – erinev on nende töövõime, tervis ja võimalus sobivat tööd leida. Mõned pole 60aastasena enam suutelised tööd tegema, teised aga töötavad hea meelega veel kõrgemaski eas."

Nestori sõnul oleks selline lähenemine inimlikum ja ka riigile jõukohane, sest pensioniea puhul ei saa aluseks võtta ainuüksi statistilisi näitajaid. Ta toob eeskujuks Põhjamaid, kus on paindliku pensioniea poole otsustavaid samme tehtud, ja leiab, et Eestilgi oleks aeg valida edumeelsemaid lahendusi.

"Kui inimesed saavad ise otsustada, millal pensionile jääda, tuleb neil arvestada sellega, et mida nooremalt nad tööturult lahkuvad, seda väiksemale pensionile saavad nad loota. Ja vastupidi – töötad kauem, saad rohkem," nendib Eiki Nestor, tuues välja põhjuse, miks pole vaja karta tööjõuturu kiiret tühjenemist.

Kas 2051. aastal saab pensionile 70aastaselt?

Riik on teinud otsuse tõsta üldine pensioniiga 65. eluaastale. 2026. aastal lõpeb kindlaksmääratud pensioniea tõus.

Riigikontroll on soovitanud pensioniea tõusu samas tempos (kolme kuu kaupa iga aasta kohta) ka pärast 2026. aastat, et tagada pensionikindlustuse tasakaalu viimine aastaks 2030.

Sel juhul tõuseb pensioniiga 2051. aastaks 70. eluaastale.