Aleksander Ovetškin (paremal) ja Sidney Crosby - kaks hokimaailma absoluutset tippu hakkavad kuu aja pärast heitlema olümpiakulla eest. (AP/Scanpix)

Nüüd on NEED olemas ehk pikisilmi oodatud ja paljude poolt spekuleeritud meeste jäähoki olümpiakoondiste koosseisud. Ja "sõda" kirkaima medali eest algas juba deadline'i päeval ehk teisipäeval, 7. jaanuaril. 

Kõige esimesena teatas oma koosseisu USA, juba aasta esimesel päeval, 6. jaanuaril tiksusid ka mõned ja viimasel päeval tulid järjepanu kõik, aga veel tund enne IIHF-i poolt üles seatud "kella kukkumist" - 19.00 Eesti aja järgi, oli veel vaikus nii Kanada kui Venemaa leeris. 

Kanadalased pidasid uhket üritust, mis venis ja venis ning lõpuks avaldas Venemaa koosseisu enne oma suurt rivaali, kusjuures sel hetkel viibisid koondise peatreener Zinetula Biljaletdinov ja peamänedžer Aleksei Kassatonov New Yorgis. Alles pärast Venemaa koondise selgumist hakkas Kanada koondise põhiline boss Steve Yzerman ette lugema jäähoki sünnimaa nimekirja Sotši mängudeks. Hästi ei usu, et kanadalased nii pingsalt ootasid venelaste nimekirja, aga ometi nii läks. 

Kogu lugupidamise juures ülejäänud 10 olümpiale pääsenud koondise üle, oodatakse Sotšis ennekõike Venemaa ja Kanada omavahelist madinat. Kusjuures võib minna niimoodi, et nad enne finaali ei kohtugi, kui muidugi sinna jõutakse.

Kõige rasvasem põhjus on selles, et neli aastat tagasi kodusel Vancouveri OM-il tegi Kanada veerandfinaalis venelased "pihuks ja põrmuks" ja nüüd on aeg käes revanšiks.

Kahe vana rivaali olümpiakoondiste kokkusättimisel oli vaks vahet - kui venelased mõtlesid, et keda võtta, siis kanadalased - keda jätta.

Mõlema meeskonna nimekirjas on mõned üllatusnimed ja mõned, kes vast veel suurema üllatusena seekord välja jäid.

Nimekirja siin ümber kirjutama ei hakka, aga loomulikult - Venemaal on Ovetškin, Malkin, Datsjuk, Kovaltšuk (kui ta ikka leiab selle imelise sisemise hoova, mis ta olümpial oma
vanade aegade tasemel mängima paneb) ning Kanadal Crosby, Stamkos, Getzlaf ja Toews. Vihjeks veel - 11 meest said neli aastat tagasi kullad kaela.

Kui vaadata ükskõik, mis otsast mõlema suurfavoriidi nimekirja, siis Kanada on võimsam. Aga nii lühikesel turniiril, nagu olümpia, otsustab meeskonnavaim, otsustab see, kes on
valmis jääl surema ja ka favoriidile võib sattuda halb päev.

Ühest Venemaa koondisse valitud mehest (või alles pigem noormehest) tahaks siiski paar lauset kirjutada. Tema nimi oli Valeri Nitšuškin, kes on alles 18-aastane, aga on end
käimasoleval hooajal töötanud Dallas Starsi neljandast ründekolmikust esimesse ja kelle kohta Biljaletdinov ütles: "See on talle avansiks ja mul on plaan, kuidas teda kasutada."

Kui kanadalastel nõrku kohti ega lülisid pole, siis Venemaa koondises on viimasel aastal olnud suureks probleemiks kaitsjate hõre valik. Koondisse valitud Kaasani Ak Barsi mehed Ilja Nikulin ja Jevgeni Medvedjev pole paraku enam nii kindlad, kui paar hooaega tagasi ja teevad nii KHL-is kui koondise eest palju lihtsaid eksimusi, aga nemad on nö. peatreeneri "omad poisid." Nende puhul sobib väljend - hingame sügavalt sisse ja siis hästi rahulikult välja ja loodame, et midagi hullu ei juhtu.

Alati on meeskonna põhiliseks alustalaks väravavaht. Venemaal saab "number üheks" arvatavasti Colorado Avalanche'i Semjon Varlamov, kes on muuseas sel hooajal ainus NHL-i mängija, kes on veetnud öö arestikambris. Nimelt süüdistas, nagu hiljem selgus, alusetult, tema endine tüdruksõber teda vägivallatsemises, muuhulgas tema pihta jalgrattaga (!?) viskamises. Mullu NHL-i parima väravavahi tiitli teeninud Sergei Bobrovski peab vähemalt esialgu pingi peal luuki lükkama.

Kanada poolel saab "esimese öö õiguse" tõenäoliselt Montreal Canadiensi Carey Price, eelmise OM-i kangelane Roberto Luongo pääseb kindlasti ka mõneas mängus jääle.

Kes jäid välja

Venemaa puhul vast ainult kaks nime - ründaja Aleksander Sjomin ja kaitsja Sergei Gontšar. Aleksander Ovetškini parim sõber Sjomin, kes on kahel MM-il Venemaa kasuks
kullavärava visanud, lajatas mullu Carolina Hurricanesi eest väravaid igast asendist, aga sel hooajal on pigem lahja. Biljaletdinov andis väikese vihje tegelikult juba mullu, kui ei
kutsunud lokaudi ajal Venemaal mänginud Sjominit Euro Hockey Tour'ile.

Gontšar - neljal olümpial mänginud superkaitsja. Aga juba 39-aastane ja armastab kangesti rünnakule appi minna. Aga "Bill" on öelnud - väravaviskajaid on mul küll, kes mul siis kaitsma hakkab? Ja Vene koondises on neid nö. seisu hoida suutvaid mehi küllaga.

Kanadal on asi hoopis komplitseeritud, sest valik on meeletu. Välja jäid kümned mehed, kelle kohta võiks kiidulaulu heietada tunde.

Mõned näited. Martin St. Louis ja juba teist olümpiat järjest. Väidetavalt olla Yzerman läinud toast välja ja lasknud treeneritel tema üle otsustada. Nimelt on St. Louis Tampa Bay Lightningu mees ja Yzerman selle klubi peamänedžer.

NHL-i parim sööduandja Joe Thornton, Hurricanesi kapten Eric Staal ja San Jose Sharksi Logan Couture'ile sai saatuslikuks asjaolu, et Kanadal on kadestamisväärselt suur
keskründajate valik. Välja jäi ka Philadelphia Flyersi kapten Claude Giroux, kes veel suvel oli täiesti kindel olümpialane, aga kehv hooaja algus NHL-is tegi talle karuteene.

Kanada megasuurtest valikuvõimalustest annab märku ka kaitsja Brent Seabrook'i väljajäämine. Kuhu mahuks Seabrook näiteks Venemaa koondises? Vähemalt teise viisikusse, aga Kanada satsi seekord ei pääsenud ... Mees ise võttis asja väga rahulikult: "Mis siis ikka, võtan õlled ette ja vaatan olümpiat telekast ning olen väga rahul kolmenädalase puhkusega."

Onupojapoliitikast ja teistest ka

Kahele suurele astuvad olümpial raudselt "kannale" valitsev maailmameister Rootsi, kelle koosseis on vaid ühe erandiga NHL-i mängijatest ja kuus mees kuldsest Torinost. Samuti
Tšehhimaa, Soome, USA ja miks ka mitte mullusel MM-il hõbeda noppinud Šveits.

43-aastane Teemu Selänne läheb oma kuuendale olümpiale! Vaid Raimo Helminen (nüüdne KHL-i klubi Astana Barõsi abitreener) on varem sellise saavutuseni jõudnud. Imeline fakt - kui Selänne virutas oma debüüthooajal Winnipegi Jetsi eest 84 mängus 76 väravat jäi tema nüüdse koondisekaaslase Olli Määttä sünnini kaks aastat. 19-aastane selle hooaja "komeet" Määttä oli (ja on) Pittsburgh Penguinsi jaoks nii oluline kaitsja, et teda ei lubatud U20 MM-ile, aga soomlased võitsid selle ilma tematagi. Soomlastel on satsis veel teinegi superjuunior - 18-aastane Vene päritolu Aleksander Barkov Florida Panthersist. Olgu veel lisatud, et Selänne pole vanim hokimees, kes olümpiaturniiril mänginud. Nimelt oli Chris Chelios 44-aastane, kui kuulus 2006. aastal USA koondisse.

Keda aga soomlastel pole - on Saku Koivu. Mees ise helistas peatreener Erkka Westerlundile ja tunnistas, et pole sellises vormis, et minna olümpiale ja ei taha teiste eest kohta ära võtta. Koivu sai sel hooajal vigastada ja kohe nii hullusti, et nägemine oli häiritud.

Olümpiaturniiril on kaudselt esindatud ka Eesti - Narvas sündinud Leo Komarov mahtus treenerite valikusse ka olümpiaks. MM-kuld tal juba on.

Täiesti ilmvõimatu, et tšehhid oleks välja jätnud Jaromir Jagri. Olümpia ajal 42-aastaseks saav "vana sõjaratsu" läheb oma viiendale olümpiale, kuld on tal olemas oma esimeselt
olümpialt - 1998. aasta Nagano mängudelt. Aga Jagr polegi Tšehhi koondise vanim mängija, temast on pool aastat vanem ligi 1000 mängu NHL-is mänginud Petr Nedved, kes aga juba seitse viimast hooaega teeb ilma koduliigas. Tšehhi pressile aga ei mahu hästi hinge, miks peatreener Alois Hadamczik võttis koondisse oma väimehe Michal Barinka, aga jättis välja NHL-is mängivad Roman Polaku ja Jan Hejda. Välja jäi ka KHL-is Magnitogorski Metallurgis imelist hooaega tegev Jan Kovar, nagu ka tema ründepartnerid Sergei Mozjakin ja Daniss Zaripov. Teisisõnu - KHL-i kolm hetke resultatiivsemat meest olümpiale ei lähe.

Lätist ka - meeskonna viib jääle absoluutne liider, 41-aastane Sandis Ozolinš. Noorematest tegijatest on koondises 20-aastane Buffalo Sabresi ründaja Zemgus Girgensons, aga vigastused röövisid koondisest näiteks kaitsja Oskars Cibulskise ja ründaja Gints Meija.

Meeskondadesse võib juurde tuua mehi vaid juhul, kui nimetatud mängijatest saab keegi vigastada. Siin võib tekkida selline nüanss, et kellelegi, kelle mänguvorm langeb
košmaarselt, "poogitakse" vigastus külge ja tuuakse uus mees asemele. Aga vast nii madalale ei langeta.

Igal juhul - 12. veebruaril visatakse litter Sotšis mängu ja 13 päeva hiljem on kõik klaar. Enam, kui selge, et näeme imelisi mänge, fenomenaalseid sooritusi maailma tippmängijate esituses ja tulemata ei jää ka üllatused ning läbikukkumised. Ei taha ennast küll korrata, aga nagu öeldakse Venemaal - "rahvas andestab kõik, aga mitte meeste jäähokikoondise kaotust kodusel olümpial."

Last but not least - kõikide olümpial mängivate meeskondade koosseise näeb SIIT

Jaga artiklit

2 kommentaari

H
hiromant  /   13:22, 9. jaan 2014
pakun õunte pealt, et soome võtab üllatuskulla. muide, see nedved on olümpialt juba hõbeda saanud, kanada koondises 1994
T
tartuvaimise  /   13:20, 9. jaan 2014
hoki on hea,kaldun arvama,et vene võtab kulla.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis