Kommentaar

Sven Mikser | Mida toob 2014. aasta Eesti poliitikas (17)

Sven Mikser, SDE esimees, 13. jaanuar 2014, 17:37
Foto: MATI HIIS
Alanud aasta peateemale viitab valitsuserakondade üha valjenev hala ees ootavast "vasakpöördest." See isetäituv ennustus peegeldab inimeste ootust hoolivama poliitika järele.

2014. aastal vahetub koos peaministriga kogu Eesti valitsus. Võimalik, et selle käigus muutub ka koalitsioon. Kui aga tänane võimuliit peaks püsima, siis on põhiküsimus selles, kas uus peaminister jätkab ajutise "kohusetäitjana" senise kabineti eesotsas või üritab luua oma meeskonda ja agendat.

Ent isegi kui koalitsioon ei muutu ja vasaktsentristliku valitsuse sünd jääb 2015. aastasse, peavad ka paremerakonnad enne riigikogu valimisi ikkagi nihkuma vasakule, et tulla vähegi vastu ühiskonna ootustele.

Loodan, et alanud aasta ei kulu vaid poliittehnoloogiliste kampaaniaplaanide koostamiseks ja kõlavate loosungite välja mõtlemiseks. Sotsiaaldemokraadid teevad kõik, et riigikogu valimisteni jäänud aeg kuuluks lahenduste otsimisele Eesti arengu tegelikele valupunktidele.

Kindlustunde loomine

Suurim probleem, millele tänane valitsus vastuseid pakkunud ei ole, on rahvastiku vananemine ja vähenemine, mis mõjutab majandusarengut ja inimeste heaolu paljude aastakümnete jooksul. Sündimust ja rännet käsitledes ei ole põhjust ei abitult hädaldada ega ka naiivselt loota, et probleemid ise lahenevad, kui neid piisavalt pikalt ignoreerida.

Majandusliku väljarände pidurdamiseks peab riigi sotsiaal- ja tööhõivepoliitika veenmaajutistesse raskustesse sattunud inimesi, et nad on Eestile vajalikud. Riik peab panustama sellesse, et inimesed leiaksid uue töö, kasvataksid lapsi ja maksaksid makse just siin ja mitte mujal. Õpiränne on positiivne, kuid tööotsingul massi väljaränne on väljakutse, millega tuleb tegeleda.

Väljarände puhul on peale hetketoimetuleku oluline ka kindlustunne homse ees. On vaja ümber vaadata umbe jooksnud peretoetused ja tõsta pikalt muutumatuna püsinud lapsetoetusi. Alusharidus lasteaiakoha näol peab olema kõigile ja kõikjal garanteeritult kättesaadav. Paindlikumaks tuleb muuta vanemahüvitise süsteemi. Kõik see teeb lihtsamaks lapsevanemate naasmise tööturule, millel on muu hulgas ka majandust edendav mõju. Ühtaegu nii inimeste heaolu parandamist kui ka majanduskasvu teenivad needki meetmed, mis aitavad tööturule puudega inimesi ja puudega omaste hooldajaid.

Väljakutsed ja võimalused

Rahva vananemisega toime tulekuks ei piisa sellest, et riik vähendab koormust sotsiaaleelarvele, tõstes pensioniiga. Et ka viiendasse elukümnesse – parimasse tööikka – jõudnud inimesed annaksid majandusse suurima võimaliku panuse, peab riik pakkuma neile mitte üksnes täiendus- ja ümberõpet, vaid võimaldama juurdepääsu ka kvaliteetsele kõrg- ja rakenduskõrgharidusele. Paraku on see võimalus saanud just "tasuta kõrghariduse" tingimustes tagasilööke. Paari aastakümnega, mis on sel põlvkonnal möödunud esimese kõrg- või kutsehariduse omandamisest, on maailm tublisti muutunud. Just võimalus "uueks alguseks" – tasuta osa-ajaline kõrgharidus üle 40aastastele – võiks aidata Eesti majandust rahva vananemisest hoolimata kasvule vedada.

Viimasel ajal on palju räägitud Eesti kõrgetest tööjõumaksudest kui majanduse arengut pärssivast tegurist. Kuna eriti raske on maksukoorem väikesepalgalistel, tuleb tõsta tulumaksuvaba miinimumi. Eelarvesse tekkivat auku korvaks sotsiaalselt õiglasel moel lisamaksuaste suuremapalgalistele. Loobuda tuleb aga liigkõrge töötukindlustusmakse näol kehtestatud varjatud tulumaksulisast palgasaajatele.

Kaalumist väärib sotsiaalmaksu langetamine, kuid see ei tohi toimuda sotsiaalkulutuste arvel. Sotsiaalmaksu laekumise vähenemine tuleb täielikult kompenseerida riigi üldeelarvest. Tulurida selleks võiks olulises osas tulla ettevõtte tulumaksu korra muutmisest, mille vajadusest räägivad ka paljud ettevõtjad. Süsteemi muutmise kasuks räägib ka see, et tänane reinvesteeritava tulu maksuvabastus toetab vaid kasumlikke kapitalimahukaid ettevõtteid, pakkumata palju tööjõumahukatele ja alustavatele ettevõtetele, s.h idufirmadele.

Eurovalimiste ootus

Alanud aasta esimene pool möödub eurovalimiste tähe all, kuid see ei tohiks täielikult varjutada debatti Eesti tulevikuvalikute üle. Eurovalimistel on aga olulisim, et meie uued saadikud jääksid Eesti sees euro-arvamusliidritena nähtavaiks. On ju siiani ka kõige kõvema meediakäraga Brüsselisse saadetud rahvaesindajad valimiste järel kadunud otsekui Kuu tagaküljele. See peab muutuma.

Tõenäoliselt saab järgmise Euroopa Parlamendi koosseis olema senisest "raskem". Prantsusmaal ennustatakse Le Peni paremradikaalidele suisa võitu, Suurbritannias on varasemast suuremad edulootused euroskeptilisel Iseseisvusparteil.

Europarlamendi suurimateks saadikurühmadeks jäävad siiski euromeelsed jõud – sotsiaaldemokraadid ja konservatiivid. Just neis fraktsioonides peab Eesti esindatus olema tugev ja mõjukas, sest europarlamendi tänane kolmas jõud – liberaalid – võib kevadiste valimiste järel taanduda senisest veelgi marginaalsemaks.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee