Kommentaar

Mart Helme | Nagu banaanivabariik. Kuubis (63)

Mart Helme, suursaadik, EKRE, 25. veebruar 2014, 19:00
Foto: Andres Varustin
Ma ei või. Ma lihtsalt pean küsima. Kuidas on ühes väidetavalt demokraatlikus riigis võimalik, et inimene, kes on kümme aastat oma kodumaalt eemal olnud ja keda pole eesti rahvas isegi parasjagu istumise all olevale eurovoliniku kohale valinud, teatab ühel päeval lihtsalt, et tuleb oma koduvabariiki peaministriks? Kõigile siseriiklikele protseduuridele, mis sellega kaasnema peaksid, vähimatki tähelepanu pööramata?

Miks, miks, miks?

Kuidas on võimalik, et seesama ennast juba järgmiseks peaministriks kuulutanud poliitik on kõige selle juures ajakirjanike Virko Lepassalu, Toomas Kümmeli, Andres Raidi ja ekspolitseinik Henri Sepa kodanikualgatuse korras toimunud uurimuste põhjal välja toodud dokumentide ja tunnistajate ütluste kohaselt enam kui tõenäoliselt siiski süüdi nii kümne miljoni dollari kummalistes eksirännakutes ja kadumises kui ka kahtlustatav osalemises VEB fondi kaudu haihtunud miljonite käekäigus? Ja vastutust ei mingisugust?

Kuidas on võimalik, et senine peaminister, kelle ajal on riik sööstnud peadpööritavasse demograafilisse, majanduslikku ja moraalsesse vaba langemisse, võib oma saamatuse eest premeerida end iseenda määramisega Brüsselisse?

Kiuslikud, ent sellest hoolimata huvitavad küsimused, kas pole? Aga lükkame vastamise pisut edasi ja jätkame veel küsimustega.

Kuidas on võimalik, et meest, kes on USAst välja saadetud ja kellele see maailma parimat luurevõrgustikku omav suurriik on kehtestanud sissesõidukeelu, meest, kelle Interpol on pannud kõige kõrgema kategooria tagaotsitavate hulka, kelle minevikuga seostuvad sedavõrd värvikate "ärimeeste", nagu Sposato ja Angotti nimed ja kes on oma eksabikaasadega raha pärast aastaid kohtuuksi kulutanud, promotakse peaaegu nagu messiat, kellele on määratud saada Eesti elu uueks loojaks?

Kahjuks ei lõpe küsimused siinkohalgi veel.

Sestap jätkakem: kuidas on võimalik, et Kadriorus istub ausa näoga tegelane, kes tõmbab igal aastal jokk-skeemiga maksumaksja taskust üle kuuekümne tuhande euro talu ülalpidamiseks ja kes maksab oma naisele tasu selles majas ööbimise eest?

Kuidas on võimalik, et see mees, kes peaks seisma kaljuna vabariigi põhiseaduse eest, räägib vene kooli külastades, et Tartu rahuleping piiri osas enam ei kehti?

Kuidas on võimalik, et selle mehe naine sõidab kõiki oma privileege ja boonuseid säilitades poolteiseks kuuks lõunamaale puhkama ning aktseptib puhkuse ajal korruptiivse maiguga majutusteenuseid ühelt Eestis tuntud välismaiselt ärimehelt? Ja see on vaid viimane näide nimetatud daami jokk-aplusest maksumaksja raha suhtes.

Küsimused jätkuvad

Kas on veel küsimusi? Minul paraku on.

Kuidas on võimalik, et Eesti europarlamendi saadikud (kui üks erand välja arvata) üksmeelselt leiavad, et neil pole mingit kohustust oma hiigelsissetulekutest, mis küünivad kuus 12 000 euroni, avalikkusele aru anda?

Kuidas on võimalik, et haridus- ja teadusminister järjekindlalt vassib õpetajate palganumbrite teemadel, näidates nende sissetulekuid järjekindlalt suuremana, kui need tegelikult on, seejuures vähendades õpetajate arvu ja suurendades ülejäänute töökoormust?

Kuidas on võimalik, et riigi valitsus näitab kõigi teiste rahvaste kannatuste suhtes üles enneolematut hoolimist ja panustab kogu muu maailma hädade leevendamisse heldelt nii raha kui ka sõduritega, kuid omadelt koorib halastamatult nahk naha järel, heitmata armu ei vanuritele, haigetele, invaliididele ega lastele?

Küsimusi jätkuks veelgi (näiteks majandusministri töömaalt), aga juba nendestki on süda paha. On paha ahnusest, valest, varastamisest ja ebaõiglusest, mis Eesti vabariigis tavakodanikule igal sammul vastu vahtimist lendab.

Ja nüüd vastused

Annakski siis eelpool esitatud küsimustele vastuse. Et kuidas see kõik ikka võimalik on?
On võimalik, sest tänaseks on ELi rahasüstla otsas istuvast "stabiilsest" Eesti vabariigist saanud stagneerunud banaanivabariik. Ruudus. Kuubis. Kümnendas astmes.

Eestist on praegu järjekordset toolimängu alustavate tegelaste juhtimisel saanud kinnikasvav tiik. Paari kogre kohavahetused põhjamudas ei muuda siin asja.
Tiik on vaja läppunud veest tühjaks lasta, haisvast mudast puhtaks rookida ning värsket vett täis lasta. Ainult siis on lootust Eesti elu jätkumisele Maarjamaal. Ning eespool esitatud küsimuste päevakorrast kadumisele.

63 KOMMENTAARI

m
Matthias 8. juuni 2016, 13:43
Vastused, küsimuste esitatud järjekorras:
- Sest ta on praeguse peaministriga samast parteist.
- Võimalik, et president peab kinnitama uut p...
(loe edasi)
a
allar_ 9. juuni 2014, 10:35
Maailma valitsemise on üle võtnud rahvuseülesed organisatsioonid. Nendes struktuurides demokraatia ei kehti, pigem on demokraatia ideaalne širm taolis...
(loe edasi)
Loe kõiki (63)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee