Eesti uudised

Miks ei kesta Eesti teed nõutud 15 aastat? (42)

Teet Teder, 27. jaanuar 2014, 07:00
TEE LAGUNEB: Eestis on teede kasutusajaks määratud 15 aastat ja sel ajal ei tohiks renoveeritud tee enam oluliselt lisatöid nõuda. Pildistamise hetkel 6 aastat vanale Tallinna−Narva maantee Kuusalu−Vahastu lõigule on tulnud panna hoiatusmärk pikiroobaste kohta. Pildil Soome ettevõtte Roadscanners OY ekspert mõõtetöid tegemas.  Riigikontroll
Miks ei kesta Eesti teed nõutud 15 aastat, küsis riigikontroll ja tegi samanimelise auditi. Auditi üks koostajaid, teedeinsener, leidis vastuse – pole järelevalvet ja ehitajad teevad maanteedega, mis heaks arvavad.

"Kogu selle aasta jooksul, mis ma käisin maanteeameti arhiivis, ilmus sinna uusi materjale, aeg-ajalt muutsid materjalid asukohti ja kui ma leidsin kusagilt midagi ja kirjutasin kausta numbri üles, ilmnes, et sama numbriga kaustu võib olla täitsa palju," imestas üks riigikontrolli audiitoreid, teedeinsener Jaanus Saadve, kuidas tuli teha tööd maanteeameti dokumentidega.

"Meie vaatasime projekte, mis ehitati aastal 2001-2002 ja garantii lõppes neil hiljemalt 2004, aga ka need materjalid ei olnud tihti arhiivi jõudnud." Eriti paistis jamadega silma Tallinna?Narva maantee.

Peale korratu dokumentatsiooni leidis Saadve koos Soome ettevõtte Roadscanners OY ekspertidega palju uskumatut konkreetsetel teelõikudel. Näiteks ei olnud üheski lähemalt uuritud kümnest renoveeritud teelõigust mitte ühtegi tee kihti paigaldatud täies ulatuses ettenähtud paksuses. Seejuures on ehitajad tihtipeale eksinud ka ülemiste ehk kallimate kihtide paigaldamisel, laotades neid paksemalt kui ette nähtud, et teekatendi kogupaksus vastaks projektile. "Kihid on kohati lubatust õhemad, aga leidsime ka koha, kus üks kiht oli lausa puudu," ütleb Saadve.

Tallinna-Narva maanteel Liiapeksi-Loobu lõigul (renoveeriti aastatel 2009-2010) kadus üks tee alumisi kihte 35 meetrit varem ära. Puudu on umbkaudu 100 kuupmeetrit materjali. Saadve on teede renoveerimise osas kriitiline, kuid riigikontrolli auditi jaoks maanteeameti tegevust uurinud inseneri palub nii riigikontroll kui maanteeamet tungivalt, et teda nimetataks artiklis kui endist riigikontrolli audiitorit. Tõsi on, et Jaanus Saadve ja riigikontrolli teed läksid lahku juba mullu aprillis. Miks täpsemalt, Saadve avalikult rääkida ei taha ja ka ametid ei täpsusta.

"Riigikontrolli seisukohti esitavad ainult riigikontrolli töötajad. Antud juhtumil esitab Jaanus Saadve isiklikke seisukohti," toonitab riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja Toomas Mattson ja mõlemad ametid püüavad Saadve "leide" pehmendada.

Riigikontrolli auditijuht Jaanus Kasendi toonitab, et maanteeamet suhtus tõenäoliselt mitte kuigi meeldivasse kriitikasse sedavõrd konstruktiivselt.

Dokumentide peitmist eitab ka maanteeameti ehitusosakonna juhataja Aivo Salum: "Andmetega manipuleerimine ja dokumentide peitmine maanteeametis ei vasta tõele – maanteeamet on igati huvitatud tulemuste parandamisest ja teeb selleks pidevalt aktiivselt tööd. Pea liiva alla peitmine ei vii kuhugi ja üldsus saab sellest kohe aru, kui tee kvaliteet hakkab kannatama."

Identsed allkirjad

Kuigi riigikontrolli audit on maanteeameti tegevuse kohta karm, öeldes näiteks järelevalve kohta, et küsimusi tekitab kogu ehitusjärelevalve metoodika, ja viitab, et järelevalvet teostanud ettevõtted on tihti vaid allkirjade andmiseks, on Saadve otsekohesem.

Täpne sõnastus auditist: "Ehitusjärelevalve esindajal on kohustus vaid tee ehitamise ja proovide võtmise juures kohal olla. Sellegi kohta ehitusjärelevalve dokumentidest ühest kinnitust ei saa, kuna järelevalveametniku kohaolu kinnitavad vaid tihti massiliselt ühesuguse värvi ja asukohaga allkirjad ehituspäevikus."

Saadve leidis, et allkirjad on mitte ainult ühte värvi ja ühesugustes kohtades, vaid identsed.

"Töö täitja on aeg-ajalt kirjutanud erineva pastakaga, on näha, täna oli üks mees, homme teine, on erinevad kirjavead, aga kui vaadata järelevalve allkirja, siis kahe nädala järelevalveaktidel olid allkirjad täpselt sama pastakaga, täpselt samasugused," kirjeldab Saadve leidu.

"Allkirjad ei saa olla identsed, aga maanteeameti arhiivist võtsin ma kaasa kuue-seitsme dokumendi koopiad, millel oli identne allkiri. Ma vaatasin vastu valgust neid ja nad olid tõesti identsed. Kusjuures üks oli isegi vähendatud, aga ta oli endiselt identne. Tundub, et mõnel dokumendil, mida meie vaatasime, oli järelevalve objektidel kohal vist ainult allkirja andmiseks, kui sedagi."

Järelevalve kvaliteeti ei jälginudki

Kuigi auditis toonitatakse, et järelevalve on üks olulisemaid ehitusprotsessi osi, näiteks lennuväljadel, kus maandumisrajad peavad vastama väga rangetele nõuetele, ei kasutata mingeid erilisi töövõtteid, vaid kvaliteet tagatakse just äärmiselt range kontrolliga, ei ole leidu identsetest allkirjadest auditisse pandud. Tõdetakse vaid, et kuigi renoveeritud teedel on ette nähtud tugevus "üldjuhul" tagatud ja kasutatud materjalid vastavad "üldjuhul" sellele, mida projektis nõutud, on suuri probleeme üksikute kihtide ühtlase paigaldamisega. Ka seda, et üks teekiht ja sellega hulk materjali puudu oli, audit ei kajasta. See on kirjas Soome ekspertide uuringus.

Alles aasta pärast Liiapeksi?Loobu teelõigu valmimist leiti garantiiaegse ülevaatuse käigus, et üks töömees on ehitamise ajal teekatte sisse kinda ära kaotanud. Pole ülemäära tõsine eksimus, kuid tähtsusetu samuti mitte. Sellesse kohta hakkab vesi kogunema ja eeldatavasti hakkab tee esmalt sellest kohast lagunema. Samas ütleb see nii mõndagi järelevalve tähelepanelikkuse kohta.

Ka ei vastanud Papiniidu objektil peaaegu mitte ükski asfaldikiht mõne näitaja poolest seguretseptis kirjeldatud nõuetele. Aga mingit märget selle kohta tehtud ei ole. Ka mitte seda, et järelevalve tegija on küll probleemi märganud, kuid ei pea seda niivõrd oluliseks veaks, et keelata segu paigaldamine.

"Üks järelevalve leidis meie töö alguses, et kuna proovide võtmine on tee ehitaja kohustus ja kui järelevalvet kohal ei ole, siis võta sa kinni, kust need proovid on toodud. Järelevalvele raha ei taheta eraldada ja siis ongi nii, et tulemus paberil võib olla ilusam, kui on 3-4 aasta pärast looduses," räägib Saadve ja ütleb, et tihti on järelevalvel inimlikult võimatu kogu ehitusprotsessi jälgida.

"Inimene lihtsalt ei jaksa. Suvise tee-ehituse kõrgperioodil ei piirdu nende tööaeg kaheksa tunniga, sest platsil keeb töö ja järelevalvet on selle peale üks. Sellest ongi, et ühel päeval tuleb ta ja kirjutab allkirjad kogu pakile, sest keegi ütleb, et kõik oli korras. Mida ma ei saanud ühegi tee puhul, oli kontrollmõõtmist, et ehituse järgselt vastavad tee kõrguse andmed projekteeritule. Neid lihtsalt ei olnud," ütleb Saadve.

Tee paksus koos kõigi kihtidega võis küll õige olla, aga lõpptulemust ei mõõtnud keegi.

"Täiesti vale on väide selle kohta, et maanteeamet ei eralda raha järelevalvele," ütleb ameti ehitusosakonna juhataja Aivo Salum.

Probleem on tema sõnul selles, et amet otsib järelevalvaja leidmiseks riigihanke, aga firmad nihverdavad hindadega, et väiksema hinnapakkuja tegijana töö endale saada. "Probleem on meie arvates rohkem see, et järelevalvefirmad lihtsalt ei küsi piisavalt suurt summat selleks, et kõiki nõutud ülesandeid saaks täita. Järelevalveks kuluvad summad on ju marginaalsed, võrreldes ehitamiseks kuluva summaga ning selleks on riigil raha olemas. Oleme korduvalt pööranud sellele tähelepanu ka järelevalvefirmadega kohtudes. Ka on alati võimalik pakkuda abiinseneride kasutamist, kuid seda ei taha järelevalvefirmad tihtipeale ise teha, sest see suurendaks kulusid ning hankel ei pruugitaks siis võitjaks tulla. Nii proovitaksegi manööverdada lubatu ja lubamatu piiril ning selle väljajuurimisega oleme me aktiivselt tegelemas," kinnitab Salum.

Kehva töö väljajuurimiseks on amet suurendanud näiteks trahve.

Teed paranevad ise

Kuigi maanteeamet ostab teenust kõigi maanteede olukorra kaardistamiseks 100 meetri täpsusega, ei ole ametil usaldusväärseid andmeid teede seisundi kohta.

Näiteks analüüsis riigikontroll teelõike, mida ei ole alates 2005. aastast renoveeritud ja mille tasasus peaks pidevalt halvenema. Aga analüüs näitas, et igal aastal on suure hulga teede tasasus paranenud. 2008. aastal mõõdetud lõikudest on koguni 91% tasasemad kui eelmisel, 2006. aasta mõõtmisel.

Riigikontrolli auditiga tutvunud üks teevaldkonda hästi tundev, kuid anonüümsust paluv asjatundja kinnitab Õhtulehele: "Igapäevaselt teevaldkonnaga kokku puutuvad kodanikud on öelnud, et nii nagu analüüse on võimalik saada sellise tulemusega nagu vaja, on ka mõõtmiste puhul nii."

Maanteeameti ehitusosakonna juhataja Aivo Salumi sõnul lihvivad naastrehvid teed siledamaks. "Tegemist pole tee iseparanemisega, vaid IRI-arv (International Roughness Index ehk tasasuse näitaja) läheb liikluse all paremaks – kui mingit asja lihvida (siinkohal teed) naastrehvidega, siis selle siledus paraneb. See aga ei tähenda, et sellel IRI-arvul enne peaks midagi viga olema. Samuti mõjutab tulemit see, et enne 2004. aastat olid tasasuse väärtused umbes 15% suuremad kui 2005. aastal, sest kasutati vana seadme mõõtmistulemusi."

42 KOMMENTAARI

s
Sander ile ja XD le. 28. jaanuar 2014, 14:05
Ka linnadesse ja lähiümbrusse pannakse lamavaid politseinike ikka selleks et kiirust maha võtta sama on kärsa sillaga vaja kiirust vähendada ja selleks ebatasasused et mitte kasutada lamavaid politseinike.
r
Ruts 28. jaanuar 2014, 13:22
õigem oleks vist kui järelvalvega tegeleks riik, mitte ei ostaks teenust sisse, erasektoris allkirja eest maksta on kõvasti kergem. Eks kala hakkab ikka mädanema peast.
Loe kõiki (42)

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee