Eesti uudised

Lubatud palgatõusu tarvis tuleb hakata õpetajaid hoopiski koondama (57)

Teet Teder, 15. veebruar 2014 08:00
ÕPETAJA JA MINISTER: «Sõna «streik» on vähem huulil,» ütles Haridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri (vasakul) eile pärast kohtumist minister Jaak Aaviksooga.Foto: Mari Luud
Riigi lubadus pedagoogide palgatoetust suurendada peab küll paika, aga ei arvesta tegelikkust: õpetajaid on rohkem, kui ministeerium tunnistada tahab. Raha kõigile ei jätku ja oodata on õpetajate koondamislainet.

Praegu rahandusministeeriumi kodulehel oleva haridustoetuse jagamise eelnõust selgub, palgatoetus väheneb ainult Jõgeval ja Viljandil. Seal anti mullu terved koolid ja õpilased riigigümnaasiumidele. 95 vallal aga kasvab neile antav õpetajate palgaraha 10–60%.

Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Argo Kerb ütleb, et raha andmisel kohtleb ministeerium omavalitsusi võrdselt. See, kuidas omavalitsused koolivõrku korrastavad, on nende enda teha. Riik annab küll pearaha, aga kui õpetajate miinimumpalgaks ikka ei jätku, tuleb klasse kokku panna. Seega osa õpetajaid lahti lasta.

Selline korrastamata koolivõrk on näiteks Mäetaguse vallal, kes omavalitsustest õpetajate palgarahale kõige rohkem peale maksab. Arvestuslikult saaks Mäetaguse vald igale oma 22 õpetajast maksta riigi antud palgatoetusest vaid 548 eurot. Tegelikult maksab vald iga kuu igale õpetajale omast taskust juurde 738 eurot ja seega tuleb palk üsna kopsakas: 1278 eurot, selgub haridussilm.ee portaalist.

Riik oma panust ei suurenda, kuigi vald tahaks. Nii peabki Mäetaguse vald juurdemaksmisest pääsemiseks klasse kokku panema või muul viisil oma hariduselu korrastama. Maakeeli tähendab see mõne õpetaja vallandamist, ja vallavanem Konstantin Kaus ütleb, et ega muud üle jäägi. "Mäetaguse vald peab järgmisest õppeaastast arvatavasti õpetajaid koondama, kuna valla eelarvesse laekuvad ressursitasud vähenevad tunduvalt. Klasside liitmise peale ei ole mõeldud, koolivõrgu korrastamise peale küll," ütleb Kaus.

"Eks selline rahastamismudel praegu seda teebki, et ta korrastab koolivõrku," ütleb Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri.

"Tegelikult saab õpetajagi aru, et kui tal on neli last koolis, siis see ei ole väga jätkusuutlik," teab ta, et mõni kool ei olegi enam haridusasutus, vaid kooskäimise koht.

"See rahastusmudel sunnib omavalitsusi, eriti Tallinna, koolivõrku korrastama. Et kui te muidu aru ei saa, siis teeme rahaga selle selgeks. Ma saan aru, kui väikeses omavalitsuses on klassi täituvus 15 õpilast, aga ma ei saa aru, kui see on suures omavalitsuses," räägib Voltri.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee