Vaatepilt oli fenomenaalne. Ekraanil ei käinud võitlus vastase, kella või kohtunikega, vaid kõige ehedam hambad ristis, veremaitse suus võitlus iseendaga, et kurnatusest mitte rajale või minestusse langeda.

Peruu suusataja Roberto Carcelen venis finiši poole aeglaselt nagu tilgub kaameli ila. Aga ta jõudis pärale. Ta võitis oma elu ühe suurima võitluse, kui jõudis 43aastasena Sotši ränkraske 15 km distantsi finišisse.

Finišisirgele jõudes haaras Carcelen Peruu lipu. Tribüünidele jäänud publik oli vaatepildist ülimas joovastuses ning kui kaamera näitas suusameest finišialas oodanud, samaaegselt hõisanud ja pisaraid pühkinud naist (ilmselt Carceleni abikaasa Kate, aga kindlaid andmeid ei õnnestunud leida), oli olümpiaelamus täielik.

Minu jaoks oli Carceleni võistluse viimased 5 minutit ja finiš senise Sotši taliolümpia ülevamaid hetki, mis tugevdas usku inimkonna ja spordi helgesse tulevikku, mida erinevad (spordi)sündmused kahetsusväärselt sageli kõigutama kipuvad.

Olümpiaajakirjaniku töö paratamatus on, et võistlusi näeb vähe. Sellega tuleb leppida. Aga tol hetkel telekat silmitsedes – korraks ümbritsevalt pilku heites nägin, et ekraanile olid naelutatud kümnete ajakirjanike pilgud – kihvatas: kurat, seda tahtnuks ise kohapeal näha ja kogeda!

Carceleni või(s)tluse detailidest rääkides, siis neli aastat tagasi Vancouveris sai Carcelen 15 km vabatehnikasõidus eelviimase ehk 94. koha (täna oli ta 87., finišeerijatest viimane), aga kui toona oli kaotus võitjale 12.17,3, siis täna 27.59,2. Aastad on teinud oma töö ning ilmselt oli klassikaline tehnika peruulase jaoks keerulisem. Lisaks vaevas teda tõsine külmetushaigus.

"Sportlaskülas on mitmed hädas külmetusega. Mul oli võistluse ajal keeruline hingata. Rindkere parem pool valutas tugevalt (väidetavalt võistles Carcelen murtud roidega – toim). Ilmselt sõidan nüüd varem koju, sest pean arsti juurde minema. Selle võistlusega lõppes mu sportlaskarjäär, edaspidi keskendun Peruu noorte suusatajate arendamisele ja nende olümpiale aitamisele," rääkis Carcelen hiljem.

Ning siiralt ilus, et pool tundi varem olümpiavõitjaks tulnud Dario Cologna leidis aega ja tahtmist austada traditsiooni, mille algatas 1998. aasta Nagano mängudel Björn Dählie, kes viimasena finišisse jõudnud legendaarset Keenia suusatajat Philip Boiti õnnitlemas käis.

Cologna õnnitles nii Carceleni kui ka 91. koha saanud Nepaali 44aastast suusameest Dachhiri Sherpat, kes omakorda aitas kurnatud Carcelenil suusaklambrid lahti võtta.

Murdmaasuusatamine on kestvusala, mis muudab ta paraku igasugustele patutegudele väga haavatavaks, aga õnneks pole armutu ning reeglite piiril kõikuv võitlus medalite nimel kustutanud sportlaste hingest olümpiavaimu.