Seekord on veidi rohkem põhjust kaasa elada, kuna Venemaa parima selgeltnägija tiitlitle pretendeerib ka Eesti neiu. Üllatusi ei tasu siiski oodata, sest teema on ajakirjandusest korduvalt läbi käinud ja võitja ammu teada.

Esimene asi, mis saadet vaadates on silma jäänud, on venelaste uskumine kummitustesse ja needustesse. Jõhkrate kuritegude kõrval on üleloomulikest jõududest tingitud probleemid üheks põhiliseks valdkonnaks, millega inimesed on saatesse pöördunud.

Olen end alati skeptikuks pidanud, kuid Venemaa saade hämmastab küll. Kohati saavad võistlejad ülesande lahendamisega nii täpselt hakkama, et ka veendunuimgi skeptik hakkab kahtlema.

Loomulikult on saates palju sellised lihtsalt huvitavaid kujusid, kelle ülesandeks on oma värvikusega vaid saadet rikastada.

Usutavust ja põnevust lisavad ka erinevad hirmsad või naljakad rituaalid, mida võistlejad vastuste saamiseks läbi viivad.

Meie kaks hooaega olid idanaabrite saatega võrreldes selle haledad varjud, kus enamuses osalesid soolapuhujad, kelle ülesande lahendamise tõenäosus oli 50:50.

Paratamatult tekib küsimus, et kui selgeltnägijad kõike näevad, miks nad ei lahendada siis raskeid kuritegusid, kus uurijad on lootusetult hätta jäänud?

Kas selgeltnägijatel ongi õigus, et teatud juhul nad lihtsalt ei saa aidata? Et surnute hinged ei lase?

Või on asi rahas? Et neile ei maksta piisavalt?

Või on saade lihtlabane lavastus? Selle taustal tundub huvitavana fakt, et viimase hooaja võitis näitleja.

Lugeja, mida arvad sina? Kas tõelised selgeltnägijad on olemas?