Kui selja taga on pikk ja väsitav tööpäev olümpiamängudel, kus on püüdliku põhjalikkusega kajastatud järjekordse Eesti sportlase tublit tulemust viiendas kümnes, sõidab olümpiaajakirjanik bussiga TM3 hotellikompleksi Russki Dom, kus ootamas pehme säng.
Aga enne magamaminekut tahaks ju end millegi heaga kostitada. Variant üks oleks kalamari, aga see, sunnik, on kallivõitu. Tunduvalt vähemkulukam on rüübata midagi maitsvat. Midagi, mille õrnad mullikesed kurgus krudisevad ja seeläbi kehasse kogunenud pinget leevendavad.
Karastusjook, millele viitan, on otse loomulikult…. limonaad! Ja seda on Venemaal saada rohkesti ja laias valikus. Näiteks minu elukohaks olevas Russki Domi hotellikompleksis on ühe õue peale oma suure lahmaka telgi püsti pannud Krasnodari karastusjookide tootja Martin.
Telgi juurde kuulub ka poekene, mille valikus on limonaadi nii, et tapab. Tutvustame valikut.
Esmalt muidugi Tarhun. Klassikaline roheline. Ning erinevalt Sotši olümpiamängude murust, mis roheliseks värviti, on Tarhun roheliseks värvunud looduslike komponentide tõhusal toel.
Kogenud Eesti limpsisõbrale tuleb tuttav ette ka mõnus õunamaitseline Düšess, samuti tavaline sidrunilimonaad. Ent ülejäänud margid on juba midagi hoopis-hoopis eksootilisemat.
Viinamarjamaitseline limonaad on ootamatu, aga kummaline jook on väga-väga maitsev. Ühtegi paha sõna pole öelda ka jõuliselt punase kirsilimonaadi kohta. Maitse pole kunstlik, vaid mõnusalt marjane.
Valik sellega veel ei piirdu. Barbariss on minu maitsemeele jaoks olnud seni tarbitav lutsukommi kujul, aga Martini joogitehas pakub sellemaitselist limonaadi. Aus kaup.
Ning lõpuks minu kindel lemmik, limonaad, mis seljatab konkurendid sama kindlalt kui Hollandi kiiruisutajad kõik ülejäänud. Trummipõrin ja fanfaarid. Krutime pinget. Kes? Kes on võitja? Kes?
Greipfruudimaitseline limonaad, mis täidab kõikvõimalikud nõuded, mida üks inimene oskab limonaadile seada – karastav, puhta maitsega, mõnusalt mulliderohke, värskendav. Lihtsalt ideaalne. Super! Võimas! Suurepärane!
6 kommentaari