Uudised

Riigipanga priisk 

4. mai 1999, 00:00

Tuld kõigist torudest
AADU HIIETAMM




Neist suurim on alates 1986. aastast USA mereväe kasutuses olev USS Theodore Roosevelt, mille pardal on 90 lennukit. Lennukikandja ehitamine maksis 5 miljardit dollarit, sellel asuvad lennukid maksavad lisaks 2 miljardit. Lennukikandja ülalpidamise kulud on 51 000 dollarit tunnis.



Tuumaenergia jõul liikuval lennukikandjal töötab 4900 meest ja 600 naist. Lennukikandja ametlik kiirus on ca 60 km tunnis, kuid ekspertide hinnangul võib ta liikuda koguni kiirusega 80 km tunnis. Ja seda 333-meetrise pikkuse ja 78-meetrise laiuse juures.



Lisaks viibivad Vahemeres lennukikandjate saatelaevad ja tiibrakettidega varustatud allveelaevad.



Makedoonias ja Albaanias asub 20 000 NATO riikide sõjaväelast, kes praegu tegelevad peamiselt põgenike abistamisega. Jugoslaavia armee tankide vastu võitlemiseks viis USA Albaaniasse 23 Apache helikopterit. Nende igakülgseks teenindamiseks läheb Albaaniasse ka 5350 USA sõdurit.



NATO on viimastel päevadel õhurünnakuid Jugoslaavias asuvate sihtmärkide pihta märgatavalt tugevdanud. Läinud neljapäeval kasutas NATO esimest korda Jugoslaavia sõjas ülivõimast 2270 kilogrammi kaaluvat pommi, mida kutsutakse punkripurustajaks. See visati Pristina lennuväljal asuva tunneli pihta. Punkripurustajaid kasutati viimati edukalt Lahesõjas.



Surve suurendamiseks kuulutas NATO eelmisel nädalal välja Jugoslaaviale nafta müügi embargo. Embargost kinnipidamist on lubatud rangelt kontrollida.



Paradoksaalne, kuid naftaembargoni jõudis NATO alles sõja kuuendal nädalal. Saksa nädalaajakirja Focus andmetel viis aprillis Montenegros asuvasse Bari sadamasse naftat kaheksa tankerit. Neli neist pärinesid Kreekast ning ülejäänud neli Maltast, Suurbritanniast, Hollandist ja Norrast. Ühe tankeri



13 000-tonnisest koormast piisab Jugoslaavia armee varustamisel kuuks ajaks.



NATO on siiski suutnud suurema osa Jugoslaavia naftatöötlemistehastest puruks pommitada. Kütusenappusest kõneleb asjaolu, et



1. mail vähendati Jugoslaavias elanikkonnale ainult talongide alusel müüdavat bensiini 40-lt liitrilt 20 liitrini kuus.



Pühapäeva hilisõhtul viskasid NATO lennukid Serbia elektrijaamade kohal alla grafiitpomme, mis lõhkedes puistasid elektrijaamad üle voolujuhtiva pulbriga ja viisid lühiühendusi tekitades need rivist välja. Umbes 70% Serbiast jäi pimedusse. Enamik voolukatkestusi suudeti siiski esmaspäeva hommikuks kõrvaldada.




Lühidalt
REUTERS-AP-BNS, SL




Kriis Leedus


VILNIUS. Eile astusid tagasi Leedu rahandusminister ja veel viis valitsusliiget, kes ei tahtnud tööd jätkata ilma möödunud nädalal oma tagasiastumisest teatanud peaminister Gediminas Vagnoriuseta. Leedu president Valdas Adamkus nimetas peaministri kohusetäitjaks konservatiivist sotsiaalhooldus- ja tööjõuministri Irena Degutiene.



Pussitamisretk


HELSINGI. Grupp Soome teismelisi pussitas laupäeval maipüha õhtul riigi lääneosas Turus 13 inimest. Ohvrid viidi haiglasse ja üks neist on kriitilises seisundis. Juhuslikud rünnakud toimusid ridamisi Turu kesklinnas, kus arvatavalt tugevas joobes 14- kuni 18-aastased noored oma nugadel välkuda lasksid.



Taas buss


PRISTINA. NATO eilsetes õhurünnakutes sai tabamuse Kosovo Peci linnast Tšernogooriasse teel olnud reisibuss, milles hukkus 20 inimest, teatas Jugoslaavia meedia. Buss sai raketitabamuse Savine Vode lähistel umbes kell 13.15 kohaliku aja järgi.



Taas Ecevit


ANKARA. Türgi president Süleiman Demirel tegi uue valitsuse moodustamise ülesandeks veteranpoliitikule Bülent Ecevitile (pildil), kelle Demokraatlik Vasakpartei partei aprillikuistel valimistel enim hääli kogus.



Tappev teema


PARIIS. Möödunud aastal tapeti seoses oma tööga 19 ajakirjanikku, kellest enamik tegeles korruptrioonijuhtumite uurimisega, teatas rahvusvaheline ajakirjanike ühendus eile. Selliseid juhtumeid tuli ette Bangladeshis, Brasiilias, Colombias, Mehhikos, Filipiinidel ja Tais.




Everestilt leiti 1924. aastal hukkunud alpinisti laip

REUTERS-BNS




Mallory oli 1924. aasta 8. juunil jõudnud Everesti tipust 274 meetri kaugusele, kui ta koos oma kaaslase Andrew Irvine’iga pilvedesse kadus. Hiljem spekuleeriti korduvalt, et üks meestest võis enne hukkumist siiski ka tippu jõuda.



Hukkunud Mallory oli omal ajal teadaolevalt kõige kõrgemale roninud alpinist. Alles 1953. aastal õnnestus uusmeremaalasel Edmund Hillaryl koos Nepaali šerpa Tenzing Norgayga tipus ära käia.



Malloryt meenutatakse kuulsa vastuse pärast küsimusele, miks ta Everestile ronida tahab. “Sest see seisab seal,” ütles mees. Mallory laupäeval leitud surnukeha oli tänu külmale ja kuivale õhule suurepäraselt säilinud, laip oli riietes ning köis vöö ümber.



Laip leiti 8290 meetri kõrguselt. Otsijate sõnul soodustas leidmist ebatavaliselt soe ilm ning vähene lumi. Hukkunu lebas Everesti raskesti ligipääsetaval põhjaküljel.



Pühapäeval matsid otsijad Mallory surnukeha Everestile, järgides mehe perekonna soovi.



Irvine’i laipa ega meestel kaasas olnud fotoaparaati pole seni leitud, teadmata on ka, kui kõrgele meestel siiski ronida õnnestus.



Otsinguoperatsiooniga saab tutvuda Interneti leheküljel http://everest.mountainzone.com/99/north.




Jaapanis avati 25,5 miljardi dollarine sild
REUTERS-BNS




40 aasta eest alguse saanud projekt on Jaapani suurima saare Honshiu ja läänepoolse Shikoku vahelise ühenduse kolmas ja viimane faas, teatasid ametiisikud.



Kolm ühendusteed läksid kokku maksma 3,04 triljonit jeeni (25,5 miljardit dollarit) ning selle ehitustöid alustati 1975. aastal.



Viimane ühenduslüli maksis 750 miljardit jeeni ning sellel on muu hulgas kõnnitee ning jalgrattatee. Projekti raames rajati ka maailma pikim ning tehniliselt täiuslikem rippsild.



Üleriikliku päevalehe Asahi Shimbun andmeil on eelmised sillaühendused – Kobe-Awaji-Naruto kiirtee ja Seto Chuo kiirtee – ärilised läbikukkumised, kuna oodatust palju väiksema kasutuse tõttu ei õnnestu koguda piisavalt teemakse.



Näiteks oodati, et Kobe-Awaji-Naruto kiirteed kasutab päevas 300 000 sõidukit, kuid päevaseks kasutajate arvuks kujunes vaid 20 000 sõidukit.




Melonimüük on seotud rindadega

REUTERS-BNS




Ajalehe Daily Telegraph andmeil selgus Tesco kauplusteketile uurimuse koostanud tarbimispsühholoogi tööst, et praegune väikeste rindade populaarsus on põhjus, miks suuri ja lihavaid meloneid osta ei taheta.



“Olime uuringu tulemusest vägagi üllatunud,” nentis Tesco esindaja ajalehele. “Aga see annab tulemusi. Pärast seda, kui kahe kuu eest väiksemad melonid kasutusele võtsime, on neid müüdud üle miljoni.”



Uurimus näitas, et 70 protsenti naistest pidas melonite ja rindade suuruse alateadlikku seost väga tõenäoliseks.




Saudi Araabia jahib telefoniseksijaid
REUTERS-BNS




“Võtsime kasutusele uue tehnoloogia, mis võimaldab neile numbritele helistamist takistada ning katkestada,” sõnas sideminister Jehani päevalehele al-Eqtisadiah. “Alustasime nende numbrite jälgimist kuue kuu eest ning jätkame selle nähtusega võitlemist,” sõnas Jehani, kes on ühtlasi ka Saudi Telekomi esimees.



Ta sõnas, et seksitelefonide pealtkuulamine on aeganõudev ja kulukas, kuid noorte kaitsmiseks tuleb seda teha. Araabia ja Lääne telekanalid reklaamivad pornotelefone tihti sõbratelefonide nime all.



Pärast selliste reklaamide ilmumist on Saudi noorte telefoniarved oluiselt kasvanud. Näiteks õnnestus ühel abonendil kuu ajaga telefoniseksi tõttu koguda 1,3 miljoni riaali (346 000 dollari) suurune telefoniarve.




Uus salong, uus Jaguar
Harri Treial


Sõiduautode Saab ja Jaguar ametlik maaletooja firma Viking Motors avas Tallinna kesklinnas Pärnu maantee 27 uue müügisalongi. Seda kohta teatakse kui kunagist Marati poodi, kus nüüd saab uudistamiseks välja panna neliviis autot.
Esimese autokaupluse avamine Tallinna kesklinnas ei tähenda, et varem pole südalinnas autosid müüdud. Sadakond meetrit linna pool asus okupatsiooni ajal autohuvilistele hästi tuntud Volga pood, kus 1950. aastatel käisid autojärjekorras olijad iga kuu nime kontrollimas. See oli aeg, kui ametiühingud veel autoostulubasid ei jaganud.


Vastvalminud autosalongi avamise puhul toimus ka Jaguar S-Type’i esmaesitlus. Uuelt mudelilt eemaldas katte Tallinnas viibinud Briti kaubandusminister Brian Wilson. Tore on meenutada, et mullu suvel, kui Viking Motorsis esitleti Jaguari uut mudelit XKR, võttis sellest osa kõrge külaline prints Andrew.



Uues salongis on uudistamiseks väljas kaks Jaguar S-Type V6 3,0 mudelit, üks automaat- ja teine manuaalkäigukastiga.



Nagu Viking Motorsi nõukogu esimees Peeter Kalli Sõnumilehele rääkis, on suur nõudmine uute Jaguaride järele viinud tellimisaja üsna pikaks. Viking Motors saab sel aastal vaid seitse uut S-Typeautot. Uue salongi avamise ajal oli juba kuus tellimust tehasele üle antud. Viimane selle aasta tellimus oli veel vormistamata. Järgmised soovijad saavad seega uue auto kätte pärast aastatuhandevahetust.



Firma müügijuht Kalle Kuuspalu lisas, et Saab 9-5 Wagoni tellimise ooteaeg on ainult poolteist kuud. Seda autot praegu veel Eestis pole, kuid paari nädala pärast on esimesed sõidukid kohal.




AVANTIME - 21. sajandi mahtkupee
SL


Renault on loonud koostöös Matra Automobile´iga uue disainiga ja mahtuniversaalidele omase ruumikusega ideeauto Avantime. 21. sajandi kupee kuulutab uue autoklassi mahtkupee (Coupčspace) tulekut.


Ebatraditsiooniline disain


Eelmisele Renault’ ideeautole Vel Satis vääriline järeltulija Avantime on ebatraditsioonilise disainiga kupee. See ühendab dünaamika ja moodsa autodisaini viimase sõna. Sirgete kerejoonte ja jäikade piilarite ning vööjoontega annab Avantime aimu tuleviku-Renault´de väliskujust.



Esimeste pilutulede kohal asuvad kolmnurksed õhuvõtuavad meenutavad praegusi V-kujulisi esitulesid. Vel Satiselt on pärit vertikaalne kaarjas tagaaken, mis on pagasiruumi suhtes ettepoole nihutatud.



Avantime võib uhke olla avarale väljavaatele ja valgele salongile. Autol on külgpiilaritest katkestamata aknariba ja klaasist panoraamkatus. Avatud katuse ja alla lastud külgakendega Avantimes saab kabrioletile lähedase sõidumõnu.



Ideeauto siseruum on avar ja mahutab neli sisse ehitatud turvavöödega ”tõelist” tugitooli. Liikumisvabadus autosse sissevälja minemisel tagatakse kahel moel: kaheastmelise mehhanismiga varustatud uksed avanevad laia nurgaga ja esiistmed avanevad samal ajal automaatselt.



Avantime tagaosas on avar uudse lahendusega pagasiruum. Väiksemate esemete tarbeks on seal laadimisplatvormi all eraldi luugiga kaetud hoiuruum.



Täiesti uue disainiga on nii rool, käigukang kui ka armatuuri paneel. Viimane tundub esmapilgul nagu poolik, ometi on seal juhi tarbeks kõik, mida ohutuks sõiduks vaja. Süsteem, mille südameks on Pioneeri DVD-mängija, annab autosviibijaitele navigatsiooniabi ja teeinformatsiooni, samuti toetab süsteem turismi- ja kultuuriinfo edastamist.



Tagaistme käekonsoolis on kaasaskantav DVD ja esiistmete seljatugedes teleekraan, millelt näeb lisaks mainitud infole ka tavalist filmi.



Võimsust 250 HJ


Sportlikku sõidustiili armastavale juhile pakub kindlasti sõidunaudingut kuuekäiguline manuaalkastiga 24-klapiline V6 mootor, mille võimsus on 250 hj.



Renault Sport Avantime jaoks välja töötatud mootorit kasutatakse praegu Laguna ja Safrane’i jõuallikana. See mootor on keskkonnasäästlik ja täidab juba praegu Euro 2000 norme.



Suured 20-tollised veljed täiendavad veelgi auto varjatud võimsust. Kasutades PAX-süsteemi Michelini rehve, võib tühjenenud rehviga jätkata ohutut sõitmist kiirusel 80 km/h, ja seda koguni 200 km.




MEGANE prantslaste enimmüüdu
SL




Suurim keretüüpide valik


Neid on nüüd kuus. On laugpära, viiekohaline mahtuniversaal, kabriolett, sportkupee...



Tänu Megane’i universaalkerega variandile on Renault’st saanud suurima keretüüpide valikuga autotootja kompaktklassis.



Universaalkerega Megane’i loomisel peeti silmas, et see vastaks nii pere- kui ka tööauto nõuetele. Sõiduk sai 1,6 kuupmeetrise pagasiruumi, mis oma 1,68 m pikkusega on klassi parima mahutavusega.



Megane´i uus nägu


Uus Megane on väljanägemiselt eelkäijast ekspressiivsema disainiga. Auto esiosa on täiesti uus. Esiiluvõre on integreeritud mootorikattesse, mis on varasemast elegantsema joonega, uued tuled on mandlikujulised.



Vanalt Megane’ilt on pärit vaid uksed, katus ja tagatiivad.



Uue Megane’ loomisel kulutati kogu investeerimissummast (1,03 miljardit franki) sise- ja välisdisaini muutmiseks 520 miljonit franki.



Meeldiva mulje jätavad ka uue kujundusega veljed, mis enamikul versioonidel on 15-tollised.



Mis puutub sisedisaini, siis seal pakutakse paremaid materjale, pehmema viimistluse ja puhtama joonega armatuurlauda, ümberkujundatud uksepaneele, mille polsterdatud osa on endisest suurem, ja avaramaid panipaiku.



Ökonoomsed ja võimsad mootorid


Uus Megane varustatakse väiksema ja võimsusnäitajate poolest parema mootoriga. Nii pakuti meilgi sõiduprooviks 1,4- ja 1,6-liitrise mootoriga autosid. Esmamuljena võib öelda, et tehnika tagab ka väikese kubatuuriga mootoriga autole särtsakuse ja jõulise mineku.



1,4e mootori võimsus on 75 hj, 100 km läbimiseks kulub 6,6 liitrit kütust. 1,4 16V mootor on võimsam — 95 hj, kuid kütusekulu on sama suur.



1,6 16V võimsuseks arvestatakse 110 hj ja kütusekuluks 7 liitrit 100 km kohta.



Sel aastal saavad 1,6 16V bensiini- ja 1,9dTi otsesissepritse diiselmootoriga Megane’id Renault’ proactive automaatkäigukasti. Nimetatud käigukast võtab arvesse juhi üheksat sõidustiili ja arvestab samuti tee profiili. See kõik aitab võtta mootorilt maksimumi. Nii saavutatakse peaaegu sama kütusekulu, mis on mootoril manuaalkäigukasti puhul.



Eestisse jõudsid esimesena viieukseline laugpära, kupee, kabriolett ja sedaan Classic. Tulemas on mahtuniversaal ja universaal.




Kostabi purunes kildudeks
MÄRT TREIER




Hinnad püsisid


3500 kroonini tõusis 1993. aastal valminud ”Psyche saladused”, algihinna ehk 9800 krooniga soetas enesele ”Armastuse väsimuse” Pärnu ärimees Jüri Feofanov.



”Vaieldamatult ei kuulu minu tänane ost Kostabi tööde paremikku,” ütles Feofanov, ”aga ükskord ostan sellise pildi, mida tõeliselt hindan.”



Pärast ostu vormistamist maale autosse pannes purunes Feofanovi käes Kostabi graafilise lehe ”Armastuse väsimus” klaas.



Pärnu ärimees ostis enampakkumisel ka Siiri Sisaski maali.



”Olen enda peale pahane, et ei teinud korraga kõigi kolme ”Olen tolerantne!?” maali ostmise pakkumist,” sõnas Feofanov pärast oksjonit.



Kuigi lauljannast kunstnik lootis nädal varem, et tema maalid müüakse keskeltläbi kolmenelja tuhande krooniga, tuli suuremast osast loobuda siiski alghinnaga.



Oksjonipinevus tekkis ainult maali ”Illusioonide külm ja kirglik tõelisus” müümisel, kui hinda hakkas kruvima Chaplini keskuse juhataja Mark Soosaar. Paraku oli filmimees sunnitud kangekaelse vastase pärast pakkumise katkestama.



Sisask jätab kodumaa


Oksjonil viibis ka ETV peadirektor Toomas Lepp, kes pakkumisi ei teinud. Küll aga ripub Kostabi ”Psyche saladused” tema töökabineti seinal.



”Kahjuks ei ole minu palk nii suur, et endale Kostabit muretseda,” nentis Lepp. Peadirektor meenutas, et sai aastaid tagasi New Yorgis viibides Kostabi signeeritud plakati omanikuks 25 dollariga.



Kokku laekus Siiri Sisaski maakoolide valgustuse parandamiseks asutatud fondi ”Saagu valgus” maalide müügist keskeltläbi 5500 krooni.



”Olen ikkagi rahul,” ütles Sisask. Tema sõnul on hakanud heategevusfondi lõpuks muidki annetusi tulema. Järgmisel kuul kavatseb Sisask pakkida asjad ja sõita 49 päevaks Tiibetisse.



Mark Soosaar avaldas lootust, et Kostabi töid õnnestub müüa ka suvisel muusikaüritusel ”Yesterday-Pärnu.” Kas aga tööd suve lõpuni Chaplini keskusesse jäävad, ei ole tema sõnul kindel.




HUKKUS:

BNS




Tallinnas Järvevana teel oli eile pärastlõunal raske liiklusõnnetus, milles sai surma üks inimene.



VAMBOLA SALUPUU foto




Sundüürnikud said sooduslaenu
HEIMAR LENK


Sundüürnikele mõeldud EVP sooduslaen kadus mõne tunniga, jättes hulga soovijaid järgmist korda ootama.
Eile said tagastatud majade üürnikud taas näpuotsaga sooduslaenu, mille võib tagasi maksta EVP kroonides. Et erastamisväärtpaberite kurss kõigub praegu kolmekümne sendi ringis, tasub laenaja kroonisummast vaid kolmandiku. Laen tagastatakse mõne kuu jooksul pärast üürniku ümberasumist uuele pinnale või olemasoleva väljaostmist.


Ühispanga Tallinna kontori laenuosakonna sekretäri Kadri Koppeli sõnul oli erastamissummadest laekunud laenuresurss eile 30 miljonit krooni. Pool sellest laenas välja Ühispank ja teise poole Optiva pank. ”Soovijaid oli hulga rohkem, kuid Tallinnas vormistasime üle 30 laenuavalduse,” rääkis ta. ”Avaldused ülejäänud 15 miljoni peale võeti vastu teistes piirkondades,” lisas ta.



Eilse laenuga pääseb sundüürniku seisusest pisut üle saja pere. Pank annab korteri ostmiseks laenu kaks kolmandikku selle hinnast, kolmanda kolmandiku peab üürnik maksma kroonides.



Ühispanga laenuadministraator Katrin Kommer ütles, et järgmist sihtlaenu on oodata juulis. Laenu soovija peab esitama nii senise kui ostetava korteri hindamisakti, oma palgatõendi ja veel mitmeid pabereid.




Röövel viis laeva-kassast 2 miljonit
KADI TALPSEPP



Kurjategija röövis parvlaeval Meloodia eile öösel ligi 2 miljonit, laeva turvamehed pidasid röövli kinni ja kahtlustavad infoleket.
Kell 2.15 tungis varem korduvalt karistatud Anderi (22) Helsingist Tallinna saabunud Hansatee parvlaeval Meloodia kallale laeva peakassapidajale. Kassapidajat peksnud kurjategija võttis kajutist peakassa kontori ja seifi võtmed.


Kassaruumi seifist varastas Andrei ligi kahe miljoni väärtuses valuutat ja Eesti kroone. Laeva turvamehed pidasid Andrei kinni. Varastatud raha leidis laeva dekilt soome turist, kes ilmus kotiga laeva infopunkti. ”Löysin ühden kassin,” teatas soomlane miljonitega spordikotti üle andes. Kogu raha oli sendipealt alles. Rünnakus viga saanud kassapidaja toimetati Mustamäe haiglasse.



Info lekkis


Meeskonna ruumidesse pääseb sisse vaid meeskonnaliikmetele teadaoleva koodiga. Andrei teadis koodi, kassapidaja kajutinumbrit ja seifi asukohta. lmselt on tegu infolekkega, arvas üks laeva töötajatest. Pärast juhtunut tugevdatakse laevadel oluliselt turvameetmeid. ”Meeskonna ja üldise turvalisuse üle peaks tõsisemalt mõtlema,” tõdes Hansatee avalike suhete juht Malle Aleksius.



Väljapressimine või koostöö


Andrei paturegistris on autode ärandamised, korteriröövid, narkootikumide müük ja jõhkrad peksmised. Ta on kahel korral vangis istunud. Oma nime mitte avaldada soovinud laevanduse töötaja väitis, et tegu võis olla väljapressimisega. ”Võimalik, et mõni meeskonnaliige oli minevikus Andrei sugustega tegemist teinud. Nüüd kasutati teda lihtsalt ära,” nentis allikas.



Samas pole tema sõnul välistatud ka see, et Andrei tegi kellegagi meeskonnast koostööd.




Lühidalt
SL, BNS




Ametnikud reisisid



Kümned riigiametnikud käisid möödunud aasta lõpus Eesti suuremate bussifirmade kulul õppereisil Hispaanias.



Bussifirma Mootor Reisi AS-i ning Eesti Autoettevõtete Liidu eestvedamisel mullu oktoobris korraldatud õppereisil osales kümmekond maavalitsuste ning teede- ja sideministeeriumi transpordiküsimustega tegelevat ametnikku, teiste seas teede- ja sideministeeriumi kolm osakonnajuhatajat ning Ida-Viru maavanem Rein Aidma.



Koerad söövad


Kaitseministeerium viis kodututele koertele kolm tonni Rootsist abina saadud sõjaväe lihakonserve, mille tervisekaitselabor inimestele kõlbmatuks tunnistas.



”Pärast märtsi ei tohi me neid konserve enam süüa,” ütles Viru pataljoni tagalaülem leitnant Aadu Mäe.



Tallinna ja Harjumaa tervisekaitse laborist tellitud analüüsid näitasid, et konserve võib süüa märtsi lõpuni.



Konkurss tuleb


Kultuuriminister Signe Kivi kuulutab Eesti Draamateatri praeguse juhi Merle Karusoo väljavahetamiseks uue teatridirektori konkursi välja veel sel nädalal.



Signe Kivi teavitas Karusood otsusest isiklikult, pakkudes talle teatri pealavastaja kohta.



Sõdur saab hüvitist


Valitsus kaalub täna hüvitise maksmist mullu sügisel Kuperjanovi pataljonis liikuvalt autolt maha hüpanud ja kaela murdnud sõdurile ning langevarjuhüppel invaliidistunud Kaitseliidu allohvitserile.



Kuperjanovi pataljonis möödunud aasta oktoobris õppusel invaliidistunud ajateenija Janek Ojasaar võib saada riigilt kompensatsiooni 263 340 krooni, ütles valitsuse pressiesindaja.



Miin õigustab


Eesti Vene kodanike liidu liider, sünnijärgne Eesti kodanik Juri Mi-šin ei pea end seaduserikkujaks, sest tema Eesti kodakondsus ei ole juriidiliselt kinnitatud.



”Ma helistasin kodakondsus- ja migratsiooniametisse, kust mulle kinnitati, et Eesti kodanike registris minu andmeid ega isikukoodi ei ole,” ütles Mišin.




Kuldaju sai Tiiduse medali
ALLAR VIIVIK


Eesti mälumängumeister Leino Pahtma sai auhinnaks esimest korda väljaantava Hardi Tiiduse mälestusmedali.
Tihedas võistluses selgus meister alles lisaküsimustega, kui Leino Pahtma Tartust edestas napilt Arvo Kreegipuud. Kolmandaks jäi kahekordne Eesti meister Jüri Nessel.


Pahtmale oli laupäevane võit Eesti tiitlivõistlustel esimene.



”Esmakordselt väljaantava medali kavandas ja valmistas OÜ Vihur Sport graveerija, aastaid kilvaga tegelnud Viktor Kuik,” ütles Eesti Mälumänguliidu esimees Indrek Salis. ”Medalil on Tiiduse portree ning kiri: ”Honoris causa et in memoriam.”



Tuntumatest aumärkidest on Viktor Kuik valmistanud Kristjan Palusalu ja Johannes Kotkase mälestusmedalid, samuti KL-i teenetemärgid.



Tänavu etapi kaupa toimunud paarismänguvõistlused võitsid Indrek Salis-Aare Olander, jättes teiseks Jüri Nesseli-Jaan Loide. Võistkondlik kuld läks kaks nädalat tagasi Lääne-Virumaa meeskonnale (Tõnis Sakk, Andres Pulver, Toomas Uuskam, Endel Soo, Jaan Nõmmik).




Psühholoog Tiiu Meres:
MARGE TEPPAN


Kui lapsed kirjutavad, et vanemad pole veel valmis lapsi saama, siis neil on õigus. Mida keerulisem on ühiskond, seda hiljem inimesed küpsevad.
Meil ei soosita märterlust, kus lapsevanem loobuks oma eneseteostusest. Ja kui loobubki, siis algavad selles peres jälle teised probleemid. See viibki lahutusteni, mida lapsed rängalt üle elavad.


Laste trennidesse ja muusikakoolidesse vedamisega püütakse last vormida tuleviku jaoks. Enam pole oluline kasvamise protsess, tähtis on see, mis temast tuleb.



Lapsed võrdlevad end ka omavahel ja tahavad teistest paremad olla. Neil on suur hirm, et nad ei suuda latist üle hüpata. Tegelikult ei saa vanemad sinna midagi teha, sest ühiskond on praegu selline, neil on võimalus seda vaid laste jaoks leevendada.



Paljudes perekondades on rahaprobleemid ning vanemad püüavad seda varjata, nii kaob usaldus ja suhted lähevad pealiskaudsemaks.



Eestlasele on tähtis teise arvamus, vanemad tahavad olla samaväärsed ajakirjade piltidel nähtutega, arvavad, et kui neil pole sellist maja ja kodu ja aeda, siis pole nad õiged vanemad.



Tundub, et lastel on kergem nende vanematega, kes põgenevad kodunt, kui et peidavad end alkoholisse.



Lastesse suhtutakse kui omandisse ning omandile pööratakse tähelepanu tavaliselt alles siis, kui midagi on korrast ära. Siis ei jäägi lastel muud üle, kui endale tähelepanu tõmbamiseks korratust või pahandust tekitada.



Kui vanem suhtleb lapsega nagu teise samaväärse inimesega, siis tunneb laps, et asjad on hästi.




Isa on tööl, julm või joob
MARGE TEPPAN




Kevadel sai valmis Tallinna Pedagoogikaülikooli sotsiaaltöö osakonna tudengi Kadri Leinuste seminaritöö ”Pereliikmed Eesti ühiskonnas kooliõpilaste silme läbi”, mis põhineb suuresti kirjandite analüüsil. Leinuste sõnul seostub lastel liiga vähe head isadega, sest isa on kaua tööl, elab lahus, on julm või tarbib alkoholi.



Emad on head



”Algklassilapsed räägivad lihtsalt oma kodust, põhikooli lapsed aga ka tunnetest,” rääkis Leinuste. Emadega seostub enam head, nendega veedetakse rohkem aega koos.



”Paljud ütlevad, et miks ma üldse lähen sinna kooli, kui saan kahe,” kirjeldas Leinuste. ”Kardetakse halbu hindeid saada ning ei juleta nendega koju minna.”



Kui kodus on hea, siis seda osatakse hinnata. Lapsed teavad, millised on sõprade kodud, ja oskavad võrrelda.



Paljud lapsed tunnevad end üleliigsena, sest neile tundub, et ema eelistab teist last.



Laps ei taha solgutamist


Osa emasid on aga sõbrannade eest, aitavad muresid lahendada, õppida, riideid valida, emas ei nähta konkurenti nagu omaealises. Kirjandites kurtsid lapsed ka seda, et neid kasvatavad vanemate asemel hoopis vanavanemad.



”Tihti tõstatati küsimus, miks on tööseadusandluses kirjas, et tööl peab olema nii ja nii palju tunde, aga kuskil pole kirjas, kui palju peab aega veetma lapsega,” rääkis Leinuste.



Kui vanemad lahutavad, siis sageli veetakse last ühe juurest teise juurde ja lapsel pole kindlat kodu. Üks laps oli 6 korda kooli ja 8 korda elukohta vahetanud. ”Nii ei tohiks solgutada,” nentis Leinuste.



Laps õpetab vanemaid


33 kirjutas vennast ja 30 õest, räägiti teineteisest hoolimisest. Kes rääkis kisklemisest, ei jätnud mainimata ka leppimist. Mitmed kurtsid, et õde või vend on kaugel koolis ja nad tunnevad neist puudust. Kirjutati ka vanavanemate tähtsusest.



Paljud kooliealised õpetasid kirjandite kaudu oma vanemaid, kuidas lapsi kasvatada ja millal on õige aeg neid muretseda. Enamik neist kirjutas ka oma tulevasest kodust.



Eesti Lastefondi juhataja ja konkursi korraldaja Sirje Grossmann-Loot tõdes kirjandeid lugedes, et laps tahab olla ikka oma vanematega, nemad pole laste kasvatamist õppinud ja seepärast vajavad vahel abi. ”Õpetajad ja kasvatajad on oma ala spetsialistid,” nentis Grossmann-Loot. ”Nemad peaks oskama näha probleeme ja aitama suunata ka lapsevanemaid.”



Eesti Sõltuvushaigete Rehabilitatsiooni Ühingu uurimuse tulemused näitavad, et 15% Eesti elanikest on alkoholist sõltuvad, 25% lastest elab isast eraldi ning 85% vägivaldsetest vanematest on olnud lapsena vägivalla ohvrid.




Kokkulepped asendavad Koonderakonnas leppimist
AGNES KUUS





Nugis loobus


Leppinud Siimann ja Vähi kutsusid erakonda koostööle. Ametit maha panev Mart Siimann nimetaski Koonderakonna kehva valimistulemuse põhjusena enda ja Vähi, Ööveli ja Peeter Lorentsi, Nugise ja Ivi Eenmaa ning Ants Leemetsa ja Jüri Oti tülisid.



”Kui on jäänud mulje,” lisas Nugis, ”et Koonderakonna näol on tegu üksteist vihkava ja põlgava seltskonnaga, siis midagi niisugust ei ole.”



Et erakonna eksliidrite Siimanni ja Vähi vahel oli vastuolu, on Nugise sõnul siiski ilmselge. ”Eriti see ühepoolne materdamine ajakirjanduses,” viitas Nugis Vähi kriitilistele artiklitele.



Kandidatuuri tagasivõtmist põhjendas Nugis sellega, et ei pidanud õigeks võtta enda peale vastutust erakonna madalseisust väljaviimisel.



”On tõsi,” märkis Tiit Vähi, ”et ma ei jaganud Siimanni majanduspoliitikat ning teda natuke kritiseerisin.” Vähi ütles, et üksteise arvustamisega on nüüd lõpp.



Hobune liikmeks



Kongressi tulemustega rahul oleva Vähi sõnul võib kongressi nimetada taasühinemise kongressiks.



Peeter Lorentsi hinnangul näitas Ööveli valimine erakonna juhiks eelkõige seda, kui osav poliitik on Tiit Vähi. ”See on peaaegu sama efektne temp kui Rooma imperaatori Caligula hobuse nimetamine senati liikmeks. Kuid ma arvan, et see ei olnud hea valik, sest tema isikuomadused ei ole sobivad.”



Koonderakonna endine peasekretär Ants Leemets erakonna sisepingeid kommenteerida ei soovinud.




Keilast osteti miljonipilet
ALLAR VIIVIK




”Tegemist on tänavuse teise lotomiljonäriga,” märkis Rein Liivoja Eesti Lotost. ”Eilseni polnud ta aga meie kontorisse võitu märkima tulnud.” Õnneliku käega lotomängija täpne võidusumma oli üks miljon 67 444 krooni. Värske miljonär võitis lisaks jackpotile ka nurkade mängu.



Viimati võideti Eesti Loto Bingoga rohkem kui miljon krooni tänavu 25. veebruaril, kui 30-tes eluaastates tartlasel õnnestus saada 1 005 625 krooni.




Puskarivabrik erutas põlvalasi
ALLAR VIIVIK





MAARIUS SUVISTE


Põlva politseinikud said aprilli alguses politseimajas joomise ja kaklemise pärast ajakirjanduselt nahutada ning ohverdasid kinnitamata andmetel selle heastamiseks ja endast parema mulje jätmiseks Himmaste puskarivabriku.



Kinnitamata andmetel võtsid politseinikud Himmaste puskaritööstuse juhuslikult ette, sest see on linna piiri lähedal, kuigi väidetavalt jõid nad sama salaviinatööstuse kärakat ja Põlvamaa kubiseb puskariajajatest.



Põlva politsei pressiesindaja Rein Kaldma lükkas need väited ümber ja kinnitas, et nad hoidsid Himmaste puskaritööstusel juba sügisest silma peal.



Kaldma ütluste kohaselt ei saa politsenike kaklust ja puskarivabriku avastamist omavahel seostada.



”See on jama,” ütles ta. ”Mis nime puhastamist sai Indrek Ploompuul (majanduspolitseinik, üks kaklejatest ja puskaritööstuse avastajatest) juttu olla, kui ta teadis, mis teda nagunii ees ootab.”



Pressiesindaja möönis, et Himmaste puskarivabriku tegevuse lõpetamine näitas Põlva politseid heast küljest.



Korravalvurid leidsid 26. aprilli õhtul Põlva-Räpina maantee ääres Himmastes Murumetsa talus 1500 liitrit salaalkoholi ja ligi miljon krooni. Politseinikud leidsid ka kaks villimispunkti, ühe peremehe garaa©ist, teise veidi eemal katlamajast.




Puskarivabrik erutas põlvalasi
MAARIUS SUVISTE





Kinnitamata andmetel võtsid politseinikud Himmaste puskaritööstuse juhuslikult ette, sest see on linna piiri lähedal, kuigi väidetavalt jõid nad sama salaviinatööstuse kärakat ja Põlvamaa kubiseb puskariajajatest.



Põlva politsei pressiesindaja Rein Kaldma lükkas need väited ümber ja kinnitas, et nad hoidsid Himmaste puskaritööstusel juba sügisest silma peal.



Kaldma ütluste kohaselt ei saa politsenike kaklust ja puskarivabriku avastamist omavahel seostada.



”See on jama,” ütles ta. ”Mis nime puhastamist sai Indrek Ploompuul (majanduspolitseinik, üks kaklejatest ja puskaritööstuse avastajatest) juttu olla, kui ta teadis, mis teda nagunii ees ootab.”



Pressiesindaja möönis, et Himmaste puskarivabriku tegevuse lõpetamine näitas Põlva politseid heast küljest.



Korravalvurid leidsid 26. aprilli õhtul Põlva-Räpina maantee ääres Himmastes Murumetsa talus 1500 liitrit salaalkoholi ja ligi miljon krooni. Politseinikud leidsid ka kaks villimispunkti, ühe peremehe garaa©ist, teise veidi eemal katlamajast.




ETV hakkab reklaami näitama
TARMO MICHELSON




AS Taska juhatuse esimehe Kris Taska hinnangul on tegu arusaamatusega. Tema teada pidid erakanalid ETV-le tagatiskirjad esitama alles siis, kui on ETV-ga sõlminud lepingu ka aastaks 2000.



"Ei tea, miks ETV juhatus sellise otsuse vastu võttis," oli Taska nõutu. "Loodan, et erakanalite ja ETV läbirääkimised jätkuvad."



TV1 juhatuse esimees Vallo Toomet (pildil) ütles, et kuna erakanalid polnud ETV-le nõus aastaks 2000 reklaami näitamata jätmist üle turuhinna hüvitama, tahab ETV ise reklaami müüma hakata.



"Lepp on minu juuresolekul mitu korda väitnud, et kui te pole nõus maksma, siis hakkan ise reklaami müüma," seletas Toomet.



Taska ütles, et kui ETV peaks reklaami taas ekraanile tooma, siis on see turumajanduse reeglite rikkumine. "Ei saa olla, et riigi rahastatav telekanal müüb reklaami," märkis ta. "Sel juhul peab riik lõpetama ETV toetamise."



Ringhäälingunõukogu toetas ETV juhatuse otsust hakata taas reklaami edastama.



ETV valmistab selle küsimuse materjalid ette kahe nädala jooksul, ütles BNS-ile ringhäälingunõukogu nõunik Merike Närep. Tema sõnul selguvad siis reklaami ETV ekraanile tagasituleku aeg ja muud üksikasjad.



ETV peadirektor Toomas Lepp kommenteerib juhatuse otsust täna.




Taanlased vallutavad elektrituru
TÕNU TRAMM


Taani liisingufirma ESCO International kavatseb ehitada Eestisse neli maagaasil töötavat elektrijaama, mis annavad nii elektrit kui ka sooja.


ESCO Internationali esialgsete kavade kohaselt ehitatakse maagaasil töötavad elektrijaamad Järvakanti, Kohilasse, Kehrasse ja Rakverre. Elektrit ja soojust hakkavad ostma nii kohalikud omavalitsused kui ka ümberkaudsed ettevõtted. Ligi kolmandiku 10-15 miljonit krooni maksvast jaamast lubas tagastamatu abina kinni maksta Taani valitsus.



Soojahind katab liisingu


”Ülejäänud 70% liisingumaksu arvestatakse soojuse ja elektri hinna sisse ning 8-10 aasta pärast on omavalitsus elektrijaama täies ulatuses kinni maksnud,” lausus ESCO Internationali Eesti esindaja AS-i Amaks projektijuht Enn Valma. Tema sõnul tuleb hind koos liisinguga odavam kui enamikul Eesti soojaettevõtetel või Eesti Energial. Praeguse seisuga ei tihanud Valma väita, et kõik neli elektrijaama lähitulevikus tööle hakkavad.



”Läbirääkimised alles käivad, sest selline kombineeritud jaam eeldab väga head koostööd omavalitsuste ja ettevõtjate vahel,” lausus Valma.



Omavalitsused lootusrikkad



Järvakandi vallavanem Tõnu Saar tunnistas, et uus jaam võimalda neil soojamurest vabaneda. ”Praegune katel ei kata talvel kogu alevi vajadusi,” lausus Saar. Ka Järvakandi klaasivabrik on sobiva hinna korral nõus elektrit ostma.



Saare sõnul hoiaks omavalitsus ühtlasi kokku palgaraha, sest praeguses katlamajas on tööl kümme inimest. Täisautomaatne elektrijaam nii palju tööjõudu ei vaja.



Kehra linnapea Jüri Lillsoo nentis, et elektrijaam lubab linnal tulevikku helgema pilguga vaadata.



”Lõplikud arvutused on veel tegemata. Kui hind tuleb soodsam, miks mitte,” lausus Lillsoo. Kehras on sama mure, mis Järvakandis – olemasoleval katlamajal on talveks vähe võimsust. Elektrit on nõus ostma ka AS-i Horizon tselluloositehas. Rajatavad elektrijaamad pole Eestis esimesed. Hiljuti kinkis Taani riik ühe sellise Põlva linnale, teise ostis oma raha eest Tartumaa firma Grü-nee Fee. Valma sõnul on lootust, et eelläbirääkimised lõpevad lähikuudel ja konkreetsed lepingud allkirjastatakse juunis.




Sõnajalad lammutavad muinsust

KAI TÄNAVSUU




14. aprillil määras Riigi Muinsuskaitseinspektsiooni peadirektor Jaan Tamm oma käskkirjaga viis hoonet ajutise kaitse alla. Ehitusmälestiste ekspertnõukogu kinnitas, et sealne 1870. aastatel ehitatud villa on riikliku tähtsusega mälestis.



26. aprillil andis inspektsiooni peainspektor Hain Toss kooskõlastuse arhitektuuribüroo Humana koostatud nelja hoone lammutustööde projektile, rääkis Pakosta. Kaks päeva hiljem andis Tossi loa alusel lammutusloa Tallinna linnaplaneerimisameti ehituslubade osakond.



“Hain Tossi kooskõlastus oli ebaseaduslik,” märkis Pakosta. Ta lisas, et muinsuskaitseinspektsiooni peadirektor Jaan Tamm tühistas 29. aprilli õhtul Humana koostatud plaani ja lammutusloa.



“Täna (eile – toim.) hommikuks oli plats puhas,” märkis Pakosta. “Muinsuskaitse inspektsioon kaalub kahjude sissenõudmist.”



Kaebavad kohtusse


Oleg Sõnajalg ütles, et linnavalitsuse soovitusel konserveeriti kõigepealt suur maja, et uimastisõltlased ja kodutud sisse ei pääseks. Ta lisas, et linnavalitsus soovitas taotleda kuuride ja kõrvalehitiste lammutamise luba. Uuringu ja eksperthinnangu tegi Liivi Künnapuu.



“Projekt kooskõlastati muinsuskaitse inspektsiooniga,” lausus Sõnajalg. “Linna planeerimisamet vormistas loa ja avas ehituslehe. Saime tööde alustamise loa.”



Sõnajala sõnul pole siiani nendeni jõudnud ühtegi ametlikku kirja, et kooskõlastamine on õigustühiseks tunnistatud.



Sõnajalg ütles, et kaalub muinsuskaitseameti kohtusse andmist, sest amet on temale ja ta vennale põhjustanud olulist kahju.



“Meid on avalikkuse ees kultuuri vandaalideks tehtud,” märkis Oleg Sõnajalg, kelle kinnitusel viibis lammutamise juures järelevalvajana Liivi Künnapuu.



Seaduslik lammutamine


Arhitektuuribüroo Humana arhitekt Priit Kaljapulk ütles, et Sõnajalgade projekt oli seaduslik, see käis vanalinna muinsuskaitsetsooni ehitamise seaduse järgi.



“Minu arvates polnud need ehitised nii väärtuslikud,” märkis Kaljapulk, “et neid peaks kinnistu kasutamata jätmise hinnaga säilitama.”



Kaljapulk kinnitas, et muinsuskaitseinspektsioonil on õigus keelduda loa andmisest, kui projekt ei vasta nõuetele. “Projekt kooskõlastati, kuid kaks päeva hiljem tuli kiri, milles muinsuskaitseinspektsiooni peadirektor Jaan Tamm tühistas eelmise kirja,” lausus Kaljapulk. “Siis teatas inspektsioon, et võttis ala muinsuskaitse alla.”




Kalmistut rüüstasid satanistid
SIIM RANDLA




“Nende käekirja järgi võib seda oletada,” lausus Valga politseiprefekt Aivar Otsalt. Tema sõnul oli surnuaial näiteks riste tagurpidi maasse löödud, mis on satanistidel tavaks, kuigi nende liikumist pole maakonnas seni täheldatud.



Politsei sai Valga kalmistu rüüstamisest teada läinud laupäeva hommikul. Seni pole ühtki kahtlusalust tabatud, kuid töö selleks käib.



Viimati ründasid pahategijad Põlva kirikut, mullu laamendati päris mitmel kalmistul.




Kapo vibutab Kiviõlis kirvest
ARGO SOOLEP





“Tegelikult esitati kaposse avaldus arvestusega mind enne Riigikogu valimisi häbistada,” ütles Riigikogu valimistel osalenud isamaalane Kuusmik. “Et uurimine venis, siis jäi see kohaliku omavalitsuse valimisteks.”



Kaitsepolitsei esindaja Hannes Koit nimetas Kuusmiku arvamust tühjaks püüdeks end poliitilise võitluse ohvrina näidata.



Kuusmiku süüdistatakse linna heakorraettevõtte erastamisel kohtuniku peatatud ostumüügitehingu allkirjastamises.



25. juunil 1996. a. otsustas tollane volikogu linna heakorraettevõtte erakätesse müüa. Konkursil osales ettevõtte juht eraettevõtjana registreerunud Arvo Naur ning firma Elkarin, mida juhib järgmise volikogu aseesimehe kohale valitud Heldur Lainjärv.



Volikogu tunnistas Lainjärve firma pakkumise paremaks. Märtsi viimasel päeval jõudis aga linnavalitsusse Kohtla-Järve halduskohtuniku juba enam kui nädalavanune määrus, millega erastamine peatati, selgitas linnapea.



Lainjärve süüdistus seisneb linnapea sõnul selles, et ta mõjutas oma ametiposti ära kasutades volikogu omaenda firma kasuks hääletama.




Olevik kohtub tulevikuga
TARMO PAJU




Juunioride meeskond valmistub 23.–26. maini Soomes Kuusamos peetavaks MM-valikturniiriks, kus kohtutakse võõrustajate, Tšehhi ja Saksamaaga. Täiskasvanute koondis kogub vormi kaheks sõpruskohtumiseks soomlastega 7. ja 8. mail Viljandis ja Tartus.



Meeste koondist tugevdavad lisaks kohalikele tegijatele vastne Soome meister Ako Salur (Keski-Savon Pateri) ja Avo Keel (Rovaniemi Pallo-Ketut).




Rangers võidutses
INDREK PETERSOO





Šotimaa meistritiitel.



Euroväljakul Rangers kõrbes, ent kodus löödi plats puhtaks. Pühapäeval kindlustatud 48. oma maa meistritiitel on saavutus, millele ükski Vana Maailma klubi vastu ei saa.



Rangers pidas rõõmupidu oma igipõlise vaenlase, teise sama linna klubi Celticu kodustaadionil. Neil McCanni kaks väravat ja Jörg Albertzi täpne penalti tõid Rangersile magusa 3:0 võidu. Lõpuvile kõlades oli Celtic platsil üheksa ja Rangers kümne mehega.



Šotimaa meistriks krooniti ka kaks soomlast – väravavaht Antti Niemi ning FC Florast Rangersisse siirdunud ründaja Jonatan Johansson.



Õhtu kangelasteks olid aga marru aetud Celticu poolehoidjad. Üks huligaan tormas koguni pallimurule ja ründas kohtunik Hugh Dallast. Dallase jaoks lõppes mäng nukralt – tribüünilt väljakule lennutatud metallraha tekitas õigusemõistjale peahaava, mida arstid nelja õmblusega paikama pidid. Kui Rangersi mängijad pärast kohtumist riietusruumi jooksid, tabas neid lisaks vilekontserdile ka mündirahe.



Kohtumise järel vahistas politsei staadionil 29 inimest, väljaspool seda võeti vabadus veel paarikümnelt korrarikkujalt. Celticu peasekretäri Peter McLeani teatel määras klubi neljale meeskonna poolehoidjale eluaegse mängudel käimise keelu.



Šotimaa Jalgpalliliit lubas juhtumile kiiresti reageerida. Ilmselt ootab jõukat keldi klubi kopsakas rahatrahv, võimatu pole ka punktide mahaarvamine.



Glasgow’ politseile teeb muret teadmine, et 29. mail peetavas Šotimaa karikavõistluse finaalkohtumises on Rangers ja Celtic taas vastamisi. Oma vägivaldsuse poolest tuntud Celticu fännid võivad lemmikute kaotuse korral taas mõistuse õlletoobrisse uputada.



KULDNE: Koos Edinburghi Heartsiga Tallinnas käinud Neil McCann siirdus hooaja keskel Glasgow´ Rangersisse ja tõi nüüd Šotimaale loorberid kandikul kätte.



REUTERS




Viies mäng paneb närvid proovile
TARMO PAJU




Tänasest viiendast kohtumisest kujuneb närvidemäng. “Võidab see, kel rohkem tasakaalukust. See, kes mõtleb rohkem mängule, mitte tulemusele,” räägib Kerde. “Loodan, et minu kogenud hoolealustel kainet närvi jätkub. Aga seda saab näha.”



Üllatused?



Ainus Polarise klubide koondislane, mängujuht Jaanus Liivak arvab, et tänase kohtumise rütm määratakse esimestel minutitel. “Kes esimesena pingest üle ja mängu käima saab, selle käes on trumbid,” leiab ta.



Liivaku arvates suureneb otsustavas kohtumises treeneri roll. “Ehk on vaja mängijaid rahustada. Või vastast kuidagi üllatada,” sõnab ta.



Polaris peab mängukeelu tõttu läbi ajama Toomas Liivakuta, BC Tallinn Tair Tennota, ka on viimaste ridades vigastuse tõttu hooaja lõpuni audis Raoul Suurorg. “Meil on kaks mängijat eemal, arvan, et mõlemad meeskonnad on puudujate arvel võrdselt nõrgenenud,” ütleb Kerde.



“Toomase puudumine on meile suurem löök kui kahe mehe äraolek BC Tallinnale,” leiab Jaanus Liivak. Polarise peatreener Teet Laur on seni poolfinaalseerias kasutanud vaid seitset mängijat. “Tema otsustada, kas püüab viiendas mängus läbi ajada kuue mehega või riskida noorte mängupanekuga. Raske olukord. Kutsu või vigastatud Tarmo Kikerpill trenni, võta kips maha ja pane platsile!”



BC Tallinn hajevil


Kerde möönab, et BC Tallinna mängutase on kaugel karikavõiduaegsest. “Meeskond on hajevil. Tagamehed pole küllalt keskendunud. Mäng on kaootiline,” tõdeb ta.



Kui Aivar Kuusmaad ja Margus Metstakki tartlased eriti takistada ei suuda, siis kolmanda klubide koondislase Indrek Rummaga on Toomas Kandimaa hästi hakkama saanud. Põhihooajal mängus keskmiselt 16,5 punkti visanud Rumma resultatiivsus on poolfinaalis poole võrra kahanenud, tabades platsilt 22%-lise täpsusega.



“Ma ei ütleks, et Rumma halvasti on mänginud. See, et ta visked korvi ei kuku, ei näita veel kõike. Rumma võitleb alati kogu hingest, olgu tal hea või halb päev,” räägib Kerde.



Ta usub, et BC Tallinn oleks Nybitile finaalis ebamugavam vastane kui Polaris. “Nybiti mehed võivad küll vastupidist kuulutada, kuid Tartus Polarisega mängida oleks kergem kui BC Tallinnale vastu astuda.”




Statistika




BC Tallinn — SK Polaris 2:2



BC Tallinn



koht min 2p 3p vv lp rs vl pk pkt kes



Kuusmaa 4 141 26/15 29/14 29/29 20 7 3 9 101 25,3



Metstak 4 144 45/24 1/0 26/20 45 2 5 6 68 17,0



Ruut 4 135 7/4 16/7 14/10 12 6 4 12 39 9,8



Rumma 4 137 27/6 18/4 10/8 16 14 1 3 32 8,0



Kivinukk 4 72 17/10 2/1 4/3 12 1 1 2 26 6,5



Tenno 4 60 11/4 0/0 7/6 7 3 0 6 14 3,5



Suurorg 3 68 3/2 5/1 0/0 8 2 2 2 7 1,8



Käbin 3 20 2/1 1/1 0/0 0 1 0 3 5 1,3



Luiga 3 21 2/1 0/0 4/2 3 0 2 2 4 1,0



Kokku 4 800 140/67 72/28 92/78 122 36 18 52 296 74,0



SK Polaris



koht min 2p 3p vv lp rs vl pk punkte kes



Kandimaa 4 128 31/20 16/7 14/10 10 6 4 6 71 17,8



J.Liivak 4 143 26/10 20/6 7/6 14 12 9 8 44 11,0



Reinkort 4 133 25/11 9/5 6/6 19 7 0 1 43 10,8



T.Liivak 4 106 20/6 15/7 8/4 21 8 1 8 37 9,3



Visnapuu 4 91 19/11 6/2 10/7 5 2 3 4 35 8,8



Renter 4 109 29/13 0/0 9/8 22 1 4 3 34 8,5



Lasn 4 79 18/12 4/1 9/6 17 3 0 2 33 8,3



Kallas 1 1 0/0 0/0 0/0 0 0 0 0 0 0



Kokku 4 800 168/83 72/28 63/47 108 39 22 37 297 (koht — kohtumisi, min — minuteid, 2p — kahepunktivisked, 3p — kolmepunktivisked, vv — vabavisked, lp — lauapalle, rs — resultatiivseid sööte, vl — vaheltlõikeid, pk — pallikaotusi, pkt — punkte, kes — keskmiselt punkte mängus)




Kuhu läheb 100 miljonit
RAUL RANNE




Räägitakse, et põlvkonna jagu perspektiivikaid Eesti naislaskesuusatajaid lahkus mõni aasta tagasi tippspordist nimelt niru finantsolukorra tõttu. Need on vaid üksikud näited.



Naabritest vähem



Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik Elgur Palta osutab, et spordi tarbeks mõeldud eelarveraha hulk on viimase viie aastaga kasvanud umbes neli korda, kuid samas on ta nõus, et seda on vähe. 100 miljonit, mis spordile jagatakse, on samas suurusjärgus kui näiteks Forekspanga hoone Narva maanteel.



“Rahal on juba kord selline omadus, et teda on alati vähe,” räägib Palta.



Võrreldes sporditoetuse osa kogu riigieelarves, jääb Eesti naabritele alla.



Meie sport saab eelarvest umbes pool protsenti, naaberriikides jagatakse tavaliselt kuni poolteist protsenti. Soomes eraldab riik spordi tarbeks üle miljardi krooni ehk umbes kolm protsenti eelarvest, teab Palta.



Riigi poolt eraldatud 100 miljonist kulub suur osa ehk umbes 44 miljonit krooni rajatiste ja baaside korrastamiseks.



Palta selgitas, et rajatiste remondiks jagatakse vahendeid maakondade endi seatud prioriteetide järgi ning nii, et igas maakonnas saaks aastas vähemalt üks objekt oma remondi tehtud.



Sportlastele


36 miljonit



Konkreetselt sportlastele, treeneritele jne. jagatava raha hulk on 36 miljonit krooni. Tippspordi toetamiseks saavad spordialaliidud sellest ligi 10 miljonit krooni ning laste ja noortespordi elus hoidmiseks veidi rohkem kui 26 miljonit krooni.



Palta räägib, et kriteeriume, mille järgi alaliidule raha jagatakse, on mitu - ala kandepind, saavutused ja perspektiivid.



Nii saab kergejõustik riigilt kokku umbes kolm miljonit krooni, korvpall pisut üle 2,5 miljoni, ujumine poolteist miljonit ja jalgpall veidi üle miljoni krooni.



Samas male saab arvestada umbes 350 000 krooniga, tõstmine 150 000 ja iluuisutamine veidi rohkem kui 100 000 krooniga.



Lisaks saavad Eesti nn. eliitsportlased iga kuu 5000 krooni stipendiumi, kokku 1,2 miljonit krooni.



Eesti Olümpiakomitee saab enda tegemisteks eelarvest 2,7 miljonit ja Eesti Spordi Keskliit 450 000 krooni.



Mainimata ei saa jätta, et paremad sportlased saavad igakuiselt üsna kopsaka toetuse, kuni 33 333 krooni, hasartmängumaksust nn. olümpiatoetusteks.




Rõõm Torontos ja Bostonis




Kuiva võidu sai ka Boston, Carolina seljatati Joe Thorntoni ja Anson Carteri väravatest 2:0. Oluline osa võidus oli 31 pealeviset peatanud Bostoni puurivahil Byron Dafoel. Üldparemus vormistus samuti kuues kohtumises numbritega 4:2.



Seitsmendat mängu vajatakse kahes paaris. Pittsburgh alistas lisaajal New Jersey 3:2, võiduvärava viskas pärast nädalast eemalolekut jääle liuelnud tšehh Jaromir Jagr. St. Louis sai kodus jagu Phoenixist 5:3, rabeledes välja kahemängulisest kaotusseisust.



Peale Toronto ja Bostoni on kaheksa parema hulka jõudnud tiitlikaitsja Detroit, põhihooaja edukaim Dallas ning Buffalo.




Lühidalt




Aris kaotas


Martin Müürsepa (pildil) klubi Saloniki Aris kaotas Kreeka meistriliiga poolfinaali otsustavas kolmandas mängus Pireuse Olympiakosele 62:76 (31:38). Müürsepp viskas 38 minutiga 10 punkti ja hankis 12 lauapalli.



Künnap KuPS-i


Eesti võrkpallikoondise endine mängija Kardo Künnap siirdub järgmisel hooajal taas Soome klubisse KuPS-Volley. Mullu oli tema klubi Pielavesi Sampo.



Külaots juhib


Eesti male meistrivõistlustel sai Kaido Külaots kolmandas voorus loobumisvõidu Oleg Šultsilt ja juhib 2,5 punktiga. Pool punkti vähem on Tarvo Seemanil ja Igor Švõrjovil. Naistest juhib Svetlana Pritulina 2,5 (3) punktiga, Monika Tsõganoval on 2 (2) punkti.



Hokimees hukkus


Autoõnnetuses hukkus NHL-i klubi Carolina Hurricanes’i hokimees Steve Chiasson. Tema juhitud auto sõitis teelt välja, hokimängija kukkus autost välja ja suri saadud vigastustesse kohapeal.



Spurs jahib esikohta


San Antonio võitis NBA korvpalliliiga keskses kohtumises kodus Utah’ 84:78. Kui kahes viimases mängus alistatakse võõrsil Portland ja kodus Golden State, tagatakse põhihooaja esikoht ja koduväljakueelis kogu playoff’iks.



Indiana - New York 94:71, San Antonio - Utah 84:78 (Duncan 26, 14lp, Elie 15 - Malone 24, 14lp), Seattle - LA Lakers 84:91, Cleveland - Atlanta 65:76, Detroit - Philadelphia 100:96, Miami - Charlotte 100:93, Houston - LA Clippers 110:84, Denver - Portland 102:110, Sacramento - Phoenix 111:100.




Päikeseprillid - kohustuslikud kevadised silmakaitsed
ELLEN MITT





Päikeseprillid oleks hea muretseda ka lastele, kes viibivad õues mängides sageli rohkemgi päikese käes kui täiskasvanud. Kuueseitsmeaastastel võiksid küll juba päikeseprillid olla, arvab Palumaa.



Autojuhtidele polaroidprillid


Ilmtingimata peaksid päikeseprille kandma inimesed, kes töötavad väljas — ehitustöölised, kalamehed, kindlasti autojuhid. Neile on kõige sobilikumad polariseeritud plastist päikeseprillid (hind 550—1100 krooni). Läbi polaroidprillide vaadatuna muutuvad läikivad pinnad matimaks ja vaateväli kontrastsemaks. Autojuhile on ideaalsed külgedele ulatuvad kumerad prillid — silm on päikese eest kaitstud ning raam ei ahenda vaatevälja.



Tallinna Optika müügijuht Maire Siro soovitab autojuhtidel muretseda veel teised — hämara ja sompus ilmaga kandmiseks mõeldud kollaste klaasidega prillid (hind alates 600 kroonist). Sellised prillid toovad esemete piirjooned paremini esile, samuti puhkab silm neid kandes.



Toonimuutvad prillid


Ruumi sees tuleks päikeseprillid eest võtta. Erandiks on fotokroomsed prillid, mis muutuvad päikesevalguse käes automaatselt tumedamaks, ruumi sisenedes aga säilitavad vaid õrna tooni. Fotokroomklaasist päikeseprillid maksavad 660—1200 krooni. Mare Siro ei soovita autojuhtidel neid muretseda, sest autoakna tõttu ei tumene klaasid piisavalt.



Ka arvutiga töötades on kasulik kanda kerge tooniga prille, siis on ekraani valgus silmale pehmem.



Päikeseprillide tumeduse ja värvi võib Palumaa arvates valida enesetunde põhjal. Seda, et üks värv on silmale kasulik, teine kahjulik, tõestatud pole. Kollakaspruuni prilliklaasi peetakse üldiselt silmi rahustavaks. Värvilisi klaase kasutatakse raviks. Seega on trendikaid kollaseidlillasidroosasid prille kasulik kanda, pealegi mõjub lõbusavärvilise maailma nägemine psühholoogiliselt positiivselt.



UV-kiirgus rikub silmi


Inimesed peaksid võimaluse korral muretsema prillid, mis kaitsevad silmi kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. UV-kiirgus soodustab kae ja põletiku teket, samuti nahavähki silmade piirkonnas.



Vaid optikaäridest ostes võib olla kindel, et tegu on UV-kaitsega prillidega, mitte võltstoodanguga.



Päikeseprillid kaitsevad silmi peale päikese ka liiva ja tolmu eest. Samuti jäävad tekkimata kortsud ereda päikese käes kissitamisest. Mehhaanilist kaitset pakuvad silmadele ka odavad turuprillid.



Plast tõrjub metalli


Praegu tundub, et plastraam on metallraamiga päikeseprillid tagaplaanile tõrjunud. Populaarsed on ka metalli ja plasti kombinatsioonid. Raamita päikeseprillid on õrnemad, neid tuleb rohkem hoida.



Neile, kes on metallraamide, eriti nikkelraamide suhtes allergilised, soovitavad spetsialistid titaan- või plastraame.



Plastklaasidega päikeseprillid on üldiselt odavamad, kuid kriimustuvad kergmini. Klaasprillid on raskemad ning purunevad lihtsamini, vastupidavamad on põrutuskindlad klaasid.



Optiliste prillide kandjad võivad muretseda prillide peale kinnitatavad päikeseklipid, neid on ka ülestõstetavaid. Autojuhtidele on parimad polaroidklipid. Klipipaar maksab 250 krooni ringis.



Kui päikeseprillid ei istu hästi, saab ninapatjade laiust reguleerida. Plastraamiga päikeseprillid on enamasti ninapatjadeta, nende istuvust hiljem muuta ei saa.



Kui poes soovitud prille pole, saab neid ka tellida. Tellimisaeg on kakskolm nädalat.



Kvaliteetsetele päikeseprillidele antakse garantii pooleks kuni kaheks aastaks. On ka ülikalleid eluaegse garantiiga päikeseprille.



Moe dikteerib prillikandja


Alles see oli, kui miamikad vahetusid pisikeste ümmarguste prillidega ning need omakorda üdinaiselike JackieO tüüpi silmakatete või peegelklaasidega tulnukaprillidega. Praegused moejüngrid on justkui MTV-st välja karanud, kandes hüpernohiklikke päikeseprille.



Mingist ühtsest päikeseprillimoest ei saa siiski rääkida. Siro sõnul on moes see, mis kellelegi sobib. Paksu sangaga plastraamid on igati soositud, kuldsed kaunistused raamidelt hakkavad tasapisi kaduma või asenduvad tagasihoidliku disainerilogoga.




Kompleksivaba festival Viljandis

MARI SOBOLEV




Esinemiste kõrval vaba- ja pealaval olid kõige olulisemaks meistriklassid, mida juhendasid tipptegijad USA-st, Saksamaalt, Norrast ja Hollandist.



Festivali lõppetendusel hakkasid tantsijad publiku seast ohvreid haarama. Mõned põgenesid, lavaletiritud olid aga ikka veel nähtud naljaka ja samas tõsise etenduse mõju all ning käitusid nii, nagu end oma kehas hästi tundvale inimesele kohane.



EVE NOORMETS, festivali korraldaja


Kas peale liikumise pimedatele ja toolitantsude on olnud teraapilisi projekte?



Mõneti on see kõik tantsuõpetuse teraapia. Kaua on tantsu õpetatud krampliku ja kurnava tehnikana. Praegu hakkame kehale loomulikku asendit otsima. Festivali eesmärk ongi lükata mõtteid sinnapoole, et juba igapäevases töös, laste koolitamises ja algteadmiste andmises tervislikumaid, looduslikumaid ja normaalsemaid võtteid ja meetodeid kasutada.



RICCARDO MORRISON, kontaktimprovisatsiooni õpetaja USA-st



Mida tähendab kontaktimprovisatsioon?



See on improvisatsioon, töö hetketunnetusega, ja infot selleks saadakse partnerit puudutades. Mina liigun, sina kuulad, ja siis sina liigud ja mina kuulan. Ma ei näita neile samme, ma juhin neid harjutuste kaudu. Esikohal on suhtlus partneriga.



Seda võib teha ükskõik kui mitmekesi, või ka ratastoolis, või väga heas sportlikus vormis.




Lennuväljal läheb suvel ralliks
MÄRT TREIER



Haapsalu sõjaväelennuväljal saab 24. juunil näha Eesti kiiremaid autosid, mis kihutavad kiirendusvõistluse ”Speedest 1999 Havoline Racing” lipu all.
Kiirusehimulised autojuhid saavad end võistlusele registreerida neljas klassis olenevalt sõiduki mootorimahust. Esimeses kategoorias kihutavad rajale kuni 2000 cm3, teises kuni 3000 cm3, kolmandas kuni 5000 cm3 ja neljandas üle 5000 cm3 võimsusega autod.


Võistlusmäärustik lubab osaleda vaid neil sõidukitel, mille salongis ei ole tugevdustorusid. Samuti ei tohi istmed olla salongist eemaldatud ega rehvid siledad.



Distantsi pikkus on veerand miili, millel kiiremad autod võivad korraldajate sõnul arendada 160—180-kilomeetrist tunnikiirust.



Lisainfot võistluse tingimuste kohta saab



Internetist aadressil www.aidempot.ee/speed/


Esimene kiirendusvõistlus oli kaks aastat tagasi Tallinnas Laagna teel, kuhu saabus 30 võistlejat ja ligi 15 000 pealtvaatajat.




Valdo Jahilo naljad




”Kas nägite Norras ka fjorde?”



”Aga loomulikult, need loomakesed on ju nii usaldavad!”



*



Vetelpäästja päästab noore daami uppumissurmast. Neiu sosistab:



”Te olete muinasjutuprints! Ma täidan teie kolm soovi!”



”Mul on ainult üks soov,” vastab noormees muiates, ”kuid seeeest kolm korda.”



*



”Miks te oma ämma sõitvast autost välja viskasite?” küsib kohtunik kaebealuselt.



”Mis ma siis tegema pidin?” küsib see vastu. ”Seal oli märk ”Peatumine keelatud””



*



Öö. Koputus uksele.



”Kes seal on?”



”Tehke lahti, oleks vaja rääkida.”



”Palju teid seal on?”



”Kaks.”



”Vaat siis omavahel rääkigegi.”



*



Vestlevad kaks sõpra:



”Kas sa loobusid tõesti nii heast töökohast? Küllap oli su ülemus väga üllatunud!”



”Mitte sugugi. Tema teadis seda tükk aega varem kui mina...”




TOP 10 XX sajandi ja millenniumi valguses
Toimetab TIIT KUNINGAS




2. Taumatawhakatangihangakoauauotamateaturipukakapikimaungahoronukupokaiwhenuakitanatahu – 85 tähte (maoorikeelne kohanimi Uus-Meremaal)



3. Gorsafawddacha’idraigodanheddogleddollonpenrhynareurdraethceredigion – 67 tähte (raudteejaama nimi Põhja-Walesis Gwynedd’is)



4. Llanfairpwllgwyngyllgogerychwyrndrobwllllantysiliogogogoch – 58 tähte (Kohanimi Põhja-Walesis Gwyneddis)



5. El Pueblo de Nuestra Senora la Reina de los Angeles de la Porciuncula – 57 tähte (Los Angelese hispaaniakeelne nimi)



6. Chargoggagoggmanchauggagoggchaubunagungamaug – 45 tähte (USA-s Massachusettsi osariigis Websteri lähedal asuv järv)



7. Lower North Branch Little Southwest Miramich – 40 tähte (väike jõgi Kanadas New Brunswickis)



7. Villa Real de la Santa fe de San Francisco de Asi – 40 tähte (USA New Mexico osariigi linna Santa Fe täielik hispaaniakeelne nimi)



9. Te Whakatakangao-tengarehuo-teahia-Tamatea – 38 tähte (Hammer Springsi maoorikeelne nimi Uus-Meremaal)



10. Meallan Liath Coire Mhic Dhughaill – 32 tähte (pikim kohanimi Šotimaal Aultanrynie lähedal)




Tere!
Aili Adermann


Leif Meelelahutuse juhataja Lauri Viikna, kes toob sel suvel neljandat korda Eestisse ”Tivoli Tuuri”, karusselliga ei sõida. ”Küllap olen nendel oma lõbu juba ära sõitnud,” arvab ta.
49 päeva mööda Eestit liikuv Euroopa eliitlõbustuspark Skoghs käib ühtekokku 12 linnas. Alustatakse 6. mail Rakveres ning lõpetatakse 25. juulil Pärnus. Keskmiselt ollakse ühes kohas neli päeva.


Nõnda jääbki üle üha oodata ja loota ning enesele sisendada, et isegi siis, kui tänane ilm eilsest paari kraadi võrra jahedam näib, on kõik kõige paremas korras. Igasugune hinnang ilmale sõltub ju sellest, millega võrrelda. Antud hetkel tuleks kasuks mõneks ajaks näiteks Vahemere-äärsed unelmateilmad unustada ja mõnest lõikavalt jäise tuulega lumeväljast mõelda. Veelgi tõhusam oleks meelde tuletada absoluutne miinimumtemperatuur, mille korral pisimategi aineosakeste liikumine seiskub: eks ole — rõõm sellest, et te teatud külmavärinatest hoolimata ikka veel liigute, paneb tänast ilma hoopis teisest vaatenurgast nägema!




Rahvusteater? No ei!

VELLO LATTIK




”Eluterve ja väljakujunenud teatritrupp”, kui Ahmetovit tsiteerida, hääletas maha Ingo Normeti ja Priit Pedajase. Õnnelik pole olnud ka Mikk Mikiveri saatus. Nüüd ei kõlba ”elutervele ja väljakujunenud teatritrupile” Merle Karusoo.



Kes neile siis ülepea kõlbaks? Ka sellele vastab Ahmetov üheselt: kõlbab selline, kes ei nõua näitlejailt ”jäägitut pühendumist oma teatrile”. Ahmetov lisab: ”Selge see, et näitleja ei ela ära ainult riigi palgast ja peab kusagilt kõrvalt teenima.”



Ju see ongi asja tuum. Õigupoolest on see ”kõrvalt teenimine” peamiselt Tallinnas töötavate näitlejate eesõigus: Ugala näiteseltskond peab küll ära elama põhiliselt riigi palgast, mis Ahmetovile nii ilmvõimatu tundub.



Aga ikka, aga ometi – Ahmetovile palju tänu ta kirja eest, mis tegi mõndagi selgemaks. Kas või selle, et Draamateater praegu küll rahvusteatri nime ei vääri, selleni on praegusel seltskonnal veel pikk maa käia.




Kommer sõi haige kassi?

RAIVO KAIK




Kõik see tuli meelde, lugedes Asso Kommeri kassipraadimisest. Maailmas süüakse igasuguseid loomi ja linde, mis eestlase suust alla ei lähe. Samas tahame ennast d©unglielanikest paremaks pidada. Meil söödavate looomade ja lindude liha peab olema alati veterinaarselt kontrollitud, ikka selleks, et kaitsta inimeste tervist. D©unglis see nii ei ole.



Millise kontrolli tegi läbi kass, enne kui ta pannile pandi. Kas saab kindel olla, et tal mingit haigust küljes ei olnud? Äkki antakse neile küsimustele neegritele tüüpiline vastus: ”Kassidel haigusi ei ole.”



Kahjuks kõik kassid ei ole terved.




Kommerit tuleb mõista
HILLAR KOHV




Ühes aastatetaguses ETV saates rääkis estraaditäht Anne Veski, et välisreisil sõi ta nii tigusid kui konnajalgu pidevalt, kuid mädamuna söömisest (mis olnud seal lausa delikatess) ta oli keeldunud. Tegemist oli maaga, kus söödi mingite pulkadega. Mis ime see kassiliha sööminegi siis ära ei ole?



Ärgem siiski Asso Kommerit hukka mõistkem, sest küllap temagi tahtis selle kassiliha söömise näitega noortele hädapärast hinge sees hoidmise viisi õpetada.




Jama jätkub
ANTS KARU





Jürgenson murrab hambaid sadama kallal. Sobib oma poistele imehästi. Ainuke viga, et pähkel paistab kõvem olevat, kui minister arvas.



Arvestage, kes tegelikult valimised võitis. Te ju kardate Edgar Savisaart paaniliselt. Ja peategi kartma, sest tema oleks mõnelegi teist valjad pähe ajanud ja rauad suhu pannud. Nii mõnelgi teist oleks tulnud hakata arvestama tegeliku olukorraga.



Arvan, et teie praegune valitsemisaeg jääb üürikeseks, varsti kukute kolina ja kära saatel. Tulevad teised mehed, kes peale iseenda arvestavad ka Eesti maa ja rahvaga.




Suvaline laen





Nii nagu suur osa sundüürnikke pole suutelised laenu võtma, nii ei suuda ka Laar oma keedetud suppi helpida. Seepärast piirdubki ta kohustuslike noore pere eluaseme valvefraaside lausumisega. Pensionäridest ei räägita üldse, neil pole isamaalaste maailmapildis kohta.



Kolmekümnest miljonist jagub parimal juhul paarisaja inimese kodumure lahendamiseks. Samas tempos jätkates kulub asjaga ühele poole saamiseks terve sajand. Tegelikult läheb kiiremini, sest ka üürnike elu on ajalik.



Ning kui selle vähesegi laenu jagamise kriteeriume õieti polegi, saab nentida, et puudub poliitiline soov probleemi õiglaselt lahendada. Ebaõigluse kaotamise asemel on tegemist kingitusega pankadele ja maakleritele, kes rahva raha jagamist oma suva kohaselt korraldada saavad. Noore pere laenust ei maksa rääkidagi, selleks antud 10 miljonit jõuti viimasel hetkel EVEA Panga sügavikku uputada.



Raadiost kuuleme aga otsekui Savisaare talongiajast pärinevaid uudiseid, milles pangad kutsuvad laenusoovijaid üles öösel mitte nende ukse taha järjekorda tulema.




Jumalaga, partei

ALLAN ALAKÜLA




Isamaaliit kuulutas luteri kirikule oma soovi minna kohalikele valimistele koos Kristliku Rahvaparteiga. EELK on seni mõelnud, kuidas enda mõju poliitikas kasvatada, kuid pole otsustanud, millisele parteile panustada. KRP-lt enne Riigikogu valimisi elusõnalased üle löönud laarlased riskivad nüüd valdavalt sektante koondava parteiga ühtides endast eemale peletada vagamad luterlased.



Kohalikud venelased pole maha matnud ideed panna Rahva Üksmeeles kandideerima oma piiskop Kornelius. Eestlaste võimupartei esinumbriks võiks hakata Jaan Kiivit. Kah piiskop. Kiriku mõju parteis kasvaks hüppeliselt, partei mõju poliitikas – vaevalt.




Salaviina võiks olla kümnendik
Ülo Mallene




Tänase seisuga võime tõdeda, et piirituse aktsiisimäär on alates Eesti krooni kasutusele võtmisest, s.o. 6,5 aastaga kasvanud 6,6 korda (22-lt kroonilt 1992. a. 145-le kroonile 1998. a.).



Piirituse aktsiisimäär on Eestis kõrgem kui teistes Baltimaades, Venemaal ja Ukrainas (Lätis 29% madalam). Selle tase on Eestis kõrgem kui paarikümnes Euroopa riigis, meist kõrgem on see vaid 13 Euroopa riigis, neist viies kehtib ühel või teisel viisil riigi alkoholimonopol.



Laialt levinud arvamuse kohaselt, millele on ka rajatud paljude riikide alkoholipoliitika, peab alkoholi kuritarvitamise piiramiseks suunama inimesed väiksema alkoholisisaldusega jookide tarbimisele (õlu, vein, long drink´id). Sellist põhimõtet peaksime ka meie arvestama oma alkoholipoliitika väljatöötamisel.



Praegu võime tõdeda, et selles osas oleme veidi üle pingutanud. Meil maksustatakse 10%-lise alkoholisisaldusega marjaveini aktsiisiga 4,9 krooni liitri kohta, sama kangusega õllele on maks 5,5 krooni, viinamarjaveinile 10,4 krooni ja piiritusjookidele 14,5 krooni.



Selle tulemusel on piirituses sisaldav alkoholiprotsent maksustatud 2,6 kuni 3 korda suurema määraga kui õlles või marjaveinis sisalduv alkohol.



Kehtiva korra järgi maksavad piirituseaktsiisi piiritusetehased või piirituse importöörid. Ostja tasub koos piirituse hinnaga ka aktsiisi, millele lisandub käibemaks.



Kuni kehtis riigi alkoholimonopol, võis see kontrolli seisukohalt õige olla, kuid tänapäeval tekitab selline aktsiisi maksmine terve rea probleeme.



Esiteks, aktsiis koos käibemaksuga moodustab piirituse müügihinnast ligi 93%, mis nõuab viinatootjatelt märkimisväärsete käibevahendite olemasolu.



Teiseks, alkoholi villimis- ja aurustuskaod jäävad viinatootjate kanda (Livikol kuni 4 miljonit krooni aastas), mis mõjutab eelkõige importtoodangu konkurentsivõimet maailmaturul.



Kõik Eesti Viina Liidu ettevõtted taotlevad aktsiisiseaduse osalist muutmist, mille järgi piirituse aktsiisimaksu arvestataks alates valmistoodangu realiseerimisest.



Kui sellega kaasneb veel ka valmistoodangu maksumärgistamine, suurendab see otsustaval määral salaviina avastamise protsenti.



Praeguse kõrge aktsiisimäära juures oleks selle edasine tõstmine lähitulevikus mõttetu ja riigile kahjulik. Edaspidi, kui see peaks olema vajalik, tuleks seda tõsta tihedamini, kuid 3–5% kaupa, mitte 36 protsenti korraga, nagu see viimasel korral oli.



Salaalkoholi ja puskari osa meie tarbimises moodustab kõikide arvestuste kohaselt 30–40%.



Kehtimahakanud alkoholiseaduse kohaselt määratakse Eestisse sissevedamiseks mittelubatud, võltsitud või muu registrisse mittekantud alkoholi hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise eest rahatrahvi 50 000 kuni 500 000 krooni. Seaduse kohaselt teostavad alkoholi käitlemise järelevalvet maksuamet, piirivalveamet, politseiamet, tarbijakaitseamet ja tolliamet ning linna- ja vallavalitsused.



Neist sõltub, kas salaviinast saadav igapäevane 1-miljoniline kahju jääbki selliseks ka edaspidi või saab see olema olulisel määral väiksem. Salaviin ei kao ka edaspidi kuhugi, kuid selle talutav protsent võiks olla kümme, mitte enam.




Kollisti topeltmoraal





Kodakondsusamet on endale kehtestanud topeltreeglid, nõudes ühelt poolt sünnijärgselt Eesti kodanikult Juri Mišinilt Eesti ja Vene kodakondsuse vahel valimist, teisalt koogutades aupaklikult samuti topeltkodakondsusega väliseestlaste ees. Tsiviliseeritud riigiametiks saamiseks läheb aega täpselt nii kaua, kui seaduste rakendamise kriteeriumid ühtlustuvad. Seni on nagu “Loomade farmis” – venelane hea, väliseestlane parem.




Salu tolmutab




Kui Tallinna abilinnapea Monika Salu linna haridusameti töö peale antud lubaduste ka ellu viib, läheks selle arvelt hunnik raha koolide tegelike vajaduste rahuldamiseks. Praegune arvutiajastu on kauges kaares mööda käinud kolm korda Euroopa keskmisest enam hariduse juhtimiseks kulutavatest kopitanud haridusosakondadest, kus ametis on kokku sadu raamatupidajaid. Hulk tädisid lisandub vaid töötute armeesse koormana riigi kukile.




Riigipanga priisk




Ajal kui IMF nõuab valitsuse miljardilise lisaeelarve asemele kaks korda negatiivsemat eelarvet, elatakse Eesti Panga kvartalis järjest priskemalt. 150 miljoni kulutamine enese ülalpidamiskuludeks ning priiskav plaan rajada kriisi- ja lõõgastuskeskus Saaremaale on märk, et headest plaanidest puudus ei ole. Täiuslikust pangast kokkuhoiu ajastul lahutab Krafti veel helikopteri maandumisplats rahahoidla katusel.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee