Olen töötanud nii eesti kui vene koolis. Viimases olen praegugi. Puhtalt oma kogemustest võin nentida, et vene koolis on vägivaldset käitumist, kiusamist ja narrimist vähem. Peaaegu polegi. Eks väikseid arusaamatusi ja konflikte ikka tekib, aga need kõik on kergesti lahendatavad ega vaja suuremat sekkumist. Ei taha siinkohal väita, et asi on puhtalt rahvuses ja ühed on head ja teised halvad, kuid mõningast rahvuslikku eripära on siiski märgata.

Olen täheldanud, et vene lapsed on kokkuhoidvamad ja ühtsemad kui eesti lapsed. Kui eesti koolis tuli sageli ette väga tugevaid kaklusi, kiusamist, mõnitamist, nii et kiusatud ei tahtnud enam kooliski käia, siis vene koolis sellist viha ei leia.

Õpilased on heatujulisemad, rõõmsameelsemad ja avatuma suhtlemislaadiga. Nad ei põlga kedagi ära pelgalt välimuse ja käitumise eripärade või keskmisest kesisema riietuse tõttu.

Küll aga olid viimatinimetatud teemad sagedased probleemiallikad eesti õpilaste vahel. Tõrjutuks osutusid tagasihoidlikud, halva või ka hea õppeedukusega õpilased, samuti jagati "hoope" neile, kelle riietus või välimus ei vastanud kiusajate meele järele. 

Uurisin ka oma 9.klassi õpilaste käest, mis on kiusamise ja vägivaldse käitumise põhjused.

Üheskoos leiti, et kiusajad on ise probleemide käes vaevlevad lapsed, kes elavad oma probleeme välja teiste laste peal. Ei ole tähtis, kas õpilane on hästi või halvasti riides, kas ta õpib hästi või halvasti, kas ta on vaoshoitud või rüblik, kiusamine leiab aset siis, kui kiusatav ise kiusajatele tuliselt reageerib.

Ning see "toidabki" vägivallatsejate meelt, saades niimoodi mingigi tähelepanu osaliseks. Õpilased leidsid, et kui kiusajatest mitte välja teha, kaob ka huvi kiusamise vastu.

Meenub, kui vaatasime üheskoos Ilmar Raagi tõsielulist filmi "Klass", siis õpilased ei tahtnud uskuda, et selline julmus päriselt aset leidnud võiks olla. 

"Mu klassis on palju õpilasi ja kõik nad on erinevad, see on ju täiesti loogiline," arvas üks 9.klassi noormees. "Neil on erinevad huvid ja eelistused, mind ei huvita, millised nad välja näevad, rohkem jääb silma nende käitumine ja iseloom, oluline on kõigiga hästi läbi saada."

Nüüd tekib küsimus, miks peab üldse kedagi narrima ja kiusama? Ta arutleb: "Kui klassis on laps, kes teistest erineb ja neile alla jääb, olgu jõult, tarkuselt, suhtlemisoskuse või riietuse poolest, muutub tema elu põrguks.

Teda narritakse, kiusatakse ja mis veel hullem - pekstakse. Arvatavasti õpilane ise ei tea, miks teda kiusatakse. Tegelikult on põhjus üks. Ta toob  näite:  Kui Andrei kannab prille ja teda kutsutakse prillipapaks, mõtleb laps, et teda kiusatakse, sest ta kannab prille.

Tegelikkuses aga ta eksib. Maailmas on hulgaliselt lapsi, keda ei kiusata. Enamus ei pruugi olla välimuselt atraktiivsed, aga neid ei kiusata. Enamus tarkasid, keda ei kiusata.

Enamus rumalaid, keda ei kiusata. Enamus ebaausaid, keda ei kiusata. Enamus samasuguseid nagu Andrei, ometi neid ei kiusata. Kuid miks siis Andreid kiusatakse?

Sellepärast, et kiusajad teavad väga hästi, et talle see ei meeldi. Kiusajatel on ükskõik, milline Andrei välja näeb. Ainus, mis on neile tähtis - lõbutsemine. 

Tema kiusajad avastasid, et võivad teda narrida ja hulluks ajada, leides meelega temas nõrku kohti. Kui õpilane ise tunneb end hästi oma kehas, on rõõmsameelne ega allu terrorile, siis kaob ka kiusajatel huvi talle haiget teha.

Kiusamisele ükskõiksusega vastav laps ei paku huvi. Reegel: Sind kiusatakse siis, kui sa näitad välja oma kurvameelsust ja hakkad vastu, just see meeldibki kiusajatele. Narritav pakub palju meelelahutust auhinnaks selle eest, et nad kiusavad teda. 

Teine levinud probleem on õpetajate kiusamine. Mis moodi saab õpilane õpetajat kiusata?

Kas me tõesti oleme jõudnud nii kaugele, et õpetajal pole enam mingeid õigusi ja ta peab olema klassi ees nagu kloun, keda klassis lapsed lihtsalt sõimavad ja kiusavad?

Tekib küsimus, kas see on uut moodi koolivägivald? Kui meie heaoluühiskonnas selliseid asju uhtub, et koolivägivalla ohvriks on õpetaja, siis on meie demokraatiaga ikka midagi väga viltu.

Põhjused 

Paljud vägivallajuhtumid toimuvad põhjusel, et last ongi õpetatud ennast jõuga kaitsma või kui kodus toimub perevägivald ja seetõttu laps ei oskagi teisiti käituda. Kindlasti annab negatiivset eeskuju ka filmides nähtu.

On oluline, et vanem oskaks märgata, kui lapsega on midagi juhtunud. Pealegi tuleb lapsele selgitada, et vägivald ei lahenda midagi, ainult toodab vägivalda. Vägivaldsed võivad olla lapsed, kes on jäänud tähelepanuta, kuid ka need, kellele seda liiga palju osutatakse. 

Mida teha?

Kõige alus on siiski sama - leida endale sõpru, leida koht, kuhu kuuluda.

Tänapäeval pole raske leida netist näiteks mõni lemmikhobiga seotud foorum ja siis leida endale inimesi, kellega vestelda. Sellised asjad annavad inimesele sisemist tugevust, mida märkavad ka kiusajad. Nemadki on kõigest lihast ja luust tavalised inimesed. Neil on lihtsalt suurem enesehinnanguprobleem kui neil, keda nad kiusavad. Kiusajad saavad teiste alandamisest hea enesetunde. Kiusajad jätava küll mulje, et on teistest tugevamad ja võimsamad, kuid tegelikult on samal tasemel, isegi madalamal.

Õpetajad peaksid keelama ja karistama kiusajaid, nii palju kui võimalik. Kui klassikaaslased koolis ei julge suhelda, tuleb teha seda väljaspool kooli.

Ei tohi alla anda, sest meil kõigil on häid sõpru, kellega lävida. Kiusajatele aga ütleks, et ärge alavääristage üksteist.

Õppige nägema ka teistes häid ja andekaid külgi. Iga inimene ei peagi meeldima, kuid sellepärast ei pea teda alandama. Nõnda olete rõõmsamad ise ja teete ka teised enda ümber rõõmsamaks. Õnneks  meie koolis kiusamist ei ole. Minu arvates on meil väga hea kool.

Teine noor neiu arvas vägivalla kohta järgmist: õnneks oma koolis ma vägivaldset käitumist ega kiusamist ei näe, sellepärast saan rääkida vaid teiste koolide juhtumistest.

Teisi situatsioone uurides järeldan, et tihti psühholoogilise vägivalla objektiks saavad lapsed, kes teistest erinevad (füüsilised puuded, iseloomu ja käitumise iseärasused, hirm kooli ning teistega suhtlemise ees). 

Minu arvates see problem tuleneb perekonnast, kes ei ole õpetanud lapsele piisavalt tarkust ja oskust mitte karta ega pööra lapsele piisavalt tähelepanu.

Agressiivsete laste vanematel on vaja kohe reageerida laste käitumisele, sest tagajärjed võivad olla äraarvamatud.

Väga tähtis on märgata, millises seisundis laps tuleb koolist ning on oluline teada, mis last vaevab. Selleks, et tänapäeval end hästi tunda, tuleb palju pingutada. Laps tunneb end mugavalt ja hästi ainult siis, kui tunneb end kindlalt.

Arvan, et koolivägivalla tekkimise üheks põhjuseks on õpilaste kiindumus arvutimängudesse, mis kustutavad piiri reaalsuse ja virtuaalmaailma vahel. Olles arvutiekraanil halastamatu kangelane ja võitja, siis tahtmatult see võitmatuse tunne kandub tavaellu.

Mängus on väga lihtne tappa, peksta, vigastada, miks mitte korrata seda reaalsuses. Ka televisioon aitab palju kaasa, kus sageli kõlab mõte, et tuleb olla tugev ja vinge ja nõrkadel pole elus kohta.

Laps tahtmatult projitseerib selle oma olemusse, tal tekivad hirmud, et äkki ta on nõrk ja teistest eristuv. Psühholoogiliselt ta valmistub selleks, et teda alandatakse.

Koolivägivald ei teki lihtsalt niisama. Lapse võime reageerida, oskus ennast kaitsta, olla adapteeritud ühiskonnas, sõltub vanematest. Samuti peab kool selliseid juhtumeid märkama, muidu võib olukord viia tragöödiani, nagu Ilmar Raagi filmis "Klass".

Lugeja, mis sina arvad, kas koolivägivald on võtnud ohtlikud mõõtmed? Ja kuidas seda eos ära hoida või tekkinud vägivallalainega võidelda?

Jaga artiklit

12 kommentaari

R
Ronk  /   12:35, 3. märts 2014
vareste kambas valitseb range hierarhia ja igasugused tatid kuulavad vanemate sõna
K
Karl  /   14:16, 28. veebr 2014
Vaatasin just aknast õues muruplatsil askeldavaid vareseid. Selgelt eristusid kaks, keda aeti eemale. Lõpuks läksid need omavahel kaklema. Täiesti selge kiusamine. Kust neil need põhjused tulevad?

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis