Kommentaar

Mart Kalvet | Ravikanepi lubamine teenib nii arstide kui ka patsientide huve (23)

Mart Kalvet, MTÜ Ravikanep juhatuse liige, 31. jaanuar 2014 17:34
Foto: Peeter Langovits / Postimees
Poliitikat ei saa mõistuspäraselt suunata, kui rakendatud meetmete kohta pole piisavalt andmeid või neid andmeid moonutatakse.

Eestis kuritegevuse ja meditsiini räpasel kokkupuutealal toimuva ning kiiremas korras reformimist nõudva kannabinoidravi teemal on viimasel ajal kuulda olnud mitmeid tegelikkusega klappimatuid faktiväiteid. MTÜ Ravikanep juhatuse liikmena tunnen kohustust osa neist kommenteerida

27. jaanuaril eetris olnud ETV saates „Ringvaade" sai sõna endine vähipatsient, kellel kanepi toimeainete — fütokannabinoidide — tinktuuri iiveldusvastane mõju aitas keemiaravi ajal normaalselt süüa ja ravimeid all hoida. Saatekülaline, Ida-Tallinna keskhaigla anestesioloog ja Eesti Valu Seltsi president dr Boris Gabovitš kommenteeris tema juhtumit tähelepanekuga, et see on ühe inimese subjektiivne kogemus, mis kannabinoidide ravitoime kohta midagi ei ütle.

Samal teemal

Kanep kui tuntud medikament

Et üksikjuhtumikirjelduste põhjal harva midagi kindlat väita saab, on muidugi tõsi. Oletatavate toimete kontrollimiseks tuleb läbi viia korrektsed teadusuuringud.

Eelretsenseeritud teadusajakirjades ilmunud uuringuid koondavas andmebaasis PubMed annab otsing cannabinoid chemotherapy üle 4000 vaste, otsing cannabinoid antiemetic üle 900 vaste. Muidugi pole kanepi iiveldusvastane ja keemiaravi muid soovimatuid kõrvalnähte leevendav toime kõigi leitud uuringute põhiteemaks, kuid ka mõnisada teadusuuringut, mis neid toimeid kinnitavad, võiksid dr Gabovitši masti spetsialisti panna vaagima võimalust, et konkreetne patsient sai kannabinoidravist tõesti abi.

Kõiki elundkondi hõlmav ja kehas paljusid elementaarseid protsesse moduleeriv kannabinoidsüsteem on teaduse jaoks suhteliselt uus avastus. Kanepi peamine toimeaine tuvastati 1964. aastal, kannabinoidiretseptorid avastati alles 1990. aastate algupoolel. Viimase paarikümne aasta jooksul on teadus aga nii endokannabinoidsüsteemi tundmaõppimise kui ka kannabinoidravi vallas teinud läbi muljetavaldava arengu. Väita, nagu dr Gabovitš või 28. jaanuaril Kanal 2 saates „Krimi" kanepi dekriminaliseerimise vastu sõna võtnud Tervise Arengu Instituudi nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna juhataja Aljona Kurbatova, et arstidel pole piisavalt infot, mille alusel patsientidele kannabinoidravi soovitada ja algatada ravikanepi või kanepipõhise ravimi seadusekohase taotlemise protsess, on lihtsalt vale.

Mõlemas saates kõlas arvamus, et kannabinoidide ainus ravimõju on valuvaigistav. See ei vasta tõele. Endokannabinoidsüsteem ei reguleeri kehas mitte ainult valutaju ja iiveldustunnet, vaid ka põletikulisi protsesse, homöostaasi, mälu, söögiisu, und, insuliinitundlikkust, stressireaktsiooni, ärevust, immuunfunktsioone, naiste reproduktiivsüsteemi ja nii perifeerset kui ka kesknärvisüsteemi. Kannabinoidravi on andnud häid tulemusi mitte ainult hulgiskleroosi sümptomite ning aidsi- ja vähiravi kõrvalnähtude leevendamisel, vaid ka hulga närvihaiguste, nt parkinsonismi, Alzheimeri tõve ja ajutraumade ravis. Kannaiboididega on võimalik tõhusalt leevendada mitmete autoimmuunhaiguste, näiteks luupuse, reumatoidartriidi, tsöliaakia, diabeedi, gastriidi ja amütroofilise lateraalskleroosi sümptomeid, aga ka vaimse tervise probleeme posttraumaatilisest stressist aktiivsus-, tähelepanu- ja ärevushäireteni.

Kummalised väited

Usun, et dr Gabovitš tegelikult teab, et kannabinoid pole mitte üks ühend, nagu „Ringvaate" usutlusest mulje jäi, vaid suurt hulka nii kehaomaseid kui ka kehaväliseid ühendeid hõlmav bioaktiivsete ainete rühm. Paljud neist ühenditest, nagu näiteks kanepi teine olulisem mõjuaine kannabidiool (CBD) pole isegi psühhoaktiivsed, kuid nende kasutamine Eesti meditsiinis on ometi reguleeritud ülirangelt ja arsti retseptita pruukimine üldse seadusega keelatud. Tõsi, välispidiseks kasutamiseks mõeldud CBD-rikast õli saab Eestis nüüd juba osta, nii et vähemalt paljude nahahädade, nt ekseemide ja isegi psoriaasi põdejail on võimalik teha katset uue raviga.

Dr Gabovitš rääkis saates, et arstid määraksid kannabinoidravi meelsamini, kui toimeained eraldataks või sünteesitaks ja "pandaks tableti sisse". See avaldus on kummaline, sest valuravi spetsialistina dr Gabovitš kindlasti teab, et sünteetilist kannabinoidi dronabinooli on ravimites nagu Marinol kasutatud juba aastakümneid.

Paraku on THC mõjusid matkiva dronabinooli toime enamikule patsientidele vastuvõetamatul määral narkootiline, kuna seda ei kompenseeri antipsühhootilise toimega CBD. Ilmselt sellepärast, et puhtad kannabinoidid ei toimi sama tõhusalt ja mitmekülgselt kui raviürt, ongi saatnud edu kontserni GW Pharmaceuticals suu limaskestale pihustatavat fütokannabinoidkompleksi Sativex, mis sisuliselt on homogeniseeritud kanepiürt alkoholilahuses. Sativexi ohutust ja valuvaigistavat mõju vähipatsientidele uuritakse Eestiski.

Dr Gabovitši arvamus, et patsient ei tohiks arstilt ravimeid küsida ja et spetsialisti püha kohus on haige soovidega arvestamata määrata talle ravimid, mida too spetsialisti ainuhinnangul vajab, ei lange kokku arstivandega, mis ütleb selgelt: "Raviviisi soovitamisel austan patsiendi tahet."

On mõistetav, et ennast omal käel lünklikult harinud patsient võib arstile peavalu tekitada, kuid jätta haige arvamused ja küsimused üldse tähelepanuta ainuüksi sellepärast, et ta on kuulnud mujal maailmas edukalt rakendatavatest, ent meil seni kättesaamatuist raviviisidest, pole küll mõistlik. Eriti, kui käärid teadustegelikkuse ja praktiseeritava arstikunsti vahel on nii suured kui Eestis kannabinoidravi vallas. Mullu selgus ajakirja New England Journal of Medicine küsitlusuuringust, et 76% arstidest on valmis näidustustega patsiendile määrama kannabinoidravi. Pole mingit mõistlikku põhjust, miks Eestis peaks see osa väiksem olema.

Miks Eesti patsiendid kanepiravi ei saa

„Ringvaate" usutluse lõpuks hakkasid välja kooruma tegelikud tegurid, miks Eesti arstid patsientidele kannabinoidravi ei võimalda. Põhjuseks pole mitte sageliviidatud hirm patsiendi tervise pärast (ega vast ka sagelikahtlustatud hirm oma maine pärast), vaid lihtlabane tõsiasi, et ravimitootjad pole huvitatud vastavate ravimite toomisest väikesele Eesti turule. Ravi riiki mittetoodavate ravimitega on aga tülikas nii arstile kui ka patsiendile. Küllap pidurdab arenguid ravimite kõrge hindki — Sativex on tänavakanepist umbes kümme korda kallim (ja pealegi paljude sümptomite puhul vähem tõhus) ning ka Bedrocani ürt, mida näiteks kirjutatakse välja mõnele Soome patsiendile, pole just odav.

Mida siis teha, kui tõhusa ravi kättesaadavus sõltub rohkem ravimifirmade suvast kui teadusfaktidest ning kui arst kannabinoidravi teemalistele küsimustele paremal juhul kidakeelselt, halvemal ründavalt-süüdistavalt vastab? Paljud patsiendid, kelle jaoks lahendus on tundunud ilmne, kas kasvatavad oma ravimi salaja ise (muutes end seaduse silmis kriminaalkurjategijaiks) või ostavad mustalt turult (toetades organiseeritud kuritegevust). Oma arstile nad sellistest sammudest igaks juhuks ei räägi ja nii juhtubki, et arstid ei saa piisavat tagasisidet langetamaks mõistlikke otsuseid kannabinoidravi küsimuses.

Ravikorda tuleb lihtsustada

Arst võib esitada ravikanepi kasutamise taotluse sotsiaalministeeriumi erialakomisjonile ja positiivse vastuse korral suunata patsiendi apteeki, mis edastab ravimiametile taotluse. Positiivse vastuse korral esitab ravimiamet taotluse Rahvusvahelisele Narkootikumide Kontrolli Komiteele, kelle positiivse vastuse korral peab apteek esitama ravimiameti kasutusloa ravimite hulgimüüjale, kes peab omakorda esitama taotluse ravimite käitlejale välisriigis ja lisaks taotlema ravimi sisseveoluba ravimiametilt. Pole teada, kaua see kõik aega võtab, kuna keegi pole kunagi seda protsessi algatanud.

MTÜ Ravikanep hinnangul pole selline olukord ei patsientide ega arstide huvides. Leiame, et kannabinoidravi võimaldamise korda tuleks oluliselt lihtsustada.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee