Kommentaar

Ahnus, seitsmest surmapatust halvim (9)

Marika Tuus-Laul, riigikogu õiguskomisjoni liige, 30. jaanuar 2014, 17:52
Foto: MATI HIIS
Miks on kiirlaenude andmine Eestis tänini veel sedavõrd liberaalne, küsib Õhtuleht oma äsjases juhtkirjas?  Eks ikka sellepärast, et meil peetakse liigkasuvõtmist ja võlaorjusesse viivat laenuäri ausaks ettevõtluseks. Ettevõtlusvabadust omakorda pühaks lehmaks ehk siis prioriteetseks põhiõiguseks.

Ma ei ole kindel, et valitsuskoalitsioon tahab kiirlaenudega ohjamiseks midagi tõsiselt ette võtta. Aastaid on sellest vaid räägitud ja peaaegu mitte kui midagi tehtud. Eelmisel aastal arutas õiguskomisjon jaanuarist suveni lõhkilaenamise ja kiirlaenudega seonduvat. Komisjoni istungitel käis kümnete kaupa erinevaid tegelasi alates pangaliidust, kiirlaenufirmadest kuni laenunõustajate ja kohtutäituriteni välja. Toimusid erinevate komisjonide ühisistungid, uuriti värsket Soome kogemust laenuintressile ülemise piiri pealepanekust jne.

Tulemuseks vaid ümmargune null ehk vaid mõned tähtsusetud kosmeetilised parandused.

Eesti vastu ametlik rikkumismenetlus

Euroopa Komisjon andis teada, et algatab Eesti vastu  ametliku rikkumismenetluse. Nimelt kehtivad Eestis  tarbijakrediidi reklaamile hoopis lõdvemad nõuded kui Euroopa  direktiiv seda meilt nõuab ja me oleme trotsinud tarbijaid kaitsvate reklaaminõuete täitmist. Euroopa Komisjon nõuab nüüd selle kohest muutmist. Üldsust pole meil asjast informeeritud.

Eestilt nõutakse, et edaspidi peavad reklaamid sisaldama tarbija jaoks väga konkreetse info, et laenuvõtjal oleks kergem orienteeruda. Seal peab olema ära toodud täpne intressimäär, kasutusse võetava krediidisumma ülempiir, krediidi kulukuse aastamäär, lepingu kestus, teenuse konkreetne hind nii kohe tasudes  kui ka järelmaksu puhul ja palju muud. Selline info peab hakkama sisalduma igas reklaamis. Meil aga langetati suvel otsus tuua reklaamis välja vaid krediidikulukuse määr, ei enamat.

Nüüd on justiitsministeeriumil tuli takus. Selleks, et vältida ja pehmendada rikkumismenetlusega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi Eestile, tuleb kiirkorras riigisisest õigust muuta. Asjaga on sedavõrd pakiline, et minister palub neid muudatusi menetleda juba mõne menetluses oleva eelnõuga koos, mitte aga eraldi seaduseelnõuna.

Oi, kui palju sai nendele teemadel komisjonis suvel vaieldud. Keskfraktsioon tõi oma ühe parandusettepanekuna finantsteenuse väli- ja telereklaam keelustamise üldse. See muidugi läbi ei läinud ja hääletati välja selgitusega, et me juba niigi muudame reklaami vastutustundlikuks ja kasinaks. Nagu näeme, pole seda aga  juhtunud.  Samas teame, et näiteks kasiinode ja tubakatoodete reklaami on meil ju keelustanud. Ega seegi omal ajal kergelt tulnud, kuid nüüd on see olemas.

Euroopas on liigkasuvõtmine kuritegu

Miks mitte õppida naabritelt? Näiteks Soome on pannud krediidikulukuse määrale piiri peale, meil on see ainult soovituslik. Põhjanaabritel on tarbija huvides tehtud võlgade sissenõudmise seadus, mille kohaselt ei tohi tekitada võlgnikule põhjendamatuid kulusid. Selleks, et laenuandjad ei hakkaks tõstma teenuse kõikvõimalikke kõrvaltasusid, on näiteks võla meeldetuletuse eest seaduses ette nähtud konkreetsed maksimumsummad, millest kõrgemat ei tohi küsida, samuti maksenõuete saatmise või maksegraafiku muutmise konkreetsed piirmäärad jm. Eestis ühtegi sellesisulist seadust ei ole ja valitseb laenu andja   suva. Eestis puudub ka kiirlaenuturul toimiv järelevalve.

Soomes on seadustatud ka liigkasuvõtmise mõiste. Eesti õigusruumis sellist terminit pole. Ikkagi huvitav, miks meie liberaalse turumajanduse pooldajad kardavad ametlikult seda mõistet kasutusele võtta? Paljudes Euroopa riikides on liigkasuvõtmine kriminaalkorras karistatav.

Tuhandetesse ulatuvad röövellikud protsendid, mida laenuandja kliendilt võtab, on ju otseselt liigkasu, mille eest tuleks karistada. Eesti aga räägib konkreetsete otsuste asemel mingitest hea tava reeglitest mille teine pool lihtsalt välja naerab. Ma ei usu, et meil on väga palju inimesi, kes võtavad SMS laenu selleks, et minna kasiinosse mängima. Pigem teevad otsuse kiirlaenu kasuks need inimesed, kes  ei jõua maksta üleöö suuremaid kodukulusid või tasuda autoremondi eest ja kellel ei olegi muud väljapääsu kui võtta kiirlaen, et tasuda oma eelmised võlad. Just nii laenataksegi end lõhki. Võla puhul rakenduvad viivised  ja muud tasud, mis võib 200 euro suuruse laenu kasvatada koos sissenõudmise kuludega kahe tuhande euro suuruseks võlaks.

Dante "Jumalikus komöödias" on liigkasuvõtjad pandud mõrtsukatest ja enesetapjatest allapoole, sest nende tegevus oli ajendatud seitsmest surmapatust kõige hullemast – ahnusest. Need sulid aga, kes meil võtavad  tuhandetes protsentides liigkasu, on üldkehtiva moraali järgi tublid ettevõtjad ja õiged mehed pealegi. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee