Kommentaar

Kommentaar | Emad-naised, ärme luba mehi Aafrikasse! (73)

Marianne Mikko, riigikogu riigikaitsekomisjoni liige, SDE, 19. jaanuar 2014, 18:34
Foto: TEET MALSROOS
Eesti sõjalise missiooni saatmine Kesk-Aafrika Vabariiki (KAV) humanitaarkriisi reguleerima paistab olevat valitsuses juba kokku lepitud otsus, mida ei ole avalikkusele selgitatud.

Eesti meeste saatmine Mustale Mandrile vajaks väga sisulisi põhjendusi, põhjalikke ettevalmistusi ja seda, et nii mehed kui ka ühiskond on teadvustanud, millega meil KAVis silmitsi seista tuleb.

Mina seisan vastu Eesti sõjalise missiooni saatmisele KAVi humanitaarkriisi reguleerima. Selleks on rida põhjusi. Õigupoolest ei tea ma ühtegi vettpidavat õigustust Aafrikasse minemiseks. Igatahes objektiivset õigustust küll mitte. Subjektiivseid oli neljapäeval kaitseministri ja kaitseväe juhataja pressikonverentsil küllaga.

See, et meil puudub džungli- ja savannisõja kogemus, on õige. Meil on Eesti puhul tegemist sega- või okaspuumetsaga, igal juhul mitte 40–50 m kõrguseid hiidpuid sisaldava vihmametsaga. Küsigem, milleks on meie meestel relv käes tarvis tundma õppida niisket vihmametsa? Millist Eesti kaitsmise elementi me sealt täpsemalt juurde õpiksime? Võime ju loota, et jääme kaitsma Bangui lennujaama 100 000 põgenikuga, aga kriisiolukorras võib võitluse raskuskese kiiresti mujale kanduda. Genotsiidioht pole mitte sõnakõlks, vaid reaalsus, millega tuleb ilmselt "põllul" silmitsi seista.

Kliima. Me teame, mis on neli aastaaega. Eriti hästi teame, mida tähendab rõske külm talv. Aga meie sõdur teab nüüd juba ka päris hästi, mis on kõrb. Kuidas päev on põrgupalav, öö jälle kõrbes teinekord nii külm, et näpistab nina peast. Meie mehed on päris hästi kursis liivatormiga ja oskavad vastavalt sellisele ilmale käituda. Need kogemused on tulnud Iraagist ja eriti viimastel aastatel Afganistanist. Ehkki paljude "agadega", möönan, et viimane missioon taastamaks ühte nurjunud riiki, oli asja ette. Iraagi suhtes jään eriarvamusele, aga see pole koht vanu asju meenutada, miks me ikkagi Iraaki omal ajal läksime.

Küsigem, mis on see hädavajadus, et meie sõdur peaks kokku puutuma subekvatoriaalse mussoonkliimaga? Kas selles on peen õppetund, kuidas hakkama saada kollatõve, A- ja B-hepatiidi, kõhutüüfuse ja veel paljude teiste Aafrika haigustega? Muide, paljud vaktsiinid vajavad teatud aega, enne kui keha muutub Musta Mandri tõbede suhtes immuunseks.

Küsigem, kas ja kes on sel juhul andnud käsu meie sõdureid vaktsineerima hakata? Kui seda pole tegema hakatud, siis pole võimalik lähema kuu-poolteise jooksul missiooni teele läkitada. Kui seda on juba tehtud, siis on küsimus, kelle korraldusel? Sest tuletame meelde, et parlament kas annab või ei anna mandaadi missioonile minekuks. Riigikogusse pole seaduseelnõu tekst koos seletuskirjaga jõudnud, mis tähendab, et parlament pole KAVi missiooni suhtes seisukohta võtnud.

Kannibalism ja lapssõdurid

Prantsusmaa tegi Eestile ettepaneku tulla koos nendega Kesk-Aafrika Vabariiki rahu jalule seadma. Prantsusmaa mure oma endise koloonia pärast on arusaadav. Prantsuse kiire sõjaline tegutsemine Malis oli ju märkimisväärne sõjaline saavutus. Eks Eestigi on Maliga seotud, aga siinkohal andkem aru, et Malis tegutseme mitte sõjatandril, vaid Euroopa Liidu missiooni osalisena, treenides staabis kohalikke sõjaväelasi. Just see ongi põhimõtteline vahe Mali ja Kesk-Aafrika Vabariigi vahel.

KAV missioon tähendab humanitaarkriisi, mille puhul iga viies KAVi elanik on hirmu tõttu mässuliste ees kodunt lahkunud, iga neljas inimene vajab välisabi, et mitte nälga surra. Asjaajamine käib prantsuse keeles. Küsigem kohe, milline on eesti sõduri prantsuse keele oskus? On see B1- või B2-tase? Kas tõesti tahate te mulle väita, et me laseme meestel minna koos tõlgiga keevalisse kohta, kus õhus on mitte tunda, vaid igal hetkel näha surma? See ei tööta ju. Lubage küsida, kas valdab keegi meie meestest sango keelt, mida kohalikud räägivad?

Jätkan küsimustega maa ja rahva kohta. Kas teame midagi bantudest, bandadest, asandedest? Aga nende rahvaste kommetest? Kuivõrd jõuab meie teadvusse fakt, et ehkki lõviosas katoliiklased, pole kannibalism Kesk-Aafrika Vabariigis tundmatu? Maailma vaeseima riigi sõjalise riigipöörde tulemusena võimu haaranud teine president Bokassa oli kurikuulus kannibalismi poolest.

Mida hakata peale teadmisega, et keskmine vanus on Kesk-Aafrika Vabariigis 19 aastat ja keskmine eluiga 50? Lapssõdureid on KAVis arvult sama palju kui kogu Eesti vabariigi sõjavägi – kas me oleme moraalselt sellisteks kokkupõrgeteks valmis? Kas me oleme valmis selleks, et seal kandis on üks võitlusmeetodeid massiline naiste vägistamine?

Eesti esimesena nõus

Prantsusmaa abipalve Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste poole on praeguse seisuga saanud pelgalt Eesti positiivse vastuse. Tõsi, laupäeva õhtul arvas Saksa välisminister Steinmeier, et prantslasi ei tohiks selles võitluses üksi jätta. Ent sõnad on toredad, loeb tegu ja mehed sõjatandril.

Miks Belgia ei tõtta vanale liitlasele Prantsusmaale esimeste hulgas appi? Siililegi selge, et Belgia poliitiline eliit ei soovi enne valimisi riski võtta, sest pole kindel, kas KAVi missioonile saadetud mehed kõik nagu üks mees tagasi tulevad. Kui palju meie poolesajast sõdurist tuleb nii füüsiliselt kui ka psüühiliselt vigastamata Kesk-Aafrika Vabariigi põrgukatlast tagasi?

Küsin kaitseministrilt ja peaministrilt, kuidas suureneb Eesti julgeolek ja kaitsevõime osaledes Pariisi kutsel sõjalistes operatsioonides Kesk-Aafrika Vabariigis? Kas tõesti on naiivsust arvata, et prantslased tõttavad Eestile kiiremini appi kui NATO artikkel viis seda nagunii kohustab? Ent oodakem ära esmaspäevane välisministrite nõukogu Brüsselis. Euroopa Liidu 28 välisministrit otsustavad Euroopa Liidu sõjalise missiooni saatuse.

Ühtlasi kutsun üles emasid ja naisi eirama vene ruletti mängivat valitsust, kes tahab vägisi Eestile kleepida laubale globaalse politseiniku silti. Mina arvan, et sõjalise missiooni saatmise asemel võiks välisminister jõuliselt tõsta arenguabi sellisele tasemele nagu soovib ÜRO. Võiksime sõjalises mõttes usaldada Aafrika Liitu ja aafriklastest sõjamehi Kesk-Aafrika Vabariigis tegutsema selle asemel, et olusid tundmata ummisjalu ise Mustale Mandrile sõtta tõtata.

73 KOMMENTAARI

a
aga 27. jaanuar 2014, 10:15
miks ei või mikko minna, võrdsus ju, anname talle siit kaasa parabellumi ja mõned padrunid.
n
Naised ja emad .. 24. jaanuar 2014, 12:04
..ei osusta minu eest midagi!Naistel on elus oma koht ja meestel oma.Mingid feministid ei tohi piuksugi teha kui mees midagi sellist osustab!Olgu öeldud,et ma ei ole selline moslemimeeste tüüpi,kes naise alla surub!
Loe kõiki (73)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee