Kommentaar

Kommentaar | Kas tere ikka tohib öelda? (35)

Kristiina Ojuland, poliitik, 2. veebruar 2014 21:39
Foto: ARNO SAAR
Neljapäeval kirjutati alla Erakonna Ühtne Eesti asutamisleping. Muidugi teadsid kõik asutajad aastal 2010 toimunud suurlavastust “Ühtne Eesti Suurkogu” teatrilt NO99.

Samas, kes meist ei teaks näiteks kaubamärgi Tere  all müüdavat piima? Kas selle teadmise tõttu jätab teist keegi tuttavale tere ütlemata?

 

Seadus lubab kasutada

 

Miks ei tohiks keegi kasutada seda, mida seadus lubab kasutada? Lubab ilma igasuguse jokk-skeemita otse ja selgelt.

Kaubamärgi omanik saab keelata kaubamärgi kasutamist üksnes ärilistel eesmärkidel. Ma saan aru, et mõni teatriinimene võib raevuda, kui temalt autoroolis olemiseks juhiluba nõutakse, kuid seadus on ühesugune kõigi jaoks.

“Ühtne Eesti Suurkogu” oli ju omas ajas silmapaistev, kuna pani tõepoolest suure kella külge vajaduse muuta praegust kitsaks ja kildkondlikuks muutunud valitsemissüsteemi, kus võimuerakondade juhid teevad vaid lavastatud show’sid valimiste eel ning muul ajal ei ole neil rahva arvamustest sooja ega külma.

“Ühtse Eesti Suurkogul” algatati idee, et peaks loodama uus erakond, mis viiks ellu poliitika taas inimkeskseks ja igapäevasest tegelikkusest lähtuvaks muutumise. Ning paljud tol hetkel saalis viibijad lootsid siiralt, et selline erakond tõepoolest luuakse. Juba siis ootasid inimesed uue poliitilise jõu teket ning see ootus pole kadunud tänaseni.

Nüüd, kolm aastat hiljem, on see vajadus endiselt õhus ning poliitiline kriis, kus võim ei taha näha rahvaga tegelikult toimuvat, vaid elab mingis oma Eurostati numbritele tuginevas pseudomaailmas, on jõudnud oma haripunkti.

Käies mööda Eestit, tulid minu juurde väga erinevad aktiivsed inimesed sarnase jutuga – kuulume küll mingisse olemasolevasse erakonda, kuid need erakonnad ei arvesta meiega. Üha uued inimesed kirjutasid oma lahkumisest praeguste erakondade nimekirjadest koos põhjendustega, mis andsid teada – on olemas inimesed, kes tahavad muutusi ühiskonnas läbi viia, kuid olemasolevad võimustruktuurid ei võimalda neil seda teha.

 

Las teater teenib tulu

 

Siit saigi selgeks, et enam pole aega pikkadeks aruteludeks, mis kõik olemasolevas pildis valesti on, vaid tuleb luua uus erakond ning asuda selle ridadesse koondama kõiki neid aktiivseid ja hingega oma riigi inimkeskseks muutmise eest väljas olevaid inimesi. Nimetus “Erakond Ühtne Eesti” näis sobivat meie mõtteviisiga nagu valatult, sest just ühtsus on jõulise muutumise ja olukorra tegeliku paranemise võti. Just ühtsuses peitub meie jõud. Enam ei tohi võim olla ühes ja rahvas teises paadis.

Päris jahmatav oli erakonna asutamise järel lugeda, et Tiit Ojasoo nimetab tema enda poolt loodud kaubamärki "kõige nõmedamaks ja populistlikumaks", lavastuse juht aga otsesõnu fašistlikuks. Ei kõla nagu ärihuvide kaitsmise moodi.Pigem kõlab see jonniva lapsena, kes kui tal palutakse kommi sõbraga jagada, viskab kommi liiva sisse – tean, et mul pole seda õigus süüa, aga ära saa ka sina!

Meil pole vähimatki soovi kultuurirahva ärihuve kahjustada. Me tõesti tegime erakonna sooviga Eestit paremaks muuta. Kui see ka muudab halvemaks kas või ühe Eesti teatri võimalused tulu teenida, pole see Eesti inimeste sissetulekute suurenemist ja  majanduskeskkonna paranemist sooviva erakonna eesmärkidega kooskõlas.

 

Tuleb uus nimi

 

Olles nõu pidanud loodava erakonna algatusrühma liikmetega, anname teada, et  suhtume Eesti riigi ühtsusesse endiselt lugupidamisega ja soovime teha omalt poolt kõik selle põhimõtte teostamiseks. Samas ei soovi me tõepoolest hakata puhtaks pesema NO99 poolt räpa ja sopaga üle loobitud nimetust Ühtne Eesti.

Partei ajutine juhatus annab lõpliku uue nimevariandi teada kohe, kui partei asutajaliikmed on selle lõplikul hääletusel kinnitanud. Kui erakond otsustab midagi oma nimetuses korrigeerida, siis teeme seda vaid sooviga vältida konflikte ühiskonnas – just lähtuvalt meie eesmärgist taastada Eestimaa ühtsust. Aga nagu öeldud, pole see hetkel kõige olulisem küsimus moodustatava erakonna praeguses tegevuses.

Inimlikult tekitab kõige enam segadust suhtumine, kus ühiskonna valupunktide üle irvitamine või hädaldamine – mis tahes vormides või viisidel – oleks nagu hea ja normaalne, samas kui soov tekkinud olukorda reaalselt muuta liigitatakse kohe alguses rumalaks ja küündimatuks. Uus erakond sai ju loodud mitte nimetuste ümber õiendamiseks, vaid sooviga anda inimestele usku ja lootust praeguse süsteemi inimkesksemaks muutmiseks.

Kas tõesti on patt alustada ühiskonna muutmist mitte tavapäraste poliitiliste fraasidega manipuleerimisest, vaid reaalsete inimeste kaasahaaramisest ning stagneerunud riigisüsteeme muutuma sundiva uue poliitilise jõu loomisest?

Inimesena loodan, et läinudnädalaste mudaloopimiste järel ei jäta ükski meist sõbrale tere ütlemata või lähedastega hellust jagamata sellepärast, et keegi need sõnad ärilise kaubamärgina patentinud on.

Samal teemal

04.01.2014
Ojulandi uus poliitiline jõud jääb kindlaks sõnale "ühtsus"