Maailm

Mis saab Guantánamo vanglast? (1)

Aadu Hiietamm, 4. veebruar 2014 07:00
PROTEST: Inimõiguslased korraldavad Washingtonis Valge Maja juures regulaarselt meeleavaldusi, millel nõutakse Guantánamo vangilaagri sulgemist.Foto: AFP / Scanpix
USA president Barack Obama ei ole lubadustest hoolimata suutnud Guantánamo vanglat sulgeda.

USA president Barack Obama kirjutas juba 22. jaanuaril 2009 alla dekreedile, milles nähti ette Guantánamo vangla sulgemine aasta jooksul. Nüüd on dekreedi allkirjastamisest möödunud üle viie aasta ja vangla töötab edasi. Eelmisel nädalal peetud aastakõnes lubas Obama, et jõupingutusi vangla sulgemiseks jätkatakse.

Erukindralite pöördumine

Nädalapäevad varem oli suur rühm USA erukindraleid president Barack Obamale saadetud kirjas soovitanud Guantánamo vangla otsekohe sulgeda, sest niisuguse asutuse pidamine näitab Ameerika Ühendriike riigina, kus ei arvestata inimõigustega ega peeta kinni õigusriigi reeglitest.

Ameerika Ühendriigid avasid Guantánamo vangla 11. jaanuaril 2002, kui sinna viidi Afganistanist esimesed terrorismis kahtlustatavad. President oli siis George W. Bush. Guantánamo vangla asub Kuubal USAle kuuluvas samanimelises mereväebaasis. 12 aasta jooksul on sealt läbi käinud 779 vangi. Kui uskuda portaalis WikiLeaks avaldatud dokumente, siis nendest vangidest vähemalt 150 paigutati sinna alusetult. Praegu viibib Guantánamo vanglas 155 vangi ning seda kinnipidamiskohta peetakse õigusega inimõiguste rikkumise ja põhiseadusvastase poliitika sümboliks.

Pärast George W. Bushi USA presidendiks valitud Barack Obama kirjutas juba 22. jaanuaril 2009 alla dekreedile, milles nähti ette Guantánamo vangla sulgemine aasta jooksul. Sama aasta novembris tunnistas Obama, et ei suuda sellest tähtajast kinni pidada.

Kongressi vastuseis

USA president lubas, et eeldatavalt suletakse vangla 2010. aastal. Möödus veel paar kuud ja Barack Obama andis uue lubaduse: Guantánamo vangla suletakse tema esimese ametiaja jooksul ehk hiljemalt 2013. aasta 20. jaanuariks. Nüüdseks on ka sellest tähtajast rohkem kui aasta möödas, kuid vangla töötab edasi.

President Barack Obama kõik katsed Guantánamo sulgemiseks on seni leidnud USA kongressi vastuseisu. Kongress on keeldunud vangla sulgemisega seotud kulutuste katteks raha andmast ning blokeerinud julgeolekukaalutlustel ka seal hoitavate vangide toomise USA vanglatesse. Seetõttu on kahtlane, kas Obama ikka suudab tänavu panna kongressi meelt muutma, kui ta seda seni juba viie aasta jooksul pole suutnud.

Guantánamo vangid tõmbasid mullu endale tähelepanu ulatusliku ja pikaajalise näljastreigiga. Kuna tekkis suur oht, et paljud vangid surevadki nälga, siis rakendati nende suhtes sundtoitmist.

Maineka inimõigusorganisatsiooni Amnesty International (AI) arvates tuleb vanglaasukad vabaks lasta või nad peavad saama õiguse õiglasele kohtuprotsessile. Kuigi osa vange on tunnistatud ohutuks ja nad võiks vabaks lasta, on see protsess kulgenud üle kivide ja kändude. Et kodumaale tagasi saatmisel satuks nende elu üldjuhul ohtu, siis soovisid USA võimud vabastamise alla käivad vangid saata kolmandatesse riikidesse, kuid seni on uus elupaik leitud vähestele.

Skinny Puppy esitab USA valitsusele arve

USA on Guantánamo vanglas kasutanud vangide piinamiseks ka valju muusikat, mis ei lase neil päevade kaupa magada.

Kui USA metal-bänd Metallica pöördus USA sõjaväe poole nõudmisega lõpetada nende muusika kasutamine piinamisel, siis Kanada metalbänd Skinny Puppy otsustas minna teist teed.

"Kuulsime, et meie muusikat on Guantánamo vanglas kasutatud piinamistel vähemalt neli korda," rääkis bändi liige Cevin Key nädalalehele Phoenix New Times.

Ta lisas, et kuigi bänd ei ole niisugusest asjast vaimustatud, ei hakata Metallica eeskujul nõudma oma muusika kasutamise lõpetamist vangide piinamisel, vaid esitatakse hoopis USA valitsusele selle eest arve.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee