Eesti uudised

Toitumishäire all kannatanud naine: "Lõpetasin söömise pärast ema pidevaid mõnitavaid märkusi." (40)

LISA KOMMENTAAR

Miku 30. jaanuar 2014 10:45
Ei miskit muud kui sellised seinaäärde panna ja maha lasta!
mul oli 30. jaanuar 2014 07:24
olukord täpselt vastupidine
ema püüdis mind kogu aeg toita võimalikult hästi.pidin taldriku tühjaks sööma
söin tühjaks aga oksendasin kohe välja
sõin vähe ja oli pidev isupuudus
käisime mõõda arste ja isegi psühhiaatri juures
keegi ei leidnud,et midagi oleks valesti
aga ma sain tast aru siis, kui mul omal olid täpselt samasugused lapsed
mure oli,aga vast see oli siis geneetiline
aga tige ma seetõttu küll polnud,sest sain aru,et ema muretses
ka tüseduse tõttu võib ju emal olla mure,sest noore inimese tüsedus toob talle kaasa muud häda
ema tahab alati ainult head 29. jaanuar 2014 23:02
tema ütleb sulle seda, mida teised tagaselja irvitavad.
Kui sa ikka käid ringi, üle puusateksade värvli pekid rippimas (kusjuures kodus pakutakse tervislikku toitu,taskuraha eest ostad koolis vaid hamburgereid ja chipse), siis oleks vanema poolt kuriteole kaasaaitamine, kui ta probleemile ei osuta.
hoidku 29. jaanuar 2014 19:13
jumalad emad ja sõbrad meist eemal vaenlastega saame ise hakkama
29. jaanuar 2014 18:59
Mul ei ole küll sellised vanemad, kes halvustavaid kommentaare teevad, aga tean, mida tähendab toitumis häire. Minu sõnad lihtsal: PEA PALUN VASTU!!! :)
Jah 29. jaanuar 2014 16:34
kui erinevaid emasid võib olla! Palju on väga tublisid, vahel lausa ennastsalgavaid ja isegi ülehoolitsevaid. Aga SELLINE ema oma rumala, mõtlematu ja hoolimatu käitumisega võib lapsele korvamatut kahju teha!
kk 29. jaanuar 2014 16:33
lôpetasin emaga suhtlemise pärast tema mônitavaid märkusi
to Elliot 29. jaanuar 2014 15:17
Tead? Ka meie, poisid, mehed, arutame vahest naiste välimuse üle. Kuidas siis muidu. Ja tead, mida? Ei ole need tight gap-id sugugi poiste seas seksikad. Tüdrukud võivad küll pemekesed iseloomult välja näida, aga sisimas on nad valmis kõike tegema, et kellestki parem olla, välja näha. Mehed küll robustsemad, selle eest ausalt otsekohesemad. Kas sul poiss-sõpru on? Sa ürita neilt tasa ja targu välja pinnida, mida nemad arvavad. Ise, isasena tean, et pisukeste kumeruste austajaid on tunduvalt rohkem kui vastupidi. Kuigi moekunsti kirjandus propageerib jõuliselt anoreksikuid. Küll sa varsti märkad isegi, et oled selles osas parem oma "sõbrantsidest". Pea vastu, tüdruk! Tibusid loetakse sügisel. Praegu aga pole veel kevadki.

Elliot 29. jaanuar 2014 14:42
Eks see ole raske jah! Minulgi klassiõed heidavad ette mu väikest kõhukest ja seda, et mul ei ole tight gap'i (see tänapäeva uus trend, kus jalad koos hoides on see suur vahe). See on debiilsus! Lihtne on ju öelda, et ära kuula, aga kui sa iga päev sellist asja kuuled, siis on see küll võimatu.
Pillekas 29. jaanuar 2014 14:38
Minu silmis tõmbas Õhtuleht küll endale vee peale praegu. Haiged inimesed, kes varastavad kellegi isiklikust blogist sinna kirjutatud kommentaari ja teevad sellest loo?! Tule taevas appi :S
Kui nõmedad te suudate olla.
Imestaja 29. jaanuar 2014 14:31
Kallis õhtuleht ma olen sea juttu juba lugenud. Mikskirjutada artiklit teiste blogistplagiaatides. Ja sa saad veel selle eestpalk? Ja võtad selle palga veel südamerahuga vastu oma tegemata töö eest? HÄBI!!!!!
nimi...... 29. jaanuar 2014 13:10
ise olin ka paksuke,raske oli.valus ka muidugi.kodus mõnitasid vennad mind vaalaks,kuigi vaala mõõtu polnud.mingil ajal olnud ka piits peenike.kui poeg mingis vanuses paksemaks hakkas minema siis ma vahel kogemata ütlesin talle,et ta näeb välja nagu rasvane hani.sellel olid tagajärjed.poeg ei söönud kui sõi siis vähe.püüdsin olukorda uuesti siluda ja saada ta sööma.õnnestus.poeg on küll kõhnem,aga mitte alakaaluline.sööb nagu teismeline ikka ja vahel ka väga palju.tahan öelda,et sõnadel on tohutu jõud,sa kas teed head või vastupidi teed haiget ja rikud teise inimese terve elu ära.
kle 29. jaanuar 2014 12:28
Pildi peal paistab küll jummala kepikas kõht......mmmm....
asdf 29. jaanuar 2014 12:13
endalgi kogemus, kus 10. eluaastast hakkas kehakaal tõusma, seejuures käisin 3x nädalas trennis. isu oli väga hea ja olenemata üldisest sportlikust joonest oli kõhuke päris ümmargune ees. kõik perekonnas ütlesid otse või vihjates, et peaksin kehakaalu jälgima. "paks laps, ilus laps.. kuni 3 aastaseni" oli peamine nali minu kulul. asi päädis sellega, et 15-selt keeldusin söömast muud kui puuvilju, koolis alalõpmata tekkisid minestushood. kuna kandsin breketeid, siis vanematele ütlesin, et ma ei saa lihtsalt koolis süüa. muutusin väga saledaks ja enesehinnang seetõttu kasvas kuna pereliikmed enam ei norinud. mõne aja pärast hakkasin mõistlikumalt sööma ja muutusin saledast normaalse kehaehitusega neiuks ning seepeale hakati jälle vihjama, et jälgiksin toitumist. olen tänini sportliku ja normaalse kehaga, aga hing on siiski piisavalt katki. ma arvan, et kehakaal jääb minu jaoks alatiseks tõeliseks vaenlaseks lihtsalt sellepärast, et lapsepõlves tekitati selline arusaam.
Heh 29. jaanuar 2014 11:49
Aga mis on sellest "emast" saanud ? Sellised "emad" peaksid väga pikalt vangikongis viibima.
Huvitav ongi see, et kui kellelgi on arvutis mõned netist tõmmatud videod, on ta kohe pedofiil ja ohtlik pervert,aga sellised "emad" elavad edasi nagu kukununnud ja saavadveel uusi lapsigi
to ema 10.49. 29. jaanuar 2014 11:40
väga tuttav jutt,ehk siis sama mure mul,lisan,et mul tüdruk ei joo gaasiga jooke ei pitsat ei krõpse ei burksi ei söö,aga muud anna minna.

juta 29. jaanuar 2014 11:30
Päris karm lugu. Juba väiksest jupist saab välja lugeda,et tegelikult ei olnud ema iseendaga rahul ja kandis oma rahulolematuse tütrele üle väga ekstreemsel kujul.
Kunagi kui olin ka pubekas,siis vahete vahel ütles vanaema ka kohatuid asju,et "Näee suve jooksul paksuks läinud" või kommenteeris riideid aga õnneks neid oli mõned korrad.Kuid isegi need mõned korrad tegid väga haiget ja panid mind enda üle muretsema ning teiste tüdrukutega võrdlema. Õnneks aga enda vaim oli nii tugev,et kasvasin terve keha ja mõistusega üles-sain aru,et mina ise otsustan ,milline ma olen ja välja näen. Ja tegelikult paks ma ei olnudki,lihtsalt veidi chubby:) Täna olen normaalkaalus ja sportlik inimene ja ei ole komplekse.Maloodan,et ka teised noored naised suudavad jääda endale kindlaks ja mitte kuulata teiste õelusid!
29. jaanuar 2014 11:13
Ennem kõhn ja anoreksik kui haiglaselt paks. ////Kullake, anoreksia on haigus ja väga eluohtlik haigus. Paks saab kaalu kaotada, kui väga tahab, anorektik aga vaatab surmale suhu, organism toitu ei võta vastu. Kui jääb ellu, lastetus on garanteeritud
to dfgfd 29. jaanuar 2014 11:08
Ja mida teha siis haiglaselt paksude inimestega - saata tapamajja või. Ütlesid ju ise juba, et terviserikkega tegu. Juba geenidega saab iga inimene kaasa midagi, mida pole kerge muuta. Liita elu jooksul saadud terviseprobleemid jne. jne Mõnitada on lihtne, teise inimese positsioonile end "asetada" käib aga paljudele üle jõu.
M 62. 29. jaanuar 2014 11:05
Järelikult on mul maailma parim ema. Ei ole ta sekkunud minu kehakaalu (praegu 80 kg. 180-se pikkuse juures), ei ole kunagi arvustanud minu abikaasat. Tema on alati öelnud: "Oma valikud teed ise, minult saad ainult erapooletut nõu". Lapsele on ju elus kõik uus. Ja kes uusi eluvaldkondi ikka õpetab kui mitte esimene tema elus, ema? Kahju, et on liiga palju neid, kes väärtõdesid peavad just esimeselt õpetajalt saama. Noored! Eriti tüdrukud! Kuulake kõiki õpetusi. Tehke neist omale kasulik valik. Elate ju kõigepealt enda elu. Kõike, mida kuulete, ei saa ju ometi tõe pähe võtta, sest ideaale pole, ega tule kunagi. Kannatlikkust elu valikutes!
Ka minuga... 29. jaanuar 2014 11:01
oli sama olukord. Tänu pidevatele kaaluga seotud kommentaaridega enda vanemate poolt sain juba varakult kokkupuutuda toitumishäiretega. Esimest korda võtsin tõsisema dieedikuuri (loe: näljutamise) ette 5.klassis, millest ka minu buliimiku/anorektiku karjäär ka algas. Nüüd olen 26, aga täielikult üle saanud pole ma siiani.
29. jaanuar 2014 10:49
No see artikkel töestab seda, et lugu mis oli viimases Kartulid ja Apelsinid osas kus ema oma tütart bibolaarsushäire pärast hulluks nimetas ongi päris probleem. See ei pea olema sõna hull, võib olla ka paks, kole ükski mees sind kunagi ei taha jne. Nii lihtsalt on ja selleks ajaks kui selline ema sureb on see laps nii vana, et omale peret luua ja elab elulõpuni üksinda vanadekodus.
ema 29. jaanuar 2014 10:46
Aga mul ongi kodus selline probleem, olen ise veidi ümaram ja tütar on kohe sellise suure kondiga ja keskelt ikka kõhukas. Ta muutkui sööb ja sööb ja ma ei tea mida teha. Ei taha teda alavääristada aga tean, et paari aasta pärast on see väga haiget tekitav kui ta praegu aru ei saa, et peab piiri pidama õppima. Mis siis teha? Ei saa ju lasta tal ennast rasva süüa? Proovin kodus teha tervislikke toite aga sellest pole kasu. Kõik räägivad, et emad on pahad, kes lapse toitumist jälgivad aga need emad, kes 10 aastase 70 kg lasevad paisuda on head siis või? Mõistlikuks on vaja jääda.
Mina 29. jaanuar 2014 10:44
tean aga hoopis vastupidist nn ema - laps 5.-ndas klassis, kaalub 92 kg. Kui plika tahtis trenni minna, siis ema kuulutas, et temal ei ole selliseid ressursse. Kui laps küsib süüa, siis öeldakse, et kas ei tea kus külmkapp on. Ja nii laps sööbki saia ja viinereid või vorsti ja kaal aina kasvab, Ema ise läbi teinud maovähenduse ja kogu aeg korrutas, et tema ema süüdi selles, et paksuks läks. Ja nüüd teeb sama oma lapsega ja vaatab tuimalt pealt.

Kah mõnitatu 29. jaanuar 2014 10:39
Mul oli lapsena vastupidine probleem- olin köhn ja kahvatu, mu juuksed polnud tihedad ega lokkis, mistöttu need alati väga lühikeseks lõigati. Nii mu oma vanemad kui ka maa vanaisa höörusid mulle sagedasti nina alla, et olen selline niru olemisega kondine poisi moodi plika, pealegi haiglane pidevalt, et tea mis sellest üldse tuleb või saab.Söögiisu oli halb, vaid maa vanaema juures olles sõin hea isuga ja kosusin veidi. Nüüdseks olen saanud 50 aastaseks ja vähemalt poole priskemaks kui olin plika-eas, kolm toredat poega üles kasvatanud, neile nende välimust mitte kunagi ette heitnud (mõned vist siiski õpivad oma vanemate vigadest?, andeks aga anda on juba raskem) .
MADLI 29. jaanuar 2014 10:38
On mõningaid emasid, kes kipuvad end tütrega samastama, omaenda probleeme tütrele edasi delegeerima. Nagu eespool jutust mulje jäi, oli ema ise üsna volüümikas (kolm tütart). Nähtavasti ei olnud iseloomu ise trenni teha ja vahest maiustas äkki ka kookidegagi. Aga mingi kuues meel sees tiksus: vaja on kaaluga midagi ette võtta! Väljundi leidis siis tütres, keda pidevalt tänitas ning taga sundis.
:S 29. jaanuar 2014 10:35
ja minul on selline õde :S isegi nüüd kus ma olen pea 30 ja tema 38, tema on pisike ja paksuke mina temast 30 cm pikem ja sale ikka öeldakse mulle halvasti ja et ma olen paksuke. nii närvidele käib selline asi. milleks vaenlased kui on olemas selline lähisugulane
Tiiger 29. jaanuar 2014 09:58
krt sellised lollpead emad peaksid oma lapsi ikka armastama mitte mõnitama ja maha neid tegema ja üleüldse sellised emad peaksid jumalad tänama et naad lapsi endale saavad sellised emad pole sõna emagi väärt nende kuriteod nuttavad lausa vangla järgi, tundub et need kes endale lapsi ei saa armastavad neid rohkem kui need kes saavad lapsi endale häbi sellistele emadele kes oma laste üle rõõmu ei tunne.
see siis tõeline e m a kohe.aga ega 29. jaanuar 2014 09:24
see haruldus ega ainuke küll ei ole.
Kui palju on lapsi,keda ema lausa vihkab hinge põhjast.
lugeja 29. jaanuar 2014 09:15
No ikka ülemõistuse selline ema suhtumine.See on lapse suhtes lausa kuritegu.Selline inimene ei vääri sõna-EMA.
Metsa--venna poeg,,, --ÜKSIK.. 29. jaanuar 2014 09:14
NÄITA MINULE SEE EMA ETTE !!! ((JA MA TEEN TEMAST INIMESE))
SEB Sügisjooks 2013 29. jaanuar 2014 09:01
Nägime seal samasugust "ema". Varateimeline tütar oli ülimalt kurnatud ja oksendas korduvalt. Ema, või õigemini naine, keda EMAKS nimetada ei tohikski, piitsutas tütart tagant, iga oksendamise puhul seisis ta külma näoga ja ootas, kuni tütar jälle hingata suutis ning sundis teda edasi jooksma. Tüdruk oli väga kõhna ja haiglase ilmega, ema aga nägi välja nagu oleks aastaid timukana töötanud - külm, tundetu ja sadistlike silmadega. Hoidsime nende lähedusse, pidasime plaani sekkuda, kuid ei teinud seda. Kahetseme seda siiani. Oli näha, et seda naist ei huvitanud absoluutselt oma tütre tervislik seisund vaid iseenda võimu ja ego rahuldamine.

celika 29. jaanuar 2014 08:54
Mäletan hästi. Mulle tegid seda ema ja vend koos. Siiamaani viha nende vastu. Kurat ma olin õnnelik laps.