Igiliikur Teemu Selänne läheb oma kuuendale olümpiale. (AFP/Scanpix)

Kolm päeva vähem kui kuu aja pärast algab Sotši olümpiamängude oodatuim võistlus (mis teeb isegi iluuisutamisele "silmad ette") - meeste jäähokiturniir ja vaadates meeskondade koosseise, tuleb esile tõsta elavaid legende ja tõusvaid superjuunioreid.

Teemu Selänne, 43-aastane

"Finnish Flash" läheb juba oma kuuendale olümpiale! Oma hüüdnime sai see väsimatu soomlane juba 20 aastat tagasi, kui põrutas uustulnukana NHL-is 76 väravat ja kogudes 132 punkti. Ja Selänne on endiselt imetlemisväärt mängija, ehkki oma sõnade järgi läheb tal juba mitmes nö. viimane hooaeg. Iga teise sellises eas sportlase kohta öeldakse, et tuleb vaadata passi ja lahkuda õigeaegselt, siis Selänne kohta see ei kehti.

Tänases Anaheim Ducksis jätkub Corey Perry ja Ryan Getzlafi näol kaasaja superstaare, aga Selänne esindab sama klassi minevikust. Kui ta ükskord lõpetab, kaotab Ducks mitte
ainult fantastilise ründaja, vaid osa oma särast ja kustumatust energiast. Sama jutt kehtib ka Soome koondise kohta - kui selline legend on riietusruumis ja jääl, siis teised
"lendavad" justkui tema laineharjal. Oma seni ainsa Stanley karikani jõudis Selänne alles 37-aastaselt, olümpiakulda tal pole. Äkki tuleb nüüd - see oleks justkui maailma kõige
ilusama lõpuga muinasjutt.

Daniel Alfredsson, 41-aastane

Oma viiendale olümpiale sõitev Alfredsson on tänavusel olümpial üks nendest kuuest rootslasest, kes kaheksa aastat tagasi alistasid Torino mängude finaalis oma kõige
printsipiaalsema vastase, Soome ja on löögihoos tänase päevani. Ta on Rootsi hoki kuldse põlvkonna elav sümbol, sest suurelt areenilt on lahkunud Mats Sundin, Nicklas Lidström ja Peter Forsberg. Ikooniks on ta ka NHL-is.

Ottawa valis Alfredssoni, kes ei paistnud juuniorina millegi erilisega silma, 1994. aasta draftis alles kuuendis ringis ja tabas, nagu hiljem selgus, täiesti "kümnesse". Alfredsson
veetis Kanada pealinna klubis 17 (!) hooaega, nendest 13 aastat meeskonna kaptenina ja teenis sealse publiku piiritu austuse ja poolehoiu. Isegi selle hooaja eelne otsus - lahkuda Ottawast ja liituda Detroit Red Wingsiga, ei teinud temast Kanadas põlualust. Kui Alfredsson saabus Detroidiga mängima Ottawasse, tervitas publik teda püsti seistes ja kestvate ovatsioonidega.

41-aastaselt on Alfredsson Red Wingsil paremuselt kolmas punktikoguja ja asjaolu, et mängib ühes kolmikus koos Henrik Zetterbergiga, teeb Rootsi koondise peatreenerile Per
Martsile olümpiat silmas pidades ainult rõõmu.

Jaromir Jagr, 41-aastane

Kui Jaromir Jagr läks neli aastat tagasi Omski Avangardist Vancouveri olümpiale olid paljud kindlad, et see jääb numbrile 68 viimaseks. Siberisse sõitis Tšehhi ja kogu
spordimaailma viimaste aastakümnete suurkuju justkui mängima oma viimaseid mänge. Samuti oli enamusele selge, et Jagr sellel tasemel enam ei suuda, kui olümpial "tervitas"
teda võimsa jõuvõttega Aleksander Ovetškin.

Aga - on möödunud neli aastat, Jagr on tagasi NHL-is ja nagu polekski vanust juurde tulnud ning kolm aastat vahet olnud. Tal pole küll jupp aega enam vahvat juuksepahmakat, mis kiivri (ka selle legendaarse Jofa) alt lehvis, aga mees on Ilja Kovaltšukist vabaks jäänud liidrikoha New Jersey Devilsis kogu täiega üle võtnud ja on klubi resultatiivseim mängija.

Tal on endiselt alles võrratu väravaviskamise vaist, oskus oma suurte gabariitidega vastaste eest litrit katta. Võib-olla vorm pole nii terav, nagu 1998. aasta olümpial, kui tšehhid alistasid Nagano OM-i finaalis Venemaa, aga siis olid tal parajasti käsil karjääri parimad aastad.

Olümpia ajal saab Jagr 42-aastaseks, samal päeval, 15. veebruaril, kohtuvad tšehhid eelmise MM-i hõbedameeskonna Šveitsiga.

Petr Nedved, 42-aastane

Ligi 1000 mängu NHL-is mänginud Nedvedi äärmiselt värvika karjääri vast kõige hämmastavam fakt - MM-i debüüdi tegi ta alles kaks aastat tagasi! Ja viimased paar aastat on ta nagu lootustandev noormängija tiirelnud Tšehhimaa koondises Euro Hockey Touril. Just viimasel turniiril tulevases olümpialinnas näitas ja tõestas Nedved koondise peatreenerile Alois Hadamczikule, et teda tuleb olümpiakoondisse võtta.

1989. aastal otsustas toona 18-aastane Nedved, olles kodumaa noortekoondisega Kanadas turniiril, põgeneda kommunistlikust Tšehhoslovakkiast ja palus vahtralehemaal poliitilist varjupaika, taskus vaid 20 dollarit. Ning juba 1994. aastal võitis Kanada koondises Lillehammeri taliolümpial hõbemedali!

Tegelikult ei saanukski Nedved Lillehammeri mängudele sõita, sest ta oli siis Vancouveri Canucksi mängija ja NHL-i mängijad ühinesid olümpiakarusselliga alles neli aastat hiljem
Naganos. Aga Nedved kukkus mässama, et tema võimeid ei hinnata piisavalt ja keeldus uuele lepingule alla kirjutamast. Ja Nedved veetis terve hooaja valmistudes olümpiaks ja
pidas Kanada koondise eest koguni 17 kontrollkohtumist.

Viimased kuus aastat on Nedved oma kodulinna Libereci hokimeeskonna kapten ja vaieldamatu Tšehhi liiga liider ning kui ta 12. veebruaril mänguks Rootsiga Sotšis jääle uisutab on uus kaunis legend taas sündinud. 

Sandis Ozolinš, 41-aastane

Ozo ei konkureeri Selänne ega Alfredssoniga mängitud olümpiaturniiride ega võidetud kuldadega. Nagu öeldakse - kodumaad ei saa valida ja Läti kord jõuab, kord ei jõua
olümpiale ja ka siis ei pretendeeri väga kõrgetele kohtadele. Seega jääb Ozolinšile võidelda vaid klubitrofeede eest ja üks, paljude arvates see kõige tähtsam - Stanley karikas on tal koos Colorado Avalanche'iga juba 1996. aastast.

Pärast 2006. aasta Torino mänge teatas Ozolinš, et teeb koondisega lõpparve. Aga - tulles NHL-ist tagasi kodumaale ja liitudes Riia Dinamoga, kelle kaasaja lugu on kapten
Ozolinšist ja tema ümber ehitatud meeskonnast. See, kui mõõtmatult tähtis on Ozolinš Riia Dinamole, saadi päriselt aru eelmisel hooajal, kui sitke kaitsemängija ei jõudnud
Dinamo uue mänedžmendiga kokkuleppele ja mängis hoopis Moskva oblasti Atlandis ning Riia kukkus KHL-is üsna sügavale.

Nüüd on Ozo Dinamos tagasi (nagu ka varasem peamänedžer) ja mis vast veelgi tähtsam - tagasi koondises. Ega ta ei oodanud, millal koondis olümpiapääsme teenib, vaid pani ise käed külge ja vedas Läti järjekordselt spordi suurpeole. Läti hoki legendaarne number 8 kohe ei oska teistmoodi.

Zemgus Girgensons, 20-aastane

Mullu Läti meeste koondise eest MM-i debüüdi teinud Girgensonsi progress on ilmne. Valitud 2012. aasta NHL-i draftis väga kõrgel kohal, üldjärjekorras 12.-na, murdis ta selleks hooajaks end kindlalt Buffalo Sabresi põhikoosseisu. Oma gabariitidega - 188 cm ja 90 kg - on ta väga liikuv, jõuline ja teeb tööd mõlemas väljaku otsas.

Pole ka vähetähtis, et Sabresi peatreener on hetkel ka Läti koondise juhendaja Ted Nolan ja küll see indiaanijuurtega spetsialist nö. oma poissi hoida oskab. Girgensonsi kodunemisest NHL-i ja suure hokiga annab märku fakt, et paar päeva tagasi tegi ta selle hooaja ühe mängu jõuvõtete rekordi - sõitis vastasele sisse 13. korral. Igaljuhul on temast sirgumas Läti koondise lähiaastate liider. 

Olli Määttä, 19-aastane

Soomlastel on tegelikult kaks 1994. aastal sündinud fantastilist noort kaitsemängijat. Üks neist on Olli Määttä, keda Pittsburgh Penguins pidas ja peab nii väärtuslikuks, et ei
lasknud teda tänavusele U20 MM-ile, aga mille Soome võitis ka ilma Määttäta. Teine on Rasmus Ristolainen, kelle Buffalo lubas MM-ile ja kes viskas finaali lisaajal kuldse värava.

Määttä tsementeeris endale koha OM-i koondises tänu Pittsburghi põhikoosseisus mängimisele, lisaks teeb ta noore mehe kohta üllatavalt vähe vigu. Igal juhul on Määttä Sotši hokiturniiri üks põnevamaid noori kaitsemängijaid.

Valeri Nitšuškin, 18-aastane

Venemaa koondise kõige noorem mängija, tema olümpiale pääsemist võib lugeda väikest viisi sensatsiooniks. Aga - eelmisel hooajal kodulinna klubi Tšeljabinski Traktori eest
näitis eriti just play off'is väga sitket mängu ja viskas korralikult väravaid. Ta oli Traktorile lausa nii oluline mängija, et tal lasti finaalseeria lõpuni mängida ja siis viis KHL-i
president Aleksander Medvedev ta eralennukiga Sotši U18 MM-ile. Sellel turniiril Nitšuškinil enam sädet eriti ei jätkunud - venelased pidid leppima 4. kohaga.

Dallas Stars valis ta mulluses draftis 10.-na ja Nitšuškin sõitis kohe Põhja-Ameerikasse ja hakkas halastamult tööd rügama. Mõne kuuga tõusis ta Starsi neljandast ründekolmikust esimesse ja kogub ka usinalt punkte. Viimastes kohtumistes on ta esimesest "löögirusikast" välja kukkunud, aga vast pole siin tegu Buffalo bossi Lindy Ruffi, kes kuulub olümpial Kanada koondise treenerite hulka, "peedistamisega", vaid asjaoluga, et Starsil ei lähe viimasel ajal eriti hästi ja on tarvis mehi õmber tõsta. Pole veel teada, kas Nitšuškin hakkab Sotšis mängima kohe või istub esialgu varus, aga Zinetula Biljaletdinov on öelnud, et tal on plaan, kuidas noort meest olümpial kasutada.

Aleksander Barkov, 18-aastane

Olümpiaturniiri kõige noorem mängija on endise Venemaa koondislase Aleksander Barkov seeniori poeg. Sündis, kasvas ja hokit hakkas Barkov mängima Tamperes ning
soomlastele on tulemas mängija, kellest lähitulevikus saab koondise esimese ründekolmiku keskründaja. Kasvu ja kaalu on, väljakunägemist samuti, teda võrreldakse näiteks sellise litrivõluriga nagu Pavel Datsjuk. Mulluse NHL-i drafti teine number näitab juba preagu Florida Panthersis, et lööb selles liigas kindlasti läbi ja teda ootab ees helge tulevik. Pole sugugi välistatud, et ta sillutab omale teed tulevaste legendide hulka juba Sotši olümpial. 

Jaga artiklit

2 kommentaari

A
asjaarmastaja  /   19:49, 16. jaan 2014
On mingit infot ka selle kohta, mis kohtunikud vilistavad? Kas pidevalt MMil õigust mõistev Anton Semjonov võib ka olümpial linesman olla?
T
tugitoolisportlane  /   16:58, 16. jaan 2014
Sotši OM parim osa ongi jäähoki ja õnneks näitab ETV mänge ja ei oska midagi paremat tahtagi !!

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis