Raamat

Raamatukogu favoriidid: Hargla, Oksanen ja Õnnepalu (4)

Kais Allkivi, 25. jaanuar 2014 18:00
ÜKS MENUKEID: Tallinna Keskraamatukogu teenindusdirektor Triinu Seppam hoiab käes Indrek Hargla romaani, mis jäi mullu eesti ilukirjandusteoste arvestuses 737 laenutuskorraga 3. kohale.Foto: Arno Saar
Raamatukaupluste müügiedetabeli tippude vastu tunneb huvi ka raamatukogu klient.

Tallinna Keskraamatukogu 2013. aasta laenutusrekordi tegi Sofi Oksaneni romaan "Kui tuvid kadusid", mida laenati 850 korda. Eesti ilukirjanduse laenutusedetabeli tipus troonib Indrek Hargla apteeker Melchiori seiklustest pajatava kolme krimiromaaniga.

Romaaniga "Mandala" järgneb Tõnu Õnnepalu, kes on ühtlasi loetuima luuleraamatu autor. Mitteilukirjandusest on lugeja absoluutseks lemmikuks "Minu"-sarja reisiraamatud.

Tallinna Keskraamatukogu eestikeelse kirjanduse osakonna pearaamatukoguhoidja Mari Sieberk tõdeb, et raamatukaupluste müügiedetabeleis trooninud raamatute vastu tunneb elavat huvi ka raamatukogu klient.

"Jätkuvalt on väga populaarsed Indrek Hargla ajaloolised kriminaalromaanid," kinnitab Sieberk. Eesti ilukirjanduse mulluse laenutuspingerea esikolmiku moodustavadki Hargla romaanid "Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus", "Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus" ning "Apteeker Melchior ja timuka tütar".

Ka e-raamatute laenamis- ja lugemiskeskkonnas ELLU loeti enim Hargla teoseid.

Samuti leiab sagedamini laenutatud eesti ilukirjandusteoste esikümnest eelmise aasta ostetuima raamatu – Andrus Kivirähki "Maailma otsas. Pildikesi heade inimeste elust".

Müüduimatest raamatutest mahtus tõlkeilukirjanduse esikümnesse

E. L. Jamesi "Viiskümmend halli varjundit" ning elulooraamatute esikolmikusse Ene Hioni "Valdo Pant – aastaid hiljem".

Pikim ootejärjekord Tiiduse elulool

See peegeldub eriti lastekirjanduse laenutuses, kuid ka tõlkeilukirjanduse esikümnest vaatab vastu kirjandustundide lektüür: William Goldingi "Kärbeste jumal", J. D. Salingeri "Kuristik rukkis", Sophoklese "Kuningas Oidipus" ja Shakespeari "Hamlet".

Nõutuim tõlgitud ilukirjandusteos oli mullu eesti juurtega Soome kirjaniku Sofi Oksaneni romaan "Kui tuvid kadusid", mida laenati Tallinna Keskraamatukogust ja selle 17 haruraamatukogust kokku 850 korda. Venekeelse kirjanduse pingereas on kolm esimest kohta hõivanud Aleksandra Marinina krimkad.

Teadmiskirjandusest on Mari Sieberki väitel populaarseimad reisikirjandus ja elulood. Kuna Petrone Prindi "Minu"-sarja raamatud hõivaksid teadmiskirjanduse laenu­tus­edetabeli pea täienisti, otsustas raamatukogu need eraldi pingeritta koondada. "See sari on eesti kirjanduspildis omaette fenomen," põhjendab Sieberk.

Järelejäänud teadmiskirjandusteostest on loetumad Hedvig Hansoni vanaema Ellen Kaarma, Vahur Kersna ja Valdo Pandi elulooraamatud.

Pearaamatukogu ja haruraamatukogude peale on praegu pikim ootejärjekord – 24 inimest – Toivo Tootseni kirjutatud biograafial "Vana Hõbe: Hardi Tiidus ja inimesed tema ümber", mida on Tallinna Keskraamatukogu kogudes kokku 28 eksemplari.

"Ilukirjandusteoste ootejärjekorda ennast Tallinna Keskraamatukogus panna ei saa, sest eksemplare on vähe ja nii on tagatud ilukirjanduse suurem ringlus," selgitab Sieberk.

"Aastast aastasse on väga nõutud autorid Andrus Kivirähk, Tõnu Õnnepalu ja Ira Lember, välisautoritest näiteks William Somerset Maugham ja Doris Lessing," loetleb ta ja lisab, et igihaljas klassika jääb alati populaarseks.

"Videviku" sarjale enam tormi ei joosta

"Lugejate valikuid ja eelistusi mõjutavad kindlasti meedia ja ühiskonnas toimuvad protsessid. Näiteks Sirbi skandaali ajal olid väga nõutud Kaur Kenderi ja Doris Kareva teosed. Raamatute laenutamist mõjutavad ka autorite sünni(aasta)päevad ja muud tähtpäevad," räägib Sieberk.

"Kui huvi mõne teose vastu on väga suur, siis oleme võimalusel teinud järelkomplekteerimist ehk ostnud eksemplare juurde."

Tallinna Keskraamatukogu teenindusdirektori Triinu Seppami sõnul leidub ka teoseid, mille vastu on algul suur huvi, aga hiljem see vaibub ja raamat jääb lihtsalt riiulile seisma. Näiteks toob ta armastatud kultuuritegelaste elulood, millele olid ilmumise järel pikad ootejärjekorrad, kuid mis on nüüd raamatukogust vabalt kättesaadavad: Margit Kilumetsa "Ita Ever. Elu suuruses" (2006), Hille Karmi "Helgi Sallo. Helgib ja heliseb" (2007), Maire Aunaste "Viis aastat peidus" (2008) ja Mari Tarandi "Ajapildi sees. Lapsepõlv Juhaniga" (2009).

Lugejaid on tunduvalt vähemaks jäänud ka Erika Auliku mälestusteraamatul "Viru tänav ja teised" (2005), Käbi Laretei 2005.–2012. aastal ilmunud teostel ning Stephenie Meyeri "Videviku" saaga raamatutel (2008–2009).

Raamatute kohta, mida poleks aastaid laenutatud, ei oska Seppam näiteid tuua. Kuigi kaua ühelgi teosel niisama tolmu koguda ei lastagi: "Raamatuid, mille vastu huvi vaibub ja mida ei paluta koolides lugeda, hoiame oma kogudes üldjuhul 7–10 aastat, siis teeme ruumi uutele raamatutele."

Raamatukogubussist soovitakse elulugusid ja terviseraamatuid

"Täiskasvanud lugejad soovivad eesti keeles ilmuvast kirjandusest laenata peamiselt elulugusid ja tervisega seonduvaid raamatuid. Samuti on väga populaarsed Petrone Prindi "Minu"-sarja ja "Aja loo" sarja raamatud," räägib raamatukogubussi Katarina Jee raamatukoguhoidja Annika Redi.

Lasnamäel, Haaberstis, Nõmmel ja Pirital peatusi tegeva bussi kogus on ligi 4000 teavikut. "Eesti kirjanike loomingust võib esile tõsta Andrus Kivirähki ja Mart Kadastiku raamatud, samuti Indrek Hargla "Melchiori"-sarja. Tõlkekirjandusest soovitakse enim laenata Henning Mankelli, Stieg Larssoni ja P. D. Jamesi põnevikke ning M. C. Beatoni või "Öölase" sarja kriminulle," loetleb Redi.

"Lastekirjandusest laenatakse peamiselt koolikohustuslikku kirjandust, sekka ka multifilmi- ja fantaasiaraamatuid. Koolilaste seas on populaarsed Kivirähki raamatud "Lotte" ja "Limpa", koomiksiraamatud ja -ajakirjad, Lena Lilleste kriminullid ja Ilmar Tomuski raamatud," lisab ta.

"Venekeelne lugejaskond loeb peamiselt vene autorite, näiteks Boriss Akunini, Oleg Roi ja Polina Daškova loomingut. Vaid veidi vähem loetakse tõlkekirjandust –kriminulle ja põnevikke – ja teadmiskirjandust – tervisega seonduvaid raamatuid," ütleb Redi. Tõlkekirjanduse puhul eestlaste ja venelaste lugemiseelistused ei erinevat.

Pikima oote­järjekorraga raamatud

• Toivo Tootseni "Vana Hõbe: Hardi Tiidus ja inimesed tema ümber" (Maagiline Ruum 2013) – järjekorras 24 lugejat, 2013. aastal 37 laenutust

• Gunnar Pressi "Härra sportlane Viljar Loor" (Menu 2013) – järjekorras 17 lugejat, 2013. aastal 110 laenutust

• Pille-Riin Purje "Velda Otsus – nimi eesti kultuuris" (Eesti Teatriliit 2013) – järjekorras 16 lugejat, 2013. aastal 71 laenutust

Eesti ilukirjanduse esikümme

• Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus" (Varrak 2010) – 793 laenutust

• Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus" (Varrak 2010) – 792 laenutust

• Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja timuka tütar" (Varrak 2011) – 737 laenutust

• Tõnu Õnnepalu "Mandala" (Varrak 2012) – 717 laenutust

• Andrus Kivirähki "Rehepapp" (Varrak 2010) – 636 laenutust

• Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja" (Varrak 2013) – 625 laenutust

• Andrei Hvostovi "Sillamäe passioon" (Petrone Print 2011) – 603 laenutust

• Andrus Kivirähki "Maailma otsas: pildikesi heade inimeste elust" (Eesti Keele Sihtasutus 2013 ) – 599 laenutust

• Mihkel Muti "Kooparahvas läheb ajalukku" (Fabian 2012) – 588 laenutust

• Maimu Bergi "Moemaja" (Petrone Print 2012) – 532 laenutust

Lastekirjanduse esikolmik

• Eno Raua "Kalevipoeg: Fr. R. Kreutzwaldi eepose järgi" – 807 laenutust

• Aino Perviku "Kunksmoor" – 786 laenutust

• Aino Perviku "Arabella, mereröövli tütar" – 725 laenutust

Tõlkeilu­kirjan­duse esikolmik

• Sofi Oksaneni "Kui tuvid kadusid" (Varrak 2012) – 850 laenutust

• William Goldingi "Kärbeste jumal" – 777 laenutust

• J. D. Salingeri "Kuristik rukkis" – 703 laenutust

"Minu"-sarja esikolmik

• Helmi Vela "Minu Albaania: paradiis ja põrgu" (Petrone Print 2012) – 742 laenutust

• Ervin Bernhardti "Minu Bangkok: kaksteist trellitatud ust" (Petrone Print 2012) – 671 laenutust

• Janika Tamme "Minu Keenia: rääkimata lugude maa" (Petrone Print 2012) – 666 laenutust

Luuleraamatute esikolmik

• Tõnu Õnnepalu "Kuidas on elada" (Varrak 2012) – 130 laenutust

• Doris Kareva, Jürgen Rooste "Elutants" (Verb 2013) – 81 laenutust

• Kristiina Ehini "Viimane Monogaamlane" (Pegasus 2011) – 78 laenutust

E-raamatute esikolmik

• Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus" – 102 laenutust

• Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus" – 92 laenutust

• Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja timuka tütar" – 86 laenutust

Elulooraamatute esikolmik

• Hedvig Hansoni "Jutustamata lugu: Vanemuise näitleja Ellen Kaarma (1928–1973)" (Tänapäev 2012) – 631 laenutust

• Vahur Kersna "7x7" (Vahur Kersna 2011) – 544 laenutust

• Ene Hioni "Valdo Pant – aastaid hiljem" (Maagiline Ruum 2013) – 490 laenutust

Samal teemal

21.01.2017
Iga raamat, mis maailmas laineid lööb, Eesti lugejat ei eruta
15.10.2016
Kohustuslik kirjandus – palju masendavat ja igavat, vähe nüüdisaegset ja humoorikat?
21.05.2016
Naised kirjeldavad elu hämarat külge
24.10.2015
Surnud kirjanike ette käidud rajal tallamine – üllas üritus või pühaduseteotus?

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee