Eesti uudised

Täitur: osa võlglasi on lihtsalt maksejõuetud (57)

Maarius Suviste, 25. jaanuar 2014 10:00
Oksana KutšmeiFoto: Aldo Luud
Tartu kohtutäitur ja pankrotihaldur Oksana Kutšmei: "Täituril on raske anda üldist hinnangut, kuivõrd õiguskuulekad meie inimesed on. Kui asi jõuab täituri kätte, siis on trahv või muu nõue maksmata. Iseasi, mis on selle põhjus.

Enamik võlgnikest ei ole pahatahtlikud või kõrvalehoidjad, nad on lihtsalt maksejõuetud! Kuid suurem osa täituri ajast kulub kõige raskemate juhtumite lahendamiseks ja vahel on endalgi tunne, et inimesed on viimaste aastatega palju pahatahtlikumaks ja kõrvalehoidumise mõttes oskuslikumaks läinud.

Võlgnikud teevad skeeme

Kriminaalasjas välja mõistetud summad on harilikult suuremad ja nende kättesaamisega tuleb rohkem vaeva näha. Võlgnikud mõtlevad koos oma advokaatidega ja mõne pereliikme kaasabil selliseid skeeme, kuidas veel enne menetlust vara välja kantida – firmad ja kinnisvara kirjutatakse fiktiivselt kellegi perekonnaliikme nime peale, võlgnik jääb järsku pikaajaliselt töötuks. Ja seda kõike ainsa eesmärgiga – vältida kahjunõuete maksmist.

Teatud juhtudel on need skeemid väga selgelt jälgitavad, kuid nende tagasipööramiseks on kannatul ehk sissenõudjal vaja aega, raha ja energiat. Paraku täitemenetluse vahenditega ei saavuta alati sellistel puhkudel midagi. Täituril võib olla infot ja tal võib olla kahtlust, et teatud asjad on võlgniku poolt tehtud täitemenetlusest kõrvalehoidmiseks, kuid õiguse saamiseks ja vara tagasivõitmiseks peab kannatanu tegutsema ise.

Täitemenetluse eesmärkidest ja täituri tegevusest saadakse väga tihti valesti aru. Kohtutäitur on see, kes teatud protseduuride kaudu saab võlgniku vara (töötasust, nõudest, rahast) teha sissenõudja rahaks. Täitemenetluse edukuse põhieelduseks on ikkagi võlgniku vara või sissetuleku olemasolu. Kuid tegelikult täiturite klientideks on enamasti pikaajaliselt maksejõuetud inimesed ehk sisuliselt pankrotivõlgnikud, kellel juba ammu (võib-olla ka mitte kunagi) pole oma kohustustele rahalist katet. Et mitte paljasõnaliseks jääda, toon mõned andmed ja näited.

Enamikul Eesti inimestel on olemas näiteks sõidukid. Minu büroo statistika näitab sellist seisu, et ainult 27% võlgnikele kuuluvate sõidukite koguarvust on suuremal või vähemal määral realiseeritavad. Sõiduki kättesaamine ja sundmüük on üsna kallis ehk teinekord on arestimise ja müügiga seotud kulud suuremad kui auto enda väärtus. Kui võlgnik ei ole nõus sõidukit ise täiturile tooma ja politsei ei otsi seda ka taga, siis selle kättesaamine muutub just selle väikese väärtuse ja selle üles-otsimise suurte kulude tõttu paljuski mõttetuks.

Kahjuks peab kohtutäitur sellise vara kättesaamisel arvestama ainult oma võimalustega. Sellest ajast, kui täiturid on muutunud

vabakutselisteks, ei kuluta riik enam raha täitemenetluse reaalsele kaasaaitamisele. Kas või näiteks arestitavate sõidukite tagaotsimisele. Usun, et teatud efekti oleks võimalik saavutada ainuüksi sellega, et arestitud (keelumärkega ARKis) sõidukile ei tohiks vormistada kindlustust või teha tehnoülevaatust ilma kohtutäituri või sissenõudja nõusolekuta. Kuid see vajaks vastavat seadusemuudatust.

Küsimusele, mida peaks ette võtma, et võlgnikelt raha paremini kätte saada, on esmapilgul väga kerge vastata. Kui meie elanikkond on majanduslikult paremini kindlustatud, siis on ka sissenõudmine edukam. Sissenõudmisele seab piire eelkõige inimeste elatustase. Vaadakem võlgnike sissetulekuid.

Arvan, et see kajastab suuremal või vähemal määral kogu Eesti pilti: minu büroo statistika järgi on ainult ca 13 protsendil võlgnikel olemas töötasu või muu ametlik sissetulek, millest on võimalik teostada kinnipidamisi. Ükskõik kui suure kogemuse ja hea ettevalmistusega kohtutäitur tegeleb sissenõudja kasuks raha sissenõudmisega, on tema võimalused piiratud võlgniku reaalse majandusliku seisuga. Võib öelda, et see on töö tellija materjalist!

Laenajal pole sissetulekut!

Minu büroo 44 protsendil võlgnikest puudub nii ametlik sissetulek kui ka registervara. Selleks et aru saada, kas võlgnikul on midagi ka lisaks registreeritud varale, teeb täitur koduvisiite. Kahjuks enamasti on nad preventiivse tähendusega ja koduse vallasvara realiseerimine on sõidukite realiseerimisest veel vähem edukas.

Viimasel ajal kutsume võlgnikke kohtusse, kus nad peavad vande all deklareerima kõik oma ametlikud ja mitteametlikud sissetulekud, vara ning kohustused. Sealt koorub päris palju huvitavaid asju välja.

Kuidas näiteks pikalt ilma ametliku sissetulekuta inimesed jõuavad teenindada suuri hüpoteeklaene, mis raha eest on ostetud kodune vallasvara, kallis kodutehnika, millised on võlgniku enda kohustused, mida kohtutäitur registritest ei näe. See on üsna mõjuv abinõu võlgniku maksma panekuks – jällegi eeldusel, et võlgnikul on, mida kaotada."

Samal teemal

26.00.2014
Kodanik, ae! Millal trahvi ära maksad?