Eesti uudised

Ministeerium võttis mingifarmide keelustamisel aja maha (8)

BNS, 26. veebruar 2014 18:18
Foto on illustratiivne.Foto: AFP / Scanpix
Keskkonnaministeerium võttis mingifarmide keelustamise seaduseelnõu koostamisel aja maha ning jälgib nüüd mõnda aega, kas ja mil määral vastavad tõele karusloomakasvatajate väited, et farmid on muudetud nõuetele vastavaks.

"Ühest küljest võiks öelda, et hoiatus minkide kasvatuse võimalikust keelustamisest mõjus ja eesmärk on saavutatud - varem seadusele vilistanud kolm kasvandust on ennast loetud kuudega nõuetele vastavaks viinud," ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus kolmapäeval pärast erinevate huvigruppide esindajatega kohtumist BNS-ile. Tema sõnul töötavad huvigruppide esindajad nüüd välja metoodika, mille põhjal saaks farmide nõuetele vastavust monitoorida.

Samal teemal

Ministri sõnul ei saa mingifarmide keelustamise eelnõu siiski veel päevakorrast maha võtta. "Enne otsuse tegemist peavad meil olema korrektsed ja veenvad seireandmeid ütlemaks - nüüd on probleem tõesti maas. Teisisõnu - eelnõu ei kao praegu kuskile ja nüüd kogutakse seireandmeid, et selgitada, kuidas nõuetele vastavaks muudetud farmid loodust mõjutavad," selgitas minister.

Pentus-Rosimannuse sõnul on kõige teravamaks probleemiks mingifarmide keskkonnamõju. "Seda nii ohuna euroopa naaritsale kui teistele liikidele. Mink mõjutab teisi liike nii konkurentsi kui kiskluse ning haiguste kandmise kaudu. Tõestatud on, et mink mõjutab Euroopas negatiivselt 47 looduslikku liiki, olles ohtlikeim võõrimetaja. Ning muidugi on olulised ka lisanduvad keskkonnamõjud, näiteks farmide mõju põhjaveele, sõnnikukäitlus, kajakate probleem," selgitas minister mingifarmide võimaliku keelamise põhjusi.

Vastates BNS-i küsimusele, et kas eetilistel kategooriatel ja loomakaitsjate protestidel ka mingit roll farmide keelamise eelnõu koostamise juures oli, vastas keskkonnaminister, et "kindlasti on karusloomakasvatuse üle arutelul oluline roll ka eetilistel ja loomaõiguse küsimustel, nende reguleerimine on Eestis põllumajandusministeeriumi käes."

Keskkonna- ja loomakaitsjad leiavad aga, et karusloomafarmide temaatika vajab Eestis laiemat ja põhjalikumat debatti ning tihedamat koostööd ministeeriumite ja huvigruppide vahel, samuti peavad nad oluliseks, et mingifarmide keelustamise määrus sisaldaks lisaks keskkonnakaitse argumendile ka eetilisi aspekte.

Kristina Mering liikumisest Loomade Nimel selgitas, et karusloomafarmide teema on kompleksne, seda ei saa käsitleda pelgalt liigikaitse kontekstis. "Eetilist otsust karusnahatootmise õigustuseks aitab langetada asjaolude kaalukaussidele panek – ühelt poolt loomade kannatused, keskkondlik reostus ja kahju ökosüsteemile, ümbritsevaid elanikke häiriv farmihais ning teiselt poolt lõpptoode – karusnahkne kasukas või jopekrae, millel puudub tänapäeval praktiline vajadus või mida kasutatakse eelkõige luksusesemena," arutles Mering.

Zooloog Tiit Marani hinnangul on eetiliselt vastuvõetavad loomade pidamistingumised raskesti ühitatavad majanduslike farmihuvidega. "On tekkinud kummalised topeltstandardid: loomaaias, kus loom on inimestele vaadeldav, on tema pidamiseks nõutav minimaalselt neli kuupmeetrit kahe looma kohta ja ujumise võimalus, farmitingumustes, inimese silme eest varjul, aga võib piirduda vähema kui 0,25 kuupmeetrit, rääkimata ujumise võimalusest," selgitas Maran.

Eestis minkide tööstusliku kasvatamise keelamise osas pole ühel nõul riigikogu keskkonnakomisjoni liikmeid. Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) liige Annely Akkermann on BNS-ile kinnitanud, et pooldab Eestis tööstuslikku minkide kasvatamist. "Karusloomafarmid annavad inimestele tööd ja minginahkadel on suur ekspordipotensiaal," selgitas Akkermann oma seisukohta. "Kasvandused tarbivad ka liha- ja kalajäätmeid, mis muidu läheks utiili. See tööstusharu võimaldab lihajäätmete abil kasvatada karusloomi ja panna nende nahad eksporti."

Endise Hollandi parlamendiliikme ja loomakaitseorganisatsiooni Bont voor Diereni esindaja Nicole Van Gemeri sõnul on vastavalt uuringule 85 protsenti Hollandi elanikkonnast karusloomafarmide vastu ja kõigest seitse protsenti inimestest leiab, et loomade tapmine üksnes karusnaha saamise nimel on aktsepteeritud. Holland, maailma kolmas suurim karusnahatootja, keelustas mingifarmid 2012. aasta lõpus. Rebase- ja tšintšiljakasvandused keelustati Hollandis eelkõige eetilistel kaalutlustel juba 2008. aastal.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee