Eesti uudised

Lastest lahus elavad vanemad: elatusrahavõlglastelt juhiloa äravõtmine pole lahendus (53)

Katrin Helend-Aaviku, 23. jaanuar 2014, 07:00
Oma lapsest lahus elavad vanemad on seda meelt, et elatusrahavõlglaselt juhiloa või mõne muu hüve äravõtmine ei pruugi anda soovitud tulemust.Foto: Alamy/AOP
Hiljaaegu justiitsministeeriumi ümarlauas väljakäidud idee hakata elatusrahavõlglasi pigistama autojuhiloa, kalastusloa, relvaloa või muude hüvede äravõtmisega, on tekitanud oma lastest lahus elavates vanemates nõutust ja ehk pahameeltki.

Pärnus elav kaugsõiduautojuht Mart (nimi muudetud) maksab iga kuu oma kahele lapsele elatusraha. Paar korda on ta maksmisega ka hilinenud – kui on tekkinud ootamatuid väljaminekuid. "Kui riik minult selle peale autojuhiloa ära võtaks, ei saaks ma ju tööd teha ega raha teenida. Millest ma siis elatusraha maksaks?" imestab Mart.

Ta räägib ka, et kuigi on püüdnud elatusraha maksmise kohustust korralikult täita, pole seda kahjuks alati teinud teine pool. Sageli on juhtunud, et kokkulepitud aegadel pole ta lastega kohtunud, sest nende ema leiab ikka ja jälle mingi põhjuse, miks lapsed seekord isa juurde ei saa.

"Kui mina täidan seadust, peaks seda ju ka laste ema tegema," arvab Mart, ent lisab, et see ei tohi siiski anda elatusraha maksjale põhjust trotsiks ja oma kohustusest kõrvalehoidmiseks, sest kannatajaks on ju igal juhul ikkagi laps.

Tallinnas elav kolmekümnendates aastates Veiko (nimi samuti muudetud) ütleb, et riik võiks elatusraha väljanõudmisel läheneda igale juhtumile individuaalselt. Ka tema ei usu, et sunnimeetodid ja karistusvahendid mõjusad oleksid.

Veiko on abielus ja tal on kuueaastane tütar. Aastatetagusest lühiajalisest suhtest on tal ka üheksa-aastane poeg. Veiko väidab, et sõbratar kasutas teda ära – rahustas, et tervislikel põhjustel ta rasedaks ei jää. Kuid jäi ikkagi.

Pärast lapse sündi nõudis naine miinimumsummast suuremat elatusraha. Vastasel juhul lubas kunagine sõbratar kohtusse minna. Et lugu nii kaugele ei läheks, võttis Veiko isa elatisekohustuse oma õlule ja maksab poja eest iga kuu 150 eurot.

"Mul ei ole põhimõtteliselt midagi lapsele elatusraha maksmise vastu, aga antud juhul on lapse ema ebaausalt käitunud, pealegi ei ole ma temaga isegi koos elanud. Miks ma pean talle üldse maksma, ja veel nii suurt summat?" on Veiko häiritud ja nimetab lapse ema käitumist väljapressimiseks.

"Kui ma näiteks peaksin praegu oma abielu lahutama ja naisest lahku minema, siis toetaksin teda lapse kasvatamisel nii suure summaga kui vähegi võimalik, kindlasti oleks see summa suurem, kui on elatusraha miinimum. Annaksin kas või kõik hinge tagant ära," kinnitab Veiko.

Praegusel juhul oleks ta nõus siiski endise sõbratariga läbirääkimisi pidada, andma oma osa lapse kasvatamisse ja maksma palgast elatusrahaks 130 eurot. Siis tuleks ka tema oma pere ots otsaga kokku. Sellise summaga aga too naine paraku nõus ei ole.

Justiitsminister Pevkur: kohtus väljamõistetud elatis peab jõudma last kasvatava vanemani

Justiitsminister Hanno Pevkur: "Ümarlaual leidis positiivset vastukaja mitmete riikide praktikas ennast tõestanud meetod teha elatise võlgnike igapäevane elu keeruliseks teatud õiguste äravõtmisega, nagu näiteks juhiluba, kalastusluba, relvaluba jms. Nõustun mitme ümarlaual osalenud organisatsiooniga, et kõige olulisem on elatise mittemaksmise puhul ühiskonna hoiakute kujundamine. Elatise mittemaksmine tähendab ju eelkõige omaenda lapsele kehvemaid elutingimusi. Samas, kui riiklik sekkumine on siiski vajalik, siis elatise nõudjad võiksid saada tasuta õigusabi, mis võib aidata võlga kätte saada Soomes või mõnes muus välisriigis töötavalt vanemalt. Samuti võiks pakkuda nõustamist elatist maksma kohustatud vanemale, kuidas elatist maksta kas või osade kaupa. Ka oli asjalik ettepanek anda kohtutäituritele ligipääs loodavale töötajate registrile.

Kõik olid ühte meelt, et uued meetmed peavad olema suunatud sellele, et kohtus väljamõistetud elatis last kasvatavale vanemale ka ära makstaks. Juba varasematest kohtumistest Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ja Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni esindajatega on võimalusena pakutud välja mõte reformida avalikku elatisvõlgnike registrit, mida kohtutäiturid praegu peavad.

Edasi püüame ümarlaual saadud ideed vormistada konkreetseteks ettepanekuteks, misjärel saab mõelda juba ka seaduseelnõu tekkimisele."

Tõhusaim lahendus oleks elatusraha fond

Ühenduse Isa Eest MTÜ juhatuse liige Kaido Kallikorm: "On õige, et elatusraha maksmisest kõrvalehiilijatega tegeldakse. Kohustustest eemalehoidmine pole ühelgi juhul lubatav, aga ei tohiks märkamata jätta ka seda, et mittemaksmisel võivad olla mitmesugused põhjused. Paraku on täpselt teadmata, kui palju on kõigi võlgnike hulgas tegelikult neid, kes sihilikult elatusraha maksmisest kõrvale hoiavad. Siin tekib ka küsimus, kuidas see, kes on end siiani põhimõtteliselt maksmisest

eemale hoidnud, nüüd järsku korralikult maksma hakkab, kui riik tema autojuhiloa ära võtab. See võib pigem tekitada olukorra, kus hakatakse määrama

lisatrahve loata sõidu eest, ent elatusraha mõttes tulemus puudub.

Praegune elatusraha miinimum on 177 eurot. Ka kohtutäiturite sõnul pole see paljudele jõukohane. Kohtus sissenõutav summa jääb üldjuhul 160 euro ringi. Ja eeldatakse, et ka teine vanem panustab sama summa. See tähendab ju, et koos elavad vanemad justkui kulutaksid ühe lapse peale 320 eurot. Kui paljud pered saavad seda endale lubada? Siinkohal võib retooriliselt küsida: kui neil sellist raha ei ole, kas neilt võetakse ka siis juhiluba ära? See on väga delikaatne teema.

Praeguste meetmete rakendamisel suurendatakse vaid halduskulusid ja kuna ei ole teada, kui suur on kõrvalehiilijate arv, võib juhtuda, et panustatakse oluliselt rohkem kui tagasi saadakse. Kõige valusam pool on aga see, et need meetmed ei aita kuidagi puudust kannatavat last. Kõige parem ja tõhusam lahendus oleks elatusraha fondi olemasolu, kust riik maksaks lapsega koos elavale vanemale ja nõuaks raha pärast võlglase käest sisse. Siinkohal nõustun kohtutäituritega, kes soovivad, et neil oleks parem ligipääs elatisvõlgnike pangakonto väljavõtetele. Kindlasti aitaksid paremale lahendusele kaasa ka arutelud ja koostöö riigi ja MTÜ tasandil.

Samuti valitseb praegu vastuolu lapsega koos elava vanema ja elatusraha maksva vanema kohustustest kinnipidamise vahel. Kui lahus elav vanem jätab elatusraha maksmata, saab ta peagi sellekohase nõude, ja raha tuleb tasuda. Kui aga lapsega koos elav vanem ei täida suhtlemiskorda ehk ei võimalda lapsega kokkulepitud aegadel kohtuda, ei järgne sellele üldjuhul vastutusele võtmist ega juriidilist sekkumist."

53 KOMMENTAARI

a
asdd 24. jaanuar 2014, 10:05
Vabandust, aga selle Veiko jutt ajab mul ikka kopsu üle maksa! Iga seksuaalvahekorra tagajärjeks võib olla laps. 100% kaitset pole. Ning kui laps on tehtud, tuleb tema eest IGAL JUHUL vastutada. Vahet pole, kes ta ema on ja kas ning mida ta valetanud on. Sinu laps ei ole selles süüdi!
k
Kod 23. jaanuar 2014, 23:42
Üldse huvitav see alimentide värk . Tean ühte meest , kelle naine välja viskas ja siis alimendid 4 lapse eest nõudis ( kusjuures kas lapsed mehe omad...
(loe edasi)
Loe kõiki (53)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee