Kommentaar

Kommentaar | Igal sekkumisel on piirid (30)

Kadri Simson, riigikogu liige, Keskerakond, 23. jaanuar 2014, 18:23
Foto: TEET MALSROOS
Lugedes põhjendusi, miks Eesti kaitseväe üksus peab minema Kesk-Aafrika Vabariiki sõjalisele missioonile, tekib tunne, et meie ministrid ja ametnikud võiks asendada dispetšeriga. Tuleb kõne, meie läheme.

Kuid Kesk-Aafrikasse missioonile minek pole üldse nii enesestmõistetav, nagu mõni Eesti kaitsepoliitikajuht näidata tahaks. Pigem kardab missiooni juhtriik Prantsusmaa praegu üksijäämist. Kuid praegune Kesk-Aafrika kaos on paljuski just senise emamaa kolonialismi taak ja ehitamata jäänud tsiviilühiskonna ning kindlustamata riikluse tulemus. Kuid hea küll, see pole tagantjärele tarkuse ja parastamise koht.

Kahtlane genotsiidioht

Eesti üksuse minek Kesk-Aafrikasse väärib kindlasti rohkem põhjendamist, kui valitsus seda seni on teinud. Põgenikekriis on Kesk-Aafrika Vabariigis kahtlemata tõsine, kuid prantslased räägivad genotsiidiohust. Kas see pole mõnevõrra valikuline hinnang?

Sellise või märksa suurema ohvrite arvuga konflikte on Aafrika täis (Kesk-Aafrika Vabariigis räägitakse umbes tuhandest tapetust, aga see number võib olla ka suurem). Arvan siiski, et kõikide verevalamiste kohta, ükskõik kui moraalselt eemaletõukavad need ka oleks, genotsiidi mõistet ei kasutata. Ja kui tõesti on käimas genotsiid, siis kas lennujaama valvamine on päris see töö, mida meie 55 meest  (ja naist) peaks seal tegema?

Ja edasi – kui me räägime pärisgenotsiidist, siis miks on Prantsusmaa lähetanud piirkonda 1600 sõdurit, mitte näiteks 20 000? See muide poleks isegi kümnendik nende aktiivsetest relvajõududest.

Loomulikult peab Eesti olema rahvusvahelisel areenil oma põhipartnerite kindel ja usaldusväärne liitlane, kes ei piirdu toetuskirjadega, vaid saadab piisava põhjuse korral sõdureid. Kuid see ei tohiks tähendada, et meie toetus on kui pitsa tellimine. Julgeolekut toota saab vaid küllaldasi ressursse koondades ning seega mitte igasse konflikti sekkudes.

Eesti on panustanud oma kaitsevõimes eelkõige ja oluliselt sellesse, et oleme NATO liikmesriik. NATO põhikirjas on siiani piirang, et tegutsemispiirkond on põhja pool Vähi pöörijoont – ometi on tegemist ülivõimsa ühendusega. Kesk-Aafrika jääb transatlantilisest alast vägagi kaugele.

Seega iga sõjalise sekkumise puhul peab Eesti esiteks arvestama oma ressursside piiratusega. Me ei suuda kõiki sõjaliselt aidata. See pole häbiasi, sest ka suurriigid ei suuda. Killustatus välismissioonidel ei tugevda meie kaitsevõimet. Kui Aafrikas mõni soomuk hävib, siis vajalikul hetkel meil enam seda pole. Oleme ju näinud, kuidas meie peamise liitlase USA liigne sekkumisvalmidus eelmise administratsiooni ajal on sisuliselt nüüdseks võtnud neilt soovi üldse sekkuda.

Eesti rahvuslikud huvid ja Kesk-Aafrika?

Teiseks, Eesti peaks sekkuma paikades, kus on kaalul meie rahvuslhuvid ja rahvusvaheline julgeolekuolukord. Somaalia ranniku arengud mõjutavad rahvusvahelist julgeolekuolukorda, sest sealt kulgevad mööda rahvusvahelised kaubateed, mille ohutus on meile tähtis. Merepiirita Kesk-Aafrika Vabariigi konflikti levik on küsitavam.

Kolmandaks, Eesti peaks sõjaliselt sekkuma juhul, kui missioonile on lai rahvusvaheline toetus. Praegu on sõnaline toetus suurem kui reaalsus. Sõdurite saatmisest on rääkinud suhteliselt vähesed. Tõsi, toetus on oluliselt kasvanud.

Neljandaks, sekkumisel peaks olema ka kodumaine toetus. Vastasel juhul ei kannata see missioon välja mingeid võimalikke ohvreid – kodumaine surve läheb tugevaks. Iga järgmise, vahest meile lähemal ja olulisemale missioonile toetuse saamine muutub raskemaks.

Viiendaks, Eesti sõjaline sekkumine teeb meid selle riigi edasise käekäigu eest vastutavaks. Kui sekkuda vaid neljaks kuuks, peab olema kindlus, et on võimalik saavutada olukorra paranemine ja see jääb püsima. Vastasel juhul on keeruline motiveerida sõdureid pingutama millegi eest, mis järgmisel hetkel muutub tähtsusetuks.

Kesk Aafrika Vabariigi missioonil osalemine toob senisest selgemalt välja, et Eesti valitsusel pole üldse selget arusaama, kuhu oma nappe ressursse kulutada ning millistele tingimustele peab vastama missioon, kus me oma sõdurite elu ja tervisega riskime.

30 KOMMENTAARI

k
Kadri on tark naine 27. jaanuar 2014, 14:21
me ei tohi tormata maailma igasse sõjakoldesse, kes mõõga haarab,see selle läbi ka sureb.
e
Et koguduse liikmed ùhele oma pea-demagoogi artilkule ka puhkepäevadel plusse laovad näitab 26. jaanuar 2014, 16:47
et Tallinna ideoloogilised valve-kommentaatorid saavad oma "seisukohtade" avaldamise eest palka Tallinna linna naiivsete ning ùkskòiksete maksumaksjate rahakotist palka ka nädalalóppudel. Kas koguni kahekordselt ?
Loe kõiki (30)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee