Õhtulehe olümpiablogi

Ott Järvela | Eesti talisport vajab mõtteviisi muutust (12)

Ott Järvela, Sotši, 10. veebruar 2014, 12:00
Vigursuusatamine peab olema Eesti jaoks sama tähtis kui murdmaasuusatamine! TAIRO LUTTER
Päevakajalisuse aspektist lähtudes peaksid järgnevad read rääkima minevikust, sest pole kahtlust, et eelmise nädala Eesti spordisündmus number üks oli Kristina Šmigun-Vähi Torino olümpiamängude kuldmedalite kohale tõusnud tõsine dopingukahtlus.

Ent tõika, et Eesti spordiajaloo võimsaim võistlus kipub võtma hoopis nukramaid toone, on vast igaüks meist juba kirunud. Seega las ta olla. Lisaks võib lõpliku otsuse moodi otsust ennast paar aastat oodata lasta. Keskendume parem tulevikule, sest selle osas on võimalik midagi ette võtta.

Samal teemal

Mida peaksime tegema, et Eestil oleks tulevikus taliolümpiamängudel võimalikult hea šanss rõõmustada kohtade üle esikümnes ja äkki ka medaleid võita? Viimastel kuudel Eestis väga palju tähelepanu pälvinud (noorte)treenerite korralik tasustamine on kahtlemata tulevase edu lahutamatu osis, ent mitte garantii.

Ega tippspordis garantiisid olegi, küll aga piirajad. Eestis on üheks selliseks üpriski levinud mõttelaad, mis liigitab mõned spordialad Eesti ja eestlaste jaoks kas totraks, teisejärguliseks või ebasobivaks, millele panustamine ei vääri küünlaid. See on täiesti lubamatu käitumine.

Inimesele võib looduse poolt olla antud ükskõik kui suurepärane füüsis ja närvikava, ent maailma tippu suudab ta ikkagi tõusta vaid alal, mis talle väga-väga hästi sobib. Olümpiamängude kava ongi seepärast võimalikul kirev, et pakkuda olümpiakulla nimel võistlemise võimalust nii erinevatele inimtüüpidele kui võimalik.

Eesti osaleb Sotšis kuuel spordialal (murdmaa-, laske- ja mäesuusatamine, suusahüpped, kahevõistlus ja iluuisutamine), kus jagatakse taliolümpia 98 medalikomplektist välja 43, ent Eesti sportlased on stardis ainult 27 erineval võistlusel. 76,5% olümpiavõistlustest jäävad sini-must-valgest puutumata.

Kui mäesuusatamise kiirusaladel on meil tõesti geograafilistel põhjustel keeruline kaasa rääkida, siis see, et meist on täiesti puutumata vigursuusatamine (seal on olümpiakulla võitnud Usbekistan, Austraalia ja Hiina!) ja lumelauasõit, samuti vähemasti mõni renniala (kelgutamise, bobisõidu ja skeletoni jaoks kasutatav Sigulda renn asub Eesti piirist ju vähem kui 100 km kaugusel!), on sulaselge hooletus.

Iroonia, et kuuldes sõna kultuur, haarab eestlane kellu järele, sest levinud on mõtteviis, et kultuuriprobleemi lahendab ehitis, võib kujutavas kunstis olla asjakohane, aga spordis on rajatised edu lahutamatu osis.

Vajame kiiremas korras korralikku lumelaua- ja suusarenni, võimalikult mitmekesiseid pargisõidunõlvasid ja katusealust kiiruisuringi. Tuleb mõelda, kuidas taastada jäärenni-alade harrastamine ning Uisuliidule meelde tuletada, et medaleid jagatakse ka lühirajal. Me lihtsalt peame olema mitmekesised!

On ülimalt nahaalne asetada Eesti talispordi tulevikušansid nädala pärast 12. sünnipäeva tähistava vigursuusataja Kelly Sildaru peale, aga äkki suudab just tema muuta valitsevat mõtteviisi, mis ütleb, et on ainult teatud hulk õigeid talialasid ja see kõige õigem on murdmaasuusatamine. Ei ole. Kõik taliolümpiaalad on ühtemoodi õiged.

12 KOMMENTAARI

o
ootme veel 11. veebruar 2014, 09:41
Piisab 4 aasta pärast Kelly Sildarul olümpiamedal võita ja spordisakste mõttemaailm talialade eelistusel muutub kardinaalselt.
j
jurka 10. veebruar 2014, 21:58
Soomes 5,5 milj,kui palju Venemaal,USA-s,KANADAS j.n.e.-miks Soome tuleb jäähokis maailmameistriks.Pekingi OM-il ISLAND käsipallis höbe,elanikke 4-i k...
(loe edasi)
Loe kõiki (12)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee