Märkisin üles mõned tähelepanekud, mis minul ja mu sõpradel nelja kuu jooksul silma on jäänud. Ükski väljatoodud aspektidest ei ole mõeldud Indoneesia rahvuse või kultuuritavade kritiseerimiseks.

Palun lugejatelgi suhtuda teksti objektiivselt ning huumoriga.

Riis

Riisi peetakse imeravimiks. Kui keegi haigestub siis tõenäoliselt on asi selles, et pole piisavalt palju riisi söödud. Kohalike meelest peaks iga hommik algama ning iga õhtu lõppema riisist koosneva einega.

Kontsakingad ja mehed

Ainsad, kes siin enamjaolt kontsaga kingi kannavad, on mehed. Lisaksteevad nad seda uskumatu graatsiaga.

SMS

Telefoni peamiseks funktsiooniks (peale interneti) on SMS-ide saatmine. Päeva jooksul saadetakse ametikaaslastele ning sõpradele lugematul hulgal sõnumeid.

"Abivalmidus" tänavatel

Tüüpiline indoneeslane on väga abivalmis teejuht. Isegi, kui neil puudub teadmine, kuhu eksinud isik soovib minna, on nad äärmiselt lahked juhiseid jagama.

Alati "Jah"

Keeruline on leida indoneeslast, kes ütleks abipalvele "ei".

Lusikas vs nuga

Lusikas paistab siin olevat suurema au sees kui nuga. Mitte kellelgil ei ole probleemi lusikaga (on juhtunud ka kahvliga) näiteks liha, tempet või tofut lõigata.

Tänavamood

Hoolimata tapvast kuumusest ei ole indoneesialase jaoks probleem kanda kindaid, jopet, pikki pükse (vahest kaht paari korraga) ning tanksaapaid.

Tualettpaber

Paberi asemel kasutatakse vett. Tavaliselt on kloseti kõrval veega täidetud keraamiliste plaatidega kaetud süvend või plastiktünn ning käepärane plastikkopsik. Paberi kasutamist peetakse ebahügieeniliseks, sest kuiva paberiga ei eemaldata vaid pigem hõõrutakse baktereid keha pinnal laiali.

Ehitusseadused

Näiteks majas, kus elan on aknad vaid kõnnitänava poolses seinas. Enamat, kui kaht akent ei saanud omanik endale lubada, sest maja ümbritsev maa kuulub naabrimehele ning kohalik seadus ei luba võõrale maale vaadata.

Mootorrattad

Kõike transporditakse mootorrattal: kappe, diivaneid, viieliikmelist perekonda, heina, kanu, sigu...

Jalgratturid

Üldiselt väga ohtlikud tegelased. Kuna väljaspool kesklinna puuduvad kõnniteed, rääkimata jalgrattateedest, on nad sunnitud sõitma autoteedel. Selles kaootilises liikluses on nad ohtlikud nii iseendale kui teistele. Alati ilmuvad nad ootamatult, pimedas on nad täiesti nähtamatud. Pole ma veel näinud ühtegi jalgratturit, kes kasutaks helkurit või kiivrit. Kuid vahest on nad ka nutikad - kiiremini edasiliikumiseks haagivatakse end motika külge.

Ülekäigurajad

Lühidalt öeldes neid ei ole! Leidub üksikuid valgusfoore aga needki ei täida üldjuhul oma funktsiooni. Ühelt tänavaservalt teisele liikumiseks kasutavad kohalikud kaasasündinud ükskõiksust. Autodevoo peatamiseks tõstetakse käsi ning kõnnitakse tuima ükskõiksusega sellest pöörasest metallimerest läbi.

Uudishimu

Indoneeslastele on täiesti mõistetamatu, miks peaks keegi üksinda tänavatel liikuma, poodlema või kodus olema. Seega tulevad nad üsna tihti uurima, miks sa üksi oled. Samuti tahavad nad teada kuhu sa minemas oled või kus sa elad. Pole õldse imelik, et võõras sinu telefoninumbrit või Facebooki kontakti küsib.

Küüned

Pikad pöidlaküüned on suur trend just noormeeste seas.

Suitsetamine

Suitsetavad peamiselt mehed, igal pool ja vahetpidamata.

Juhiload

Umbes 80% mootorsõiduki omanikest pole kunagi autokoolis käinud või liikluseksameid läbinud. Teadmisi liiguvad isalt pojale või sõbralt sõbrale. Politseijaoskonnast võib igaüks endale "ametlikud“ juhiload osta.

Kükitamine

Kükkasend on nende jaoks loomulik ning mugav puhkeasend. Nii lapsed kui ka vanurid võivad tundide viisi järjest kükitada. Rätsepistmes või kükitades süüakse, mängitakse, suitsetatakse, õpitakse, käiakse wc-s jne.

Vasak käsi

Kuna tualetis kasutatakse intiimsete kehapiirkondade pesemiseks vasakut kätt, siis seda kätt on äärmiselt ebaviisakas kasutada tervitamiseks, söömiseks, joomiseks või raha üle andmiseks.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis