Eesti uudised

Ehitusplatsilt presidendi vastuvõtule: aasta noorkokal kulus aega, et oma kutsumus leida (7)

Karoliina Vasli, 25. veebruar 2014 07:00
VIIMANE LIHV: Margo Paluoja ehib oma soolast trühvlit rahvuslikesse toonidesse. Kaugelt vaadates ei saa arugi – on see aps soolane või magus.Foto: Tiina Kõrtsini
Veel mõne aasta eest rabas Margo Paluoja Soomes ehitusel, nüüd kannab ta auväärset aasta noorkoka tiitlit. Eile mekkis tema hõrgutisi isegi presidendipaar. Töökas noormees seob oma tuleviku kodumaaga: "Eesti on hea koht, kus elada!"

24. veebruari südapäev Pärnumaa kutsehariduskeskuse köögis. "Hõõruge õrnalt! Enne ei pane käest, kui kõik on perfektne," manitseb Margo Paluoja (26) sõbralikult endisi koolikaaslasi. Just tema juhendamisel teeb kümmekond õppurit 1500 suupistet. Valmib 750 soolast trühvlit (pressitud kanepiseemned, kilu, toorjuust), millel katteks heeringamari, ja 750 hõrgutist, kus rukkileival on siiakalatartar ühes vutimunaga. Nipet-näpet on lisandeid veel.

Samal teemal

Retseptid on Margo ise välja mõelnud. Aktiivne noormees tormab köögis ringi ja leiab kõige keskel aega naeratadagi. Kella nelja-viie paiku pärastlõunal loodetakse valmis saada. Peale tema tiimi teeb süüa veel kuus tippkokka ühes oma retseptide ja meeskondadega. Nõnda valmib umbes 12 000 suupistet.

Vaid neli tundi und

Ei oskaks aimatagi, et Margo pole peaaegu üldse maganud. Terve nädal möödus nagu oraval rattas. Viljandi kohviku Fellini peakokk Margo Paluoja oli eelmise nädala esmaspäevast laupäevani praktikal Kaberneemes OKO restoranis. Laupäeva õhtul jõudis ta Viljandisse ja hakkas Fellini köögis esmaspäevaks ette valmistuma. "Jõudsin siis vürtsikilu valmis teha, see pidi seisma. Pühapäeva hommikul kell 7 läks töö taas lahti. Erinevaid asju oli vaja teha, näiteks vutimunade eraldamine. Üks abiline oli ka, üksi kõike ei jõuaks."

Esmaspäeva öösel sai ta magama alles kella kolme paiku, kell seitse oli aga äratus ja algas teekond Pärnusse.

Tegelikult on viimased pool aastat olnud Margol kui kirev unenägu. Oktoobris võitis ta aasta noorkoka tiitli. "Õpetajatel tekkis mõte, et läheksin võistlustele. Jäin seal silma presidendi peakokale, kes võttis detsembris ühendust ja rääkis, mis üritus tulemas. Uuris, kas sooviksin vastuvõtul osaleda."

Oli ka nii-öelda eelvoor ehk tuli proovisöömiseks oma suupisted valmistada. Neid mekkis peakokk 15. veebruaril. Margo seal ise juures polnud. "Mul oli siis koolis lõpetamine," tunnistab ta.

Kas aktuse ajal oli närv sees? "Ikka oli. Üleüldse väga pingeline aeg."

Suupistete retsepte tehes mõtles ta sellele, et saaks kaasata ikka seda, mis eestlaste toidulauale omane, näiteks siiga. "Alguses mõtlesin muidugi üle ja tahtsin teab mis ulmeretsepte teha. Aga nii kaob efektiivsus ära. Tuleb korra maha istuda. 1500 suupistet on väga palju, väga keerulisi asju saab teha väiksemale seltskonnale," arutleb ta.

Kui president tuleb kätt suruma ja tubli töö eest komplimendi teeb, mis talle vastu ütled? "Soovin ilusat vabariigi aastapäeva. Ütlen aitäh, mis ikka pikka juttu ajada. Tal palju tegemist," arvab Margo.

Töötas vahepeal välismaal

Ta on 26aastane. Selles vanuses võivad kokad üldjuhul nii suurtest väljakutsetest vaid unistada. Margo tõus on olnud väga kiire, kooli lõpetas ta alles sel kuul. Kokaks õppima läks noormees kohe pärast keskkooli lõpetamist, kuid jättis õpingud katki. "Mõnel tuleb sihikindlus kohe. Mind huvitas… Natuke ei huvitanud... Tegin muud tööd. Ka kokandust, aga mitte nii kirglikult kui praegu."

Ta meenutab, et töötas näiteks Norras ja Soomes. Põhjanaabrite juures oli ta isegi tüüpilises Eesti Kalevipoja rollis – töötas ehitusalal. "Paar aastat tagasi sain aru, et kokandus on ikka mu kutsumus. Tulin tagasi kooli õppima."

Üldiselt käituvad noored eestlased just vastupidi, lähevad välismaale ja kipuvad sinna jäämagi. Sa ei plaani kunagi uuesti ära kolida? "Ei-ei! Kui ma olen läinud, siis selleks, et raha teenida, tahtsin näiteks korteri osta. Eesti on hea koht, kus elada. Kui vähegi tahad end liigutada, saad hakkama. Need noored mehed, kes istuvad kodus – endal kaks kätt ja jalga küljes –, neil on endal tahtejõudu vähe."

Margo jaoks osutus motivaatoriks ka kallim. "Tema uskus minusse ja sellesse, et saan kokanduses hakkama. Nende pärast ma pingutangi!"

Nende all peab ta silmas veel pisipoega, kes praegu kümnekuune. Kodu on noored sisse seadnud Pärnus. Nii pendeldabki Margo argipäeviti Viljandi ja Pärnu vahet. Ega käbi kännust kaugele kuku – kuigi poeg on alles väga väike, mekib temagi juba tavapärase pudru kõrval suure naudinguga ka näiteks prae- ja soolasiiga.

Unistab oma söögikohast

Margo tahab end veel täiendada. Ta plaanib sügisel minna Rootsi või Taani paariks kuuks mõnda restorani praktikale. Pere võtab ta sinna kaasa. Kaugem plaan on avada oma söögikoht Pärnus. "Aga pean selle jaoks kindlasti veel õppima ja kasvama," usub ta.

"Kokaerialaga on nii, et kui esimesed kümme aastat väga rängalt tööd ei tee, siis edasi ei jõua. 35aastaselt ei tahaks ikka enam lihtsalt pliidi taga rügada, tahaks loominguga tegelda," ütleb Margo.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee