Indoneesia blogi

Indoneesia blogi: mida lähemale ookeanile, seda rohkem prügi 

Lilli Tölp, 4. veebruar 2014, 12:37
 Lilli Tölp
Järgneb Karimunjawa reisijutustus, teine osa...

Keskpäeval ilmutas end päike, mis andis hea põhjuse randa minna. Kaugusest meelitas Paradise Beachi bänner. Kuid paradiisist oli asi kaugel. Mida lähemale me ookeanipiirile kõndisime, seda tihedamaks muutus maas vedeleva prügi tihedus. Lambipirinide, plastikkottide, pudelikorkide, mängusõdurite kuhjad vaheldusid hingitsevate meduusidega.

Samal teemal

Ujumisest loobusime. Istusime esimese puu juurde maha, mugisime puuvilju ning vaatasime, kuidas kohalikud täisriietuses sopakarva lainetesse tormavad. Minu reisikaaslased Mati ning Mari lõbustasid end voodilinade kuivatamisega.

Vahetult enne hämaruse saabumist leidsime Kartini rannapiirkonnast kodumajutust pakkuva elumajade rajooni. Hoovipealsel alal tervitasid meid õrrel kükitav kanaema koos tibudega, ukse nurgas norutas nööriga kinni seotud kukeisand.

Pereema viis meid teisele korrusele ning näitas kaht tuba hindadega 150 000 ja 130 000 ruupiat. Minu punnitusi kohalikus keeles end väljendada ning hinda alla kaubelda saatsid edu. Saime ühe toa koos vannitoa ja suure madratsiga, 2eur/in.

Meie reisi päästis kohalik muusik-aktivist Engguh. Peale järjekordset vihmas ligunemist ning pikalt motkatel kihutamist pakkus ta meile oma ilusas kodus öömaja. Toitis meid ema vaaritatud toidu ning maiustustega. Oli meile orgaanilise sõnaraamatu ning GPS-i eest. Reisi viimasel päeval viis ta meid 2000 meetri kõrguse mäejalamile.

Saime imetleda loodust ning hindude templeid. Kuumaveeallikad olid uskumatu vaatepilt. Minu silm polnud veel midagi sarnast näinud.

Justkui keema läinud veeaur keedukannu tilast, tuhises ka kiviseinast tohutu surve ning kohinaga taeva suunas kuuma auru.

Maapinnal nirisesid kitsad mullitavad allikajoad. Vee temperatuur oli piiripealt nii kuum, et kannatas jalgupidi sisse astuda. Suur osa mäesopist oli kaetud mingi kummalise halli savisarnase kihiga. Õhus keerles väävli ning keedumuna segust lõhna.

Edaspidi tean, et kui sellist rolleritel/mootorratastel reisi planeerida, siis on targem valida võimsam masin.

Kolm korda käisime motikaga paranduses. Esimesel korral katkise rehviga, järgmised kaks korda lekkiva bensupaagiga.

Tavaliselt on siin isehakanud tehnikuid teeäärest lihtne leida. Meid saatis aga jätkuv ebaõnn. Õnnetuspaigast paranduseni oli 4 km.

Mägisel teel oleks masina lükkamine olnud ebareaalne, kuid küsisime külameestelt köit ning esimest korda elus sai poovitud motikaga sleppis sõitmist. Kusjuures toimis.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee