Tudengina Hollandis

Tudengina Hollandis: miks inimesed tänaval valjusti krooksuvad ja kõhutuult lasevad? (23)

Kais Allkivi, 26. veebruar 2014, 17:29
KIIREKS KERGENDAMISEKS: Kui loodus kutsub, pole meestel tarvis kitsast kõrvaltänavat otsida, sest piisavalt lühikeste vahemaade tagant kohtab ikka mõnda avalikku vetsu. Heal juhul on see privaatne ja pakub pisut varju, kehvemal juhul tuleb lihtsalt möödakäijate poole seljaga seista ja pissuaari teiste meestega jagada. Kais Allkivi
Holland on tänuväärne paik, kus ei vaadata viltu, kui kellelgi tuleb tuju bussi oodates laul lahti lüüa, keeltekooli õpetaja tunni ajal ümiseb või tudeng jalga kõrvaltoolile toetab ja laual lösutab, et oleks mugavam loengut kuulata (ei, see pole mina). Ent minu kui vaoshoitud eestlase jaoks on naljakas see, kui tänaval vastu jalutavad inimesed rahumeeli ammulisui pika krooksu kuuldavale toovad või teatraalselt ette kummarduvad ja kõhutuult lasevad.

Olen juba varem hollandlastega koos väljas käies täheldanud, et paljud neist ei vaevu röhitsusi summutama. Tuttavad on rääkinud, et sõpradega baari minnes või töökollektiivis on täiesti normaalne end vabalt tunda. Kuna Holland on väga feministlik maa ja ühtlasi maa, kus suur osa tüdrukuidki õlut naudivad, siis krooksuvad neiud uljalt noormeestega võidu ja on selle üle uhkedki.

Samal teemal

Samuti ei häbene siinsed inimesed (vähemalt eestlastega samavõrd) kõhugaase. Vähe sellest, et nad seedehäiretest ja piinavatest gaasidest seltskonnas üsna avalikult räägivad, ei ole paljudel neist piinlik sõprade ees ka kõhutuult valla lasta.

Üks tuttav pälvis mult hiljuti naerupahvaku, kui ta ühtäkki peatus, ette kummardus ja kõva käraka kuuldavale tõi. „Teised tüdrukud küll selle üle ei naera,“ kommenteeris ta ja selgitas, et tema ideaalne tüdruksõber ei tohiks sellest küll numbrit teha, sest ei tema vaevuks end nii loomuliku asja pärast diivanilt püsti ajama ja teise tuppa minema. Uurisin vastu, kas selline argisus mitte romantikat ei tapaks. Tema leidis, et see hoopis lähendab, sest õige kaaslasega ei tohiks mingeid barjääre olla.

Viltu väga ei vaadata

Mõni võõras vastutulijagi on nagu muuseas valjusti puuksutanud. Ümberkaudsed ei tee teist nägugi. Ja ongi tore, sest niisugune suhtumine on igatahes elutervem kui etteheitev silmade pööritamine ja mõnitavad kommentaarid. Mul omal pole küll plaanis tunneme-ennast-vabalt-mentaliteeti sellise piirini üle võtta, sest kasvatus ja harjumus on juurutanud arusaama, et ma ei arvestaks siis teistega. Samas ei tasu siin solvuda, kui tuttav just nii käitub - ilmselt pole see märk sellest, et tal napib teie suhtes austust, vaid hoopis sellest, et olete piisavalt sina peal, et taolistest pisiasjadest mitte probleemi teha.

Loomulikult kohtab ka siin erinevat suhtumist. Mul on hollandlastest sõpru, kes krooksatamiseks alati suu käega katavad. Ka vanema põlvkonna esindajad paistavad (vähemalt avalikus ruumis) vaoshoitumad. Nemad pigem vilistavad - näib, et hollandlased teevad seda üldse palju - või laulavad hommikul bussipeatuses oodates endamisi mõnda armsaks saanud viit. Ka olen näinud keset päeva rahvarohkel tänaval ema, kes kõhu peale kinnitatud lapsukesele unelaulu laulis. Ei ainsatki võõristavat või isegi uudishimulikku pilku stiilis: „Mis asja ta küll teeb?“

See loob mõnusa pingevaba tunde. Paistab, et kui üldse, siis vaadatakse viltu liiga vaguratele ja vaiksetele inimestele. Pigem on see plusspunkt, kui keegi silmatorkavalt riides käib, omapärase häälega naerab või täiskasvanuna Disney filme fännab - väikeste veidruste ja kiiksudeta inimene, teisisõnu igavalt normaalne ja mitte ühestki normist kõrvale kalduv kodanik pole Hollandis kindlasti ideaaliks. Aga ehk paistab see mulle nii lihtsalt tudengilinnas elades, kus on isemoodi karvaseid ja sulelisi rohkem?

Vabadus on aga suhteline. Erinevalt kardetust ei juhtu sellest midagi hullu, kui loengutesse pisut hiljaks jääda - õppejõud pole ühelegi hilinejale etteheiteid teinud. Minu jaoks on üllatav see, et tudengid võivad end tunnis vabalt niiviisi istuma sättida, et üks jalg puhkab kõrvaltoolil, või siis üle laua lösutada. Peaasi, et mugav oleks. (Tõsi, seda tehakse vaid nooremapoolse õppejõu loengutes, ligi 70aastast professorit kuulates mitte kunagi.)

Teisalt ei tohi laste end eksitada sellest, kui õppejõud saadab laiali suhteliselt vabas vormis meile, millele kirjutab alla „Tom“. Tema poole peab siiski pöörduma akadeemilise auastme ja perekonnanimega. Üks kursusekaaslane rääkis mulle, et kui ta otsustas suhtluse õppejõuga, kes on teda neli aastat juhendanud, pisut vabamale tasandile viia, vastas too talle rangelt: „Te teate, mis mu eesnimi on, aga te teate ka, kuidas on kohane akadeemilises maailmas üksteist kõnetada.“ See toonud muidugi häbipuna palgeile.

Ihuhädade juurde naastes: Madalmaad on tuntud selle poolest, et linnatänaval leiab iga natukese aja tagant mõne poolavaliku meestevetsu. On suhteliselt varjamata neljamehe pissuaare, kuid on ka riietuskabiini meenutavaid, isegi pisut avatumaid - üksikvetsusid. Et igaüks ikka aru saaks, mida nende metallseinte varjus teha saab, kõrgub toru otsas  pissiva mehikese figuur.

Esmapilgul tundub see Hollandi ja Belgia kohta hämmastavalt seksistlikuna. Aga kui edasi mõelda: kes tavaliselt joobnuna majaseinu märgistavad? Kui end vales kohas kergendada, võib siinmail saada soolase trahvi. Vähemalt ei saa apelleerida sellele, et avalikke käimlaid ju pole. Sähke, on küll! Väga pikalt ei pea neid üldiselt otsima ka naised. Nemad saavad mõistagi enda järel ukse sulgeda - las avalikud asjatoimetused jäävad meeste pärusmaaks.

23 KOMMENTAARI

i
ikke 4. märts 2014, 23:16
Elan Hollandis juba ule 10 aasta ja polre kunagi kedagi tanaval rohitsemas ja kohu tuuli laskvad kuulnud , jarelikult on loo autor siis 2 paeva hollandis kellegi korval seisnud kellel kohuga probleemid voi lihtsalt attention whore!
V
........ 4. märts 2014, 11:55
Vastlapäeval peaks peeretamine olema lubatud.
Ainult liftis võiks olla keelatud.
Loe kõiki (23)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee