Kommentaar

Ivo Rull | Numbrimaagia poliitilises kommunikatsioonis 

Ivo Rull, suhtekorraldusfirma Rull & Rumm juhataja, 4. veebruar 2014 18:36
Foto: MATI HIIS
Eesti turundajad on õnnelikud, et meil on veel käibel ühesendised mündid. Tänu sellele maksab poes näiteks mõni salat 0.99, väiksem ketšup 1.99 ning tükk suitsusinki 2.99.

Need on mõjuvad hinnakombinatsioonid enamikule tarbijatele, hoolimata oma silmanähtavast rehepaplikkusest. Tundub hoopis odavam ümmargustest 1-, 2- või 3-eurostest hindadest. Seevastu Soomes, kus 1- ja 2-sendiseid praktiliselt käibel pole, on tarbekaupade enimlevinud hinnakombinatsioon mingi summa eurodes pluss 95 senti.

Valimiskommunikatsiooni numbrimaagia on üldiselt vastupidine – mida rohkem mingis arvus nulle, seda uhkem. Krooni ajal oli poliitikutel kombeks lubada igale lapse sünnitoetuseks 5000 krooni. Või keskmiseks palgaks 25 000 krooni. Mitte iialgi aga 4999 või 24 999 krooni.

Ümmargune arv müüb

Ümmarguste arvude maagia toimib hästi ka ajateljel. President kutsus paar aastat tagasi meid riigi 100. sünnipäevaks Eestit korda tegema. Väga paljud arengukavad viivad meid aastani 2020 või 2030. Kes see ikka raatsib teha arengukava, mille lõpptähtajaks oleks 2027. aasta keskpaik?

Poliitilise retoorika klassika on tuua välja kolm peamist põhjust või argumenti. Juba Lenin kirjutas marksismi kolmest allikast ja kolmest komponendist. Ka enamik tänapäeva poliitikuid ei vaeva oma auditooriumi enamasti mitte rohkem kui kolme põhiväitega. Kui poliitik tooks telesaates mõne  reformikava toetuseks välja näiteks üheksa head põhjust, kiiluks valdaval osal vaatajatest tähelepanu neljanda või viienda punkti kohal kinni. Neil kaoks võime reaalajas meenutada, mis need esimesed kaks punkti siis ikkagi olid.

Samas toimib poliitikute pikemates kirjalikes tekstides hästi võte, millega tuuakse välja n-ö maagilistele arvudele taandatud argumentatsioon. Näiteks viis põhjust, miks peaminister peaks ameti maha panema. Või linnapea seitse surmapattu. Jne.

Ka loosungite või pealkirjade tasemel meeldib poliitikutele masse numbrimaagiaga oma poole kallutada. 15 aastaga Euroopa viie rikkama riigi hulka! (Reformierakond, 2007) Või majanduse päästmise 3 x 3 x 3 programm (Savisaare valitsus, 1991).

Täpsed arvud hämamiseks

Poliitilise demagoogia kullafondi kuulub ka väga täpsete arvude või protsentidega manipuleerimine. Kui otse-eetris käivas debatis toob mõni poliitik kiirkõnes välja kümmekond komakohtadega lõppevat arvu, kaob nii oponentidel, saatejuhil kui ka debati jälgijatel igasugune võimalus mõttekonstruktsiooni kehtivust või täpsust kontrollida. Nõnda arve pildudes võib osav demagoog tõestada mida iganes.

Teine, hoopiski kavalam saatan on peidetud erinevatesse arvutusmetoodikatesse. Julgen väita, et ka suur osa tegevpoliitikuid ise ei tea täpselt, kuidas modifitseeritud d'Hondti jagajate meetodil üks või teine neist kompensatsioonimandaadiga riigikokku pääses. See käib nii. D'Hondti jagajate jada on 1, 2, 3, 4 jne. Eestis kasutatakse veidi muudetud jagajate jada, kus jada järjekorranumbrid alates kahest on astendatud 0,9ga. Sellise jada väärtused on 1.000, 1.866, 2.688, 3.482 jne. D'Hondti jagajate meetodi järgi mandaatide jaotamiseks arvutatakse kõigepealt igale erakonnale nii mitu võrdlusarvu, kui erakonna nimekirjas on kandidaate. Võrdlusarvud saadakse erakonna häälte arvu jagamisel jagajate jada iga elemendiga. Järgnevalt võrreldakse erakondade võrdlusarve. Mandaadi saab erakond, kelle võrdlusarv on suurem, järgmise mandaadi saab suuruselt järgmise võrdlusarvu saanud erakond jne. Niimoodi jaotatakse kõik seni jaotamata mandaadid. Lihtne ja loogiline.

Ja lõpetuseks mainin igale poliitikule kõige maagilisemat numbrit. Need kinnitab valimiskomisjon kandidaadile loosi ja valimisnimekirjas oleva asetuse tulemusel. Ja valija annab just selle numbri valimissedelile kirjutamisega oma hääle konkreetsele kandidaadile.

Õnnega koos on kandidaadid nr. 77, 100 või 333. Ning jumalakartlikelt ei tasu loota hääli kandidaatidel, kelle valimisnumbriks osutub 66 või 666.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee