Eesti uudised

Terviseeksperdid: Eesti pole kanepi legaliseerimiseks veel valmis (44)

Sander Silm, 15. jaanuar 2014 07:00
Foto: Panthermedia/Scanpix
Uruguay legaliseeris kanepitarvitamise mullu. Tänavu võib kanepit vabalt osta ka USAs Colorado osariigis. Paraku leiavad terviseeksperdid, et Eesti pole selleks sammuks veel küps.

Mullu detsembris kirjutas Uruguay president Jose Mujica alla seadusele, mis legaliseeris riigis enda tarbeks kanepi kasvatamise ja lubab igal Uruguays alaliselt elaval vähemalt 18aastasel inimesel osta seda litsentsitud meedikult iga kuu kuni 40 grammi. Seaduse eesmärk on võtta narkokaupmeestelt osa sissetulekust.

Ka USAs Colorado osariigis alustas 1. jaanuaril kanepimüüki 30 litsentsitud kanepipoodi. Vähemalt 21aastased kanepisõbrad võivad seda korraga osta 28 grammi.

Eestis kanepikasvatust legaliseeritud pole. Nii pidigi Lääne-Eestis elav Sven kohtuistungil kuulma, et talle määratakse kahe ja poole aastane tingimisi vanglakaristus. Politsei oli tema talust leidnud kanepitaimi ja -varsi, ning peremees sai süüdistuse narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises suures ulatuses.

Haigusi ravib, vaimset tervist kahjustab

Sven on siiski seda meelt, et kanepi kasvatamise enda tarbeks võiks Eestis muuta seaduslikuks.

Samal teemal

"Kanepit kodus kasvatades saab inimene endale praktiliselt tasuta vahendi mitme tervisehäda – depressioon, unetus jne – vastu. Inimene ei peaks olema ravimifirmadele subjekt, kes on sunnitud oma hädadega ainult ühte kohta pöörduma. Praegu keelatakse aga inimesel sisuliselt ennast aidata ja ravimitööstus teenib selle pealt tulu," räägib Sven, kes peab kanepit paremaks antidepressandiks kui tablette, mida ta oli sunnitud varem võtma.

Sven lisab, et tema arvates on kanep mõjult alkoholist ohutum. Mõõdukal pruukimisel pole surmavat üledoosi õieti võimalik saavutadagi.

Teisalt möönis ta, et umbes kümnendik kanepitarvitajatest võib jääda sõltuvusse. Päris muretult kanepit pruukida niisiis ei saa, kuid Sveni sõnul kaaluvad selle legaliseerimise plussid miinused üles.

"Kanepit on väga tugevalt demoniseeritud, mis on aidanud sellel "väga ohtliku" taime müüdil püsida. Sinna lisandub ka pidev hirmutamine karistustega, sisuliselt nende inimeste elu rikkumisega, kes hangivad kanepit omaks tarbeks," mõtiskleb Sven.

Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist Margit Kuus on nõus, et kanep sisaldab paljusid kannabinoide ja on uuringute kohaselt tõesti vähihaigete valuravis, Parkinsoni tõve ja polüskleroosi ravis andnud häid tulemusi.

"Kanepis sisalduv kõige psühhoaktiivsem ning sõltuvust tekitavam delta-9-tetrahüdrokannabinool ehk THC polegi meditsiini seisukohalt kõige olulisem, vaid selleks on teised taimes leiduvad kannabinoidid, nagu näiteks nagu cannabidiol (CBD), millel on rahustav, aga mitte psühhoaktiivne mõju organismile ning milles nähakse potentsiaali mõnede haiguste ravis," ütleb ta.

Kuusi sõnul saab patsient taotleda võimalust oma valude leevendamiseks kanepit kasutada. "Selleks peab raviarst tegema taotluse sotsiaalministeeriumi erialakomisjonile," lausub terviseinstituudi asjatundja.

Kuid ta rõhutab, et kanepi igapäevane tarvitamine ei ole kindlasti õige, sest see hakkab ohustama eelkõige vaimset tervist.

"Kanepi regulaarse tarvitamise tagajärjel toimuvad muutused psüühikas ja käitumises aegamööda ning inimene ise neid kohe ei taju. Samas, kui alkoholi negatiivsed mõjud on kohe tuntavad-märgatavad nii inimesele endale kui neile, kes tema ümber, ja seetõttu võib-olla levibki arvamus, et kanep on vähem ohtlik kui alkohol. Kanepi puhul ei ole olemas konkreetset valemit, mis näitaks, kui pikk või kui sage tarvitamine terviseprobleemideni viib," seletab Kuus.

Muret on legaalsete uimastitegagi

Tervise Arengu Instituudi nakkushaiguste ja narkomaania osakonna juhataja Aljona Kurbatova on kindlalt seda meelt, et Eesti ühiskond pole veel kanepi legaliseerimiseks küps.

"Meil on juba praegu suur probleem legaalsetegi uimastitega – alkoholi ja nikotiiniga – ning meie võimekus legaalseid uimasteid ja nendega seotud kahjusid kontrollida on väiksem kui illegaalsete ainete kontrolli võimekus," ütleb ta.

"Me ei anna noortele piisavalt emotsionaalseid ega sotsiaalseid oskusi, et uimastitega seotud olukordades õigeid otsuseid teha ning elus toime tulla. Enne kui me ei suuda pakkuda abi alkoholisõltuvuse korral ning enne kui me ei paku oma noortele piisavalt oskusi elus toime tulla, ei ole mõtet ka arutada kolmanda uimasti vabaks laskmisest," on Kurbatova resoluutne.

Svenile jääb aga üks asi arusaamatuks.

"Kui meil müüakse poodides toiduga kõrvuti alkoholi, mis sisaldab sisuliselt narkootilist ainet, miks siis peaks äkki kanepi kättesaadavus raskendatud olema? Minu meelest on see kõige ehedam näide majandusliku huvigrupi mõjust seadustele," imestab noormees.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee