Eesti uudised

Lapse elatusraha kättesaamise teeks lihtsamaks võlgnike hüvedetajätt (18)

Kristiina Tilk, 23. jaanuar 2014, 07:00
ARUTELU: Sotsiaalkomisjon arutab üksikvanemate sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme ning otsib lahendusi. Foto: Tairo Lutter
Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas, kuidas lahendada last üksi kasvatavate vanemate majandusliku ja sotsiaalse toimetuleku probleeme.

Sotsiaalkomisjonis esinenud asjatundjate sõnul on peapõhjused, miks elatis maksmata jäetakse, järgmised: pole raha ega tööd, uus pere vajab ülalpidamist, pingelised suhted last kasvatava vanemaga, lapsega ei lubata kohtuda, kättemaks, sissetulek kulub iseenda vajaduste rahuldamiseks, kohustusi on lihtsalt mugav mitte täita või ollakse nii vaesed, et endalgi on raske hakkama saada.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna kinnitas, et elatise väljanõudmist tuleb vaadata küll objektiivselt, kuid ta ei näe selle maksmata jätmisele mitte mingisugust õigustust ja sel puhul peaks kehtima nulltolerants.

Tehtud ettepanekutest tekitas enim arutelu idee luua elatusraha fond ja varatute register. Neist viimane on edukalt kasutusele võetud näiteks Soomes.

Varatute registri mõtte käis välja Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) president Kersti Kracht. Tema sõnul on see register, kuhu keegi sattuda ei taha, sest see välistaks edaspidi inimesega igasugused lepingud, isegi telefoniteenuste leppe. "Varatute registrisse satuks inimene siis, kui kohtutäitur ütleb, et inimene on varatu," selgitas Kracht.

Ta märkis, et näiteks Tšehhis kasutatakse igasuguste võlgade sissenõudmiseks autojuhtimisõiguse peatamist, Venemaal ei anta reisidokumenti, sest kui raha võlgade maksmiseks pole, ei saa ju välismaale minna. Saksamaal võib aga tööandja lõpetada võlgnike nimekirjas oleva inimesega töölepingu ilma igasuguste selgitusteta.

Veel toodi välja, et avalikult internetis rippuv nimekiri elatisvõlglaste kohta võiks tulevikus olla üksikasjalikum ning sisaldada muu hulgas võlgniku pilti. Piirata tuleks ka võlgnike õigusi ja hüvesid, elatise nõudmine kohtus riigilõivust vabastada, võlgniku poolt kinkelepinguga ära kingitud vara kehtetuks tunnistada jne.

Komisjoni ees esinesid veel sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakonna juhataja Hede Sinisaar ja advokatuuribüroo Concordia advokaat Helen Hääl, kes andsid ülevaate hooldusõiguse ja kohtuvaidluste probleemidest.

Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Jekaterina Agu aga rääkis elatisnõuetest, -võlglastest ja kohtujuhtumitest ning riigi abist lapsevanemale elatusraha väljanõudmisel.

Kohtutäiturite Koja ametikogu juhatuse liige ja kohtutäitur Arvi Pink tõi välja probleemid, millega kohtutäitur elatise puhul kokku puutub, ning pakkus ka lahendusi olukorra parandamiseks.

Asjaosalised

• 2011. aastal kasvas ligi 42 000 alla 18aastast last üksikvanemaga perekonnas.

• 92% neist kasvatab üksikema.

• 8% elab isaga.

• Üle 70% üksikvanematest töötavad.

• Kohtutäiturite käes on 12 138 elatusraha nõude väljanõudmise toimikut.

• Keskmine nõude suurus on 200 eurot.

• Enamjaolt mõistetakse välja elatusraha miinimum ehk 160 eurot.

(Allikas: rahvaloendus)

18 KOMMENTAARI

M
! 23. jaanuar 2014, 23:01
Millistest hüvedest EV räägitakse? Tasuta linna transpot ve? Oh jeerum, arenege ometi...
K
. 23. jaanuar 2014, 19:54
Kui ema on maksuvõimetu, aga isa oleks valmis last ise kasvatama. Ilma, et emalt mingit elatusraha nuiaks.
Miks kohus sellises olukorras ikka emale lapsekasvatamise õiguse annab?
Loe kõiki (18)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee