13 kommentaari

P
Pikk  /   20:44, 7. märts 2014
Enne kui kodukamaral tulemust ei näita ei ole mõtet neid maksumaksja raha eest ka mujale lustima saata.Sekund on ka Aafrikas sekund.Eestis pole juba ammu tõsiselt võetavaid talisportlasi.
R
Rainer   /   13:54, 5. märts 2014
Või nagu armastab öelda suusahüppaja Kaarel Nurmsalu: parem käsi kullas kui p***e mullas!_
Kuule Tserp! Ütle millal oli Nurmsalu käsi kullas? Mina küll ei mäleta
O
Olla  /   10:00, 1. märts 2014
Mati Alever minema ,ta sama tark kui Kalmer Tramm.Ta ei läinud venemaale selle ,et teadis et ei sa hakkama.Vabastehnikas on kui saabas ,sellepärast kõik klassikat nühkisid.Mati soome ,jälle mingi nali.
C
C  /   09:38, 28. veebr 2014
Niskanenväidetavalt veel selle hooaja alguses kaotas meie suusatajatele võistlustel nii ~1 min.-iga - olümpial võitis aga mitme minutiga - kus on siin loogika - järeldusi võib igaüks ise teha, kes vähegi inimese füsioloogiat ja vastupidavusalde arenguspetsiifikaid tunneb.
Z
ZZ  /   08:58, 28. veebr 2014
..ampullis..
C
cac  /   10:43, 27. veebr 2014
Pealegi on puht statistiliselt asi väga lihtne. Pikamaajooksjate kohta on mitukümmend aastat tagasi väljaarvutatud, et saada maailmatasemel tegijaks, tuleb keskmiselt joosta 7-8 tuhat km aastas ja seda 7-8 aasta vältel - ja oledki. Raskused seisnevad selles, et selline koormus tuleb äraseedida. Tänapäev jooksjatest enamik jookseb küll veidi vähem, ga keskmiselt kiiremini.
C
Cac  /   10:40, 27. veebr 2014
Ükski inimene pole sündinud tänapäeva vastupidavusalade tippsportdi treeninguid silmas pidades sündinud pikaajalisi suuri koormusi taluma. Selleks tehakse ka ühe hooaja vältel alustuseks ettevalmistav treeningperiood, mille eesmärgiks ongi organism ettevalmistada tippkoormusi taluma. Muidugi on ka selleks vaja annet, et seda taluda, kui jutt käib 70 km rullsuusatereeningust või 60 km suusatreeningust või 3-4 tunnisest imitatsioonitennist jne.
K
kus on?  /   08:49, 27. veebr 2014
See jutt, et meie sportlased on laisad ja tahtetud, on loll jutt. Trenni lõhkuvaid sportlasi on meil ikka jätkunud. Reeglina lõpetavad nad ületreeningust tingitud tervisehädade tõttu.
Oluline pole treenimise maht vaid kvaliteet. Ning sünnipärased eeldused, mis lubavad pikaajaliselt suuri koormusi taluda.
O
Orakolo.  /   19:07, 26. veebr 2014
Meil on neid niskanene Eestis olnud,on praegu ja tuleb tulevikus aga need niskanenid piltlikult öeldes tõesti ilma Bernatskita maailma tippkiirusel ei sõida.Siinkohal isegi ei pea rääkima dopingust sest on palju tõhusaid abivahendeid mida polegi veel keelatud ainete nimekirja lisatud ja on aineid mida veel ei avastata.Just selliste najal tehakse suureti imepäraseid tulemusi.
Ma võin ajakirjanikele vihjeks öelda,et sportlased ja funktsionärid teavad rohkem kui räägivad.Ajakirjanike kurvastuseks peab aga kohe mainima,et keegi neist ei hakka ühelegi ajakirjanikule tõelist infot jagama.Seega olemegi punnseisus ,kus tegelikult teatakse kuidas imelisi tulemusi tehakse aga avalikult sellest ei räägita ning ajakirjanikel jääb üle vaid spekuleerida ,uskuda või fantaseerida.
T
To Tserp  /   15:17, 26. veebr 2014
Kas sa siiani pole aru saanud, et ilma Bernatskita medaleid poleks!
N
niskanen on kuollut  /   15:06, 26. veebr 2014
sõimulaviin tappis mehe
R
restart  /   14:40, 26. veebr 2014
praegu on hea võimalus kiireks põlvkondade vahetuseks ja karmideks ostusteks ning viia läbijõuline noorenduskuur. Pensionile saata Glebova, Tobreluts, Lessing, Rehemaa, Kümmel ja mitmedki teised. Kõige lihtsam lahendus oleks jätta koondisesse seekordsed debütandid ja saata tootvale tööle kõik need, kes üle 1 korra on olümpial osalenud.
V
vastu  /   14:23, 26. veebr 2014
Lessingu paremad päevad on veel ees, Björdalen võitis 2 kulda 40-aastaselt. Kui Rolandile võimaldada tasuta söök, soe tuba ja puhas pesu, võib ätt korda saata imesid. Maailmameistriks ei tule, kuid 60-70 koha peale sõidab ikka. Kui visata ta koondisest välja, hakkab veel asotsiaaliks. Kellele seda vaja?

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis