16.01.2014 - Pressiteade 14.01.2014 toimus veterinaar- ja toiduametis ümarlaud, millest võtsid osa keskkonnaamet (Relo Ligi, Mart Mäeker), Veterinaar- ja Toiduamet (Ago Pärtel, Vladimir Vahesaar) ning Tallinna loomade hoiupaik (Larissa Kozõreva). Kohtumisel arutati olukorda, mis on ajakirjanduses ja ühiskondlikes organisatsioonides tekkinud seoses loomade magamapanekuga loomade hoiupaigas. Pärast kohtumist ja nimetatud küsimuse arutamist jõudsid pooled kokkuleppele, et Hoiupaik võib anda seaduses ettenähtud 14 päeva hoiupaigas viibinud kassid ühiskondlikele organisatsioonidele ning lugeda seda eutanaasia alternatiiviks. https://www.facebook.com/pages/Hoiupaik/115115741848038?fref=ts
Loomakaitse Selts kogub praegu kõigi lugusid antud kohaga. Lugu tuleks saata aadressilee lugu@loomakaitse.ee. Aidake sellest ussist lahti saada! http://www.loomakaitse.ee/?p=1764
No siin kommentaariumis pekstakse ikka õige segast! Inimene, nimega Kavelahti, elab juba pea aasta Soomes, enne seda elas ta üürikorteris Tammelinnas ja enne seda üüritud elamises Tartu linnast täpselt vastupidises suunas, kui seda on Külitse. Ja oma Eestis elamise ajal jõudis ta aidata väga paljusid loomi, kuid mitte kunagi seadusevastaselt või partisanimoodi tegutsedes, vaid alati äärmiselt korrektselt kõiki seadusi täites. See hülgemöla ei aja siin enam vihale ka, vaid SUURE HÄÄLEGA NAERMA. Inimesed, minge võtke oma rohud enne ära, kui te kommentaariumitesse tulete nii haigeid jutte ajama. Vastik lihtsalt. Peaks tegema Õhtulehele ametliku pöördumise, et IPde järgi sellise rämeda laimu ajajad vastutusele võetaks.
Eilses kommentaaris olid kirjas kõik tegelased,kes on seotud hoiukoduga Tartumaal,Külitse Eha 13.Väga kiisesti võeti maha,kuna leiti ,et kommentaar on ebasobiv.Tehke silmad lahti ja mõelge,mis toimub?
Tekkis ka küsimus,milline on kasside hoiukodu? Kas selline,et Tartu varjpaiga töötajad ostavad Tartu külje alla keset aedlinna maja.Tõesti elavad hästi toetusi tuleb uksest ja aknast. Vastust peaks küsima soomlannalt Katrin Kavelahtilt.See maja on tõesti loomapuure täis. Kui on teada kes ja kuidas, siis võiks ka need töötajad ära nimetada mitte üldistada. Või peetakse silmas KÕIKI Tartu Koduta Loomade varjupaiga töötajaid
Miks on üldse selline inimene seal?Talle tuleks sama teha nagu teeb tema loomadega-puuri panna ja kui ta kellegile seal ei meeldi ,siis läheb hukkamisele,keda peaks huvitama mida ta sööb v kuskohast ta üldse süüa saab.Kus kurat on kadunud sellised asjad nagu inimlikkus,kaastunne,hoolivus?Ainus millest hoolitakse on see et endal saaks persealuse kuidagi raha täis kraapida . Ma olen 18 aga mul on tõsiselt kahju et ühiskonnas on selliseid haigeid inimesi.Tänan tähelepanu eest.
http://www.reporter.ee/2010/07/19/loomade-varjupaik-kardab-uuest-hoiupaigast-tapamaja/ Kas sellel pätil on NII KAUA lastud Eestimaa pinnal laamendada??? Kurat! Kui ta kohe trellide taha ei lähe siis ei ela me õigusriigis. Kus on fcing riigimeeste silmad ja kõrvad? Siin on teile koht, kus oma kampaaniaid alustada: paljastage selle maffia seljatagune ja olete võidus, tulge krt liivakastist välja ükskord!
See on ülimalt vastik teguviis.. Inimene, kes vihkab loomi, ei tohiks tegeleda nendega. Nagu ka inimene, kes vihkab teisi inimesi ei tohiks olla psühholoog või lasteaia kasvataja, või isegi lastekodu töötaja. Saan väga hästi aru, et ta on venelane ja, et ta tahab raha saada igalt poolt jms, aga teeme nüüd silmad lahti.. ega ka selliseid eestlasi on ja ka muust rahvusest inimesi, kes käituvad nii.. see on väga rassistlik ütlemine, et nn ''sibulad'' on väga sõltuvuses rahast ja ei hooli teistest. Vabandust väga, aga ma olen ise ka venelane ja võin öelda, et kõik venelased ei ole sellised. Kõiki venelasi ei pea süüdistama teiste venelaste tegude pärast. Te näete teisi.. aga kas te ka ennast näete? Eestlastest räägitakse, kui väga kinnistest, külmadest ja ülbetest inimestest, kuid ega kõik eestlased ei ole vastikud ju. Kuid kui siin rääkida loomade heaolust, siis me ju kõik teame, et see ei ole inimlik. Loomad ei ole milleski süüdi..
Kallid, Tartu ja Tartumaa inimesed! Kui teie perest on kaduma läinud mõni lemmikloom,ning seda pole leidnud varjupaigast (nagu on näha ) siis võiksite küsida aadessil: Tartumaa,Ülenurme vald Külitse Eha 13, ehk on abi. Peaks ju olema kõigile selge,et see ei ole heategevus.
Sellepärast panen iga kord kui koerad lahti lasen neile GPS-i kaela.Aga kui mõni heategija koera metsavahelt varjupaika toimetab ei pruugigi ma midagi teada saada kui mõni varganägu teda omale ihaldab?Päris palju jahikoeri jääb igal aastal teadmata kadunuks!Reeglina on nad ka inimsõbralikud ja tulevad väsinuna meelsasti autosse.Aga kuna enamus võõraid kasse ei salli,siis liigitatakse "agressiivseteks" ja pannakse magama?See oleks muidugi ka selle asutuse viimane päev!
Küülitses on Varjupaikade MTÜ hoijukodu kassidele...kus juurest Tartust on palju kasse kadunud ka..võib olla sealt siis otsida...jama muidugi-kui keedi ei tea kust kohast otsida.Ja miks siis MTÜ hoijukodu on Tartu piirkonnas.....ja kust kohast sinna kasse viiakse...
See Lara ei ole inimene. Miks linn või keegi midagi ette ei võta, korraldagu protest! Inimesed võiks hakata allkirju koguma tema vastu ning protesti teha. Loomad on ka elusolendid!
kah läbi käidud kadalipp selle psühhopaadiga, et oma loom sealt kätte saada - ei saanudki, anti ära väidetavalt! aga niipalju sain targemaks küll, et see pole üksi selle süüdimatu marfa äri vaid palju laiem ja keskerakondlike ametnike poolt väga-väga kaitstud skeem. seega oleks täielik jama, kui se mutt praegu vaikselt maha võetaks ja kogu asi kinni mätsitaks. kozoreva peaks loomulikult saama igaveseks keelu töötada elusolenditega, kuid kui kogu selle äri tausta ei uurita ega kõiki osalisi vastutusele ei võeta, siis on meie riik täielik pask. korruptsioon on kapo uurimisala! ja lisaks on inimestelt röövitud tuhandetes ja tuhandetes nii annetuste kui maksumaksja raha, kurjategijad peavad ju ometi kompenseerima tekitatud kahjud!
Kui nii paljud siinkirjutajad on Hoiupaigast halbu kogemusi saanud, siis miks me ei reageeri? Tuleb nõuda, et linn selle Hoiupaigaga lepingu lõpetaks ja alternatiivse varjupaiga asutaks. Ühine petitsiooniga, kuhu on praeguseks juba alla kirjutanud ligi 3500 inimest: http://petitsioon.ee/loomadehoiupaik
Teete siin rõhku "vene" sõnale... Asi pole selles mis keelt ta räägib, asi konkreetses inimeses, või täpsemini öelda, tema ebainimlikuses. ÄRGE andke oma loomi haiupaika ÄRGE helistage sinna, kui näete koduta looma. Tal on palju rohkem šanssi ellu jääda õues. VÕI võtke endale, kuni leiate uue kodu temale! See on tõesti üks suur raha tegemise koht. Ka mul oli Kozõrevaga üks hea lugu, kui ta veel Kohtla-Järvel oli. Suur isane koer läks meil kaduma, ning kui helistasin varjupaika, koer oli juba uuele omanikule ära antud - hiljem selgus: objekti VALVAMA! Palusin öelda, kus meie pereliige praegu on, ütles ta, et koeral on palju parem uues kodus! Ähvardades, saime teada ühelt töötajalt, mis linnas meie koer on, panime kuulutusi, et vaevatasu info eest 1000 EEK, saime kohe info linnaelanikest. Samuti maksisime "uuele omanikule" 500 EEK, sest ta ostis ju koera varjupaigast!! Too kord politseis öeldi, et kui läheme kohtusse, siis kindlasti võidame, aga olime nii väsinud, et ei viitsinud enam. Jah, nad küll leiavad kassidele kodusid. AGA! Fakt on selline, et SUREMUS ON LIIGA SUUR. Väga palju rikkumisi, mille peale meie riigiasutused panevad silmad kinni ja neil peaks HÄBI olema.
Oli aeg kus tegin annetusi varjupaikade heaks, enam mitte. Lugusid olen tuttavatelt mitmeid kuulnud ja sel suvel sain Pärnu varjupaigas isikliku negatiivse kogemuse. Meie puhtatõulisel saksa lambakoeral sai eelmisel talvel aeg täis. Leinasime pool aastat ja siis otsustasime et võtame seekord varjupaigast kutsika või noore alla aastase koera. Meie juures käivad tihti lapselapsed ja seetõttu vana koera, kes võib ettearvamatult käituda, me võtta ei julge. Lugesin internetist et Pärnus on kutsikate pesakond. Sõitsime kohale kuid meid praagiti välja kuna oleme mehega mõlemad pensioniealised. Oma maja ja aed sobib kuid vanus ei sobi kuigi ega otseselt vanust ei küsitud. Ainult vana koera võime saada. Meist ei oldud seal tegelikult üldse huvitatud ja mulle tundub et ka hoolealustele uue kodu leidmisest mitte. Töötan üsna suures asutuses tippspetsialistina ja kas me mehega siis lausa korraga hinge heitma hakkame. Kui juhtubki midagi taolist, küll lapsed ka lahenduse leiavad. Lugesin siis erakuulutusi ja nüüd on meil noor krapsakas, hundikoera tüüpi pereliige juba mitu kuud suureks rõõmuks olemas. Pärnu varjupaika ei lähe ma enam kunagi.
kahjuks on nii, et suurem osa neid igasugu varjupaigatöötajaid ja vabatahtlikud muutuvad töö käigus immuunseks, alguses on empaatia ja kahju, hiljem pole sedagi.. äkki peaks iga varjupaiga juhataja välja vahetama kohustuslikus korras iga 4-5 aasta tagant ja uut asemele võtma, vana puskusele saatma mõneks ajaks uuel on uued nägemused, vanad muutuvad masinateks..julmurmasinateks
See on ju jube, miks sellist inimest ei vallandata? Mõnel perel on lemmikloom kadunud ja väikese lapse oma nt ja siis äkki saadakse teada et magama pandud, mõtle kui jube see on. Lemmiklooma surm ja kadumine on väga jube ja kurb asi. See juhataja peaks mõtlema nende peale kelle loomad need on. Ta ei saa valida värvi järgi loomi ja kui TALLE ei meeldi läheb magama...
Tahtsime ka kolm kuud tagasi kassi varjupaigast. Sain vastuseks hulga kysimusi millele vastasin. Sellele aga pole siiani vastatud ja varjupaiga lehel otsib see kiisu endiselt kodu.
Vana naise koer pereeriti annetajate raha eest. Selle kohta oli fb-s ülekutse koos loomade varjupaiga pangakonto numbriga. Mis oleks õigustanud vanainimeselt rahaküsimist? Kas see oleks annetajatele tagasi makstud, sest raha oli ju kantud just selle koera opereerimiseks.
Palun kirjutage kõik Eestima Loomakaitse Liidu presidendile, et see juhataja vallandataks ja leiatks uus! See on uskumatu, et selline loomavihkaja töötab loomade varjupaigas. Naiste varjupaigas töötavad ka naistevihkajad? Lasteaias töötavad ka lastevihkajad? USKUMATU! PRESIDENDI KONTAKT SELLEL LEHEL: http://loomakaitse.eu/kontakt/
Kohtla-Järve varjupaigaga on selline asi, et kui helistad neile ja räägid probleemist-nad ei saa sinust aru,kuna räägid eesti keelt ning panevad lihtsalt toru ära. korras. Üks kass hulkus mitu päeva maja ees, kätte ei andnud. Varjupaik samuti huvitatud ei olnud. Samuti ühe suure koeraga, korduvalt poegis, kellegi asi ei ole. Koer kondab mööda kahte tänavat edasi-tagasi. Jällegi,varjupaik kohale ei tulnud. Selline tunne,et mingit inimlikkust ei ole neil inimestel kes seal töötavad! Õudne, varsti pole Eestis ühtegi töökohta kus töötaja armastusega töötaks ja oleks palgaga rahul!
...kui tihti me tahaks hakata vastu ülekohtule, kuid me ei julge seda teha, sest kardame oma pere ja oma töökoha pärast. Siiras tänu inimesele, kes julges oma suu lahti teha...no ilmselt tal polnud enam midagi kaotada ja arvan, et ta kaotas oma töö just aususe pärast. Kuid varjupaiga loomad vajavad just temasugust ausat sõpra...mina ei suudaks seal tööl olla, sest armastan loomi ja ei suudaks nende kannatusi seal raudvõre taga näha. Tänan südamest seda julget naist, kes püüab avalikkuse silmi avada ja loodan, et keegi võimulolijatest ka reageerib sellele üleskutsele!
eks lugu ka selles et see mtü on endale hankinud nii palju lepinguid erinevate valdadega ja kuna loomi palju, siis vaja ka neid hukata. mis selle naisterhvasse puutub,. siis kahjuks ta on tõesti parajalt ülbe, kõrk, ja ebameeldiv samas ma muidugi tean kui rumalad on ka inimesed kes endile loomi tahavad, ja selge on see et kõik nn kodupakkujad kindlasti ei ole ühtegi looma väärt, eks see omajagu väsitab ja ruineerib neid endid ka.
No kui see sama inimene on tööl veel samas paigas paari kuu pärast, siis on küll asjad väga valesti! Päris kindlasti leidub inimene kes tahab ja oskab seda tööd teha....
Juhin tähelepanu sellele, et hoiupaigale makstakse iga looma püüdmise, hoidmise (vastavalt päevadele) ja hukkamise eest. Kui süsteem on selliselt tehtud, siis mis te arvate, kas sadistist juhatajal on mingit motivatsiooni üldse loomadele kodu leida? Ainus motivatsioon ilmselt ongi sularaha, mida mõned inimesed on nõus maksma... Minu arvamus on see, et see kasside püüdmise ja hukkamise arv on 3-4 võibolla isegi rohkem kordi üle paisutatud. Iga looma saab ju pildistada mitmest eri rakursist (keegi ei oska tuvastada, et sama loom) ja ongi kohe ühe püütud looma asemel 3-4 või ka rohkem. See on väga räpane äri, mis tuleks KOHE lõpetada!
Kuś see koerareporter Kanal2-st nüüd on? Kui ÜHE loomaga omanik kuidagigi valesti on käitunud, on kohtuprotsessid ja karistused, Siin on inimene, kes päevast päeva sooritab sellelaadseid kuritegusi lausa grupiviisiliselt ,pettes selle eest välja veel ka riigi raha...
Mina võtsin 1,5a tagasi Tartu Loomade Varjupaigast endale armsa kiisukese. Käisin loomasid vaatamas, mulle tehti kena ringkäik ja valisin kiisu välja. Nädal hiljem läksin kokku lepitud ajal kiisule järgi. Maksin 25eur kiibistamise ja vaktsineerimiste eest ning olen siiani väga rahul ja õnnelik. Väga tore kogemus oli.
Pole vahet, kas on loomad või inimesed. Äri on äri, peaasi et pappi sisse toob. Ja kuna Eesti riigis on seaduste ja korraga suht kehvad lood, siis pole ka selle asutuse puhul mingit paranemist loota.
Huvitav, kas siis kõik Hoiupaiga töötajad on vaimust vaesed või? Sest mina olen hoopis teise seal töötanud inimese suust täpselt sama juttu kuulnud mis siin kirjas. Ei ole ju võimalik, et kõik valetavad kogemata ühtemoodi. Ja samuti sattus ühe mu tuttava tõukoer varjukasse, pilti välja ei pandud, helistamise peale vastati, et ei ole sellist, inimesed läksid aga siiski ise kohale ja koer oli seal.
Olen ise kordi Loomade Hoiupaigas käinud, mõtlesin, et teen head kassidele ja koertele, kes kõik hellust ja tähelepanu ning tegelemist ootavad. Nüüd ma tunnen, et tahaks neid veel rohkem aidata, aga kuidas?? Sinna ma ei suuda vist minna, head nägu teha nende kõigi ees, kes kõik nii võltsid, isekad ja mitte loomaarmastajad on. Kus on Loomakaitseselts? Mis sellest niisama halvaks inimeseks kuulutamisest kasu on, ta ju tegutseb sedasi edasi, kuidas soovib! Miks ei võeta midagi ette?! Tuleb vist ise asjad käima lüüa!
Sellised tuleks ise hukata, ning töölt lahti lasta... Lihtsalt nii kahju kuidas koheldakse neid, kes enda eest seista ei saa, me inimesed oleme loomade külalised, nüüd me lihtsalt tapame neid .
Lääne-Virumaal, vist Sõmerul, olid küll nii tublid varjupaiga töötajad et müts maha nende ees. Noored inimesed ja südamega asja juures. Loomadele korralikud kodud ehitatud, hooldatud ja hoitud, aga minu teada pandi see asutus lõpuks kinni või kolisid ehk mujale, kuna kellelgi oli vaja just seda maatükki. Kahju!
See on õudne mis seal toimub. Kuidas sellised inimesed üldse saavad loomadega töötada. Eelmine nädal käisin loomade varjupaigas. Kaks töötajat rääkisid leti juures ja kuna ma vaatasin seal samas kassipoegi siis kuulsin pealt kuidas nad rääkisid kui imelikud ikka inimesed on kes nende kodulehel kommenteerivad . Kuna üks naine oli mingi looma pildi alt küsinud kui vana koer on ja ei olnud ilmselt tähele pannud, et vanus on pildi all ja siis teine töötaja ütles selle peale, et kas talle koolis numbreid ei õpetatud. Ma lihtsalt imestunult kuulasin neid ei osanud nagu mingit seisukohta võtta. Peale seda nad arutasid veel kui jobu ja vastik neil üks kass on kes neile alles toodi ja kallale tahtis minna. Nende jaoks oli see kass rist ja viletsus nagu üks töötaja ütles ja ilmselt läheb ka see kass magama kuna ta on hirmul ja ei usalda veel inimesi. Ja kui ma tahtsin koera minna jalutama siis mulle toodi ise koer siuke pisike ja armas karvakera kes oli väga kiindunud ühte töötajasse ja siis ta ütles mulle, et tiri ta endaga kaasa millegi pärast on ta koguaeg minu juures kuigi ta ei ole üldse minu masti koer. Peale hoiupaigas käiku ma olin nii segaduses, et puhkesin nutma. Kuidas siuke asi üldse võimalik on ? Miks nad töötavad seal, kui neile ei meeldi ? Ma loodan, et üks kord võtab keegi midagi ette ja vahetan välja juhataja ja osa personalist. Paneb sinna inimesed kes päriselt hoolivad.
Te enamus kaagutajaid läheksite hulluks selle töö peal ja loomade arv kasvaks üle pea, mis viib omakorda muude lollusteni. Lara on selles mõttes õigesti teinud, et ta suudab kainelt mõelda ja asja kontrolli all hoida, kuid loomulikult on temas vigu, sest kellel neid poleks :D Lara sa võiksid ükskord suhtlema õppida inimestega ja tegelikult peaksid paariks aastaks puhkuse võtma ning asja kõrvalt jälgima, võibolla saaksid aru siis mis valesti oled teinud. Eestile oleks vaja lisaks veel sellist "non kill" varjupaika, kus siis need nö päästetud loomad elaksid seni kuni keegi nad endale võtab. Sellises varjupaigas saaksite kõik toimetada ja päästa jne. Palun, võtke kätte ja tehke ära, keegi pärandas loomakaitse seltsile ju selle jaoks lausa oma maja ja maa.... Rohkem kui 10a kestab see tants ja trall varjupaikade ümber, kuid siiani pole miskipärast keegi suutnud/tahtnud teha "non kill" varjupaika.
Olen isiklikult ka võtnud varjupaigast kassi, kes nägi jube halb alguses välja( paitades tundsid selgrooga jne ) ja viisime ta ise loomarstile ja küsisime ka varjupaigast nõu ja siis alles öeldi, et üks kassipoeg tema pesakonnast juba suri. Selliseid asju peaks ikka ennem ütlema tegelikult, aga nüüd on kõik korras. Ja hinnast rääkides siis mina sain oma kassi, kiibi, passi, 3 vaktsiini ja puuri 35 euro eest. Ma küll koerte kohta ei tea nii täpselt aga peaks olema 30 eurot. Aga 150 ???? See on ülemõistuse ! Sellised inimesed ei tohiks töötada varjupaigas kes loomi ei armasta , ei mahu pähe selline asi!?
Hange ja leping, kus loomade püüdmine, hävitamine ja hoidmine/koduleidmine on ühes lepingus samale ettevõttele antud, on üdini vale. Ei ole sellist MTÜd, kes südamega teeks kõiki neid tegemisi. Kindlasti on vaja ka loomseid jäätmeid hävitada, aga ühe käega pai tegevat ja teise käega ahju ajavat mitte kasumit taotlevat organisatsiooni on üliraske ette kujutada. Loodetavasti linn saab sellest nüüd aru ja teeb eri tegevuste lepingud erinevate firmadega. Larissa võib ju oma hävitamise bisnese saada, aga hoidmise ja koduleidmise eest annaks maksumaksja raha pigem Varjupaikade MTÜ-le, kelle juurest on puhtalt kodanikualgatusest läinud koju kordi rohkem loomi, ja senini ilma minu maksurahata.
milleks üldse mingit varjupaika vaja, varjupaik olgu inimlastele, omaniketa loomad hukatakse, kui süüdistate mind julmuses, siis pole te ise paremad: sööte kõik HUKATUD loomade liha.
Looma/kassivihkajate riik,kuidas saab juhatajaks olla inimene,kes vihkab loomi/kasse?????????? Tv-st tuli dok pyhade Kay West linn,iga inimese kohta neli kassi,nad elasid paradiisis,k6ik neid hoidsid-toitsid-paitasid Krdi arengumaa Eesti,jube
Nad võiks panna pildiseeria oma lehele, et kelle nad kõik magama pannud on. Seda oleks päris huvitav vaadata, et kelle naabri kassid, koerad kõik ära tapetud on ja haigeks jäänud on. Nii oleks inimesed palju õnnelikumad, kuna nad saaksid rahus magama minna, et ei pea meelehetlikult oma loomi otsima. See Larissa ei kujuta vist ette, et kui jube tunne on see, kui ei tea kus su loom on ja kuidas temaga lood on. See oleks aus süsteem, siis saaks inimesed jälgida, kes kõik magama pandud .
Pole ise käinud varjupaigast looma võtmas, aga kuidas see nn annetamine käib? Kas mingi arve või tsekk antakse ning kas kaardimaksed toimivad? Kuidas on selle MTÜ arvepidamisega? Saatsin vihje maksuametile, loodetavasti kontrollivad. Tundub, et parasiidist vene tädi üritab alusetult rikastuda loomade kannatuste ja heatahtlike inimeste arvelt. Ise olnud annetajaks loomade turvakodudele, ei sooviks küll, et raha mingi rott larissa rahakotti või mersu liisingusse läheb.
Tahate ühte huviatvat asja teada. Mingi aeg likvideeriti ühelt inimeselt palju valgeid kasse, aga ellu jäi nendest 4 vist ja need 4 ka vist pandi magama. Keegi lasi endal kodus sigineda valgetel kassidel, aga usun, et enamus neist lihtsalt jäid seal haigeks ja pandi magama, kuna neid kasse pole ka seal lahtis, kus kassid uude koju on saanud.
ja ihukarvad tõusevad püsti. Mis toimub?? Muidugi on osad inimesed oma loomade suhtes hoolimatud, aga see ei tähenda, et varjupaik peaks olema "rahaautomaadiks". Mingi aeg tagasi oli saade varjuoaigast siis ilmus palju negatiivseid kommentaare vaadatu kohta ja nüüd jälle. Uus aasta on alanud ja kas linn jätkab ikka veel koostööd ?? Usun, et kui linn kutsuks uue varjupaiga ehitamise tarvis kokku vabatahtlikud talgutele, saaks koos suur töö tehtud..... Lugedes kommentaare, kerkib palju küsimusi- kas antud varjupaiga nime ei peaks muutma hävitamis- või likvideerimiskohaks? Tundub, et iga hinna eest püütakse loomi müüa kalli raha eest soomlastele- on see ikka nii- kumb on asutusele kasumlikum- kas elus või surnud loom???? Kui inimene otsib oma looma või valitakse välja mõni uus loom siis asutus teeb kõik, et loomnaarmastaja valitud looma ei saaks, kui see just asutuse kasulik ei ole. Miks siis peidetakse omanike- ostjate eest loomi?? Mitme inimese kommentaarist võis lugeda kuidas loomi nende eest varjati- saaks hea seriaali- töötajad peidavad kiibiga loomi- omaniku telefonis võiks ju kiibistatud loomaga olla vajadusel jälgimine. Kuhu pannakse surnud loomad, kas see dokumentatsioon on korras? Tundub, et loomade ARV on varjupaigale väga tähtis, päris huvitav kohe. Mõni linnaametnik, kes antud asutusega lepingu sõlmis, võiks kommentaare lugeda ja pikalt mõelda ning tegutseda.... Ja kas mõni lepingu osapooltest on hiljem varjupaigast võetud looma käekäigu vastu huvi tundnud???? Ei ole ise loomaomanik, aga võin öelda, et aastate jooksul on jäänud(suletud trepikojad?) hulkuvaid koeri- kasse tunduvalt vähemaks, vähemalt Tallinna selles ümbruses, kus mina liigun, nii et ei imestaks kui varjupaigale on iga loom "kallis".
kasse on tohutult palju ja neid tuleb tuhandeid juurde. Mis siis nendega teha? Ikka merekooli. Õnneks on hakatud hulkuvaid üles korjama ja kes neid toita jõuab. Valik tuleb teha.
Muide pange tähele. Pildistaja on seal nüüd muutunud seal asutuses, kuna eelmine lasti vist lahti, kuna teist tüüpi pildid on nüüd umbes sellised, et saaks kiirelt tehtud mingisugune käkerdus. Kujutan ette, et see naine on püha viha täis see venelane ja teeb nüüd kiuste nii, et enamus inimesi oma loomi ei saa ja paljude pilte üles ei panegi( MEELEGA). Tundub selline kättemaksuhimuline naine. Ta sobiks politseinikuks väga hästi või vanglasse turvameheks. :)
meenub lugu, kus vist Tartus läks üks oma koera otsima ja väravavahelt vastati -selle nimelist koera siin ei ole, nagu suudaks koer ise oma nime öelda.
Pärnu Varjupaigas on küll suure südamega töötajad.. Olen ka oma kassi varjupaigast kätte saanud. Kass läks kaduma ja jäi auto alla. Surnud kass toimetati varjupaika ja pandi külma.. Nädal aega hiljem läksin vaatama, kas mu kass võib seal olla ja oligi.. kahjuks oli ta auto alla jäänud, aga teda hoiti seal, sügavkülmas omaniku jaoks. Sain oma kassi kätte ja ise ta maha matta. Minu imestuseks oligi see, et isegi surnud kassi hoiti ja oodati.. Ja minu jaoks oli see väga suur asi ning mul oli võimalus teda veel näha ja temaga hüvasti jätta. Nüüd proovin ise head teha teistele kassidele ja varjupaigas abiks olla
Ma saan aru, et palju loomi koos ja viirused levivad, aga nad võiks ju midagi ette võtta ja mitte lasta levida sellel nagu see oleks mingi paratamatus ja las siis olla, et kui surevad siis surevad ja kui nad on ise nad seal haigeks teinud, siis võiks niigi palju südant olla ja mõistust, et ei küsi inimeselt mingit trahvi selle eest, et nad ise minu looma ära tapsid ja haigeks tegid. Vahet pole, kui haigeks nad on need loomad seal ajanud võiks nad ikka tagasi anda looma! See on nagu eriti ebanormaalne, saan ise ka hakkama selle ravimisega. Kas see vene naine ei mõista, et inimene tahab oma looma tagasi ükspuha kui elus ta on, inimene tahab oma loomaga rahu teha või üritada oma looma päästa, kui see veel võimalik. Ma saan aru, kui on 14 päeva möödas looma saabumisest, siis antakse uuele omanikule ikka terve ja ilus loom ja loomad kes ei pidanud seda viiruste levikut seal vastu pannakse seal magama või kui ei meeldi kellegile seal, siis tehakse ikka sama.
Meil jälle selline kogemus sealt,et vana koer suri ära ja läksime koera valima ,valisime koera välja ,siis toitja ütles ,et seda koera ei saa ,see läheb Soome ,olime nöutud ,vaatasime veel ringi ja tahtsime ühest puurist koera näha ,nagu puuri uks lahti tehti jooksis üks koer mehele sülle ja nii saimegi koera kohe ,maksime kirbu törje kiipimise eest ja lepingutasu,siis toitja tuli juurde ja ütles et nüüd saavad ka teised süüa muidu oli see koe teiste eet ära söönud ,koeraga meil vedas on suur ,koduhoidja ,on lastega söbralik ,ainult vett kardab hirmsasti
ehitaksime riikliku loomade hoiupaiga ja ka loomade hotelli voi kuidas seda nimetada mis annaks meile sissetulekut ja olen nous ka suure summaga toetama ja selle toreda proua kes asja yles vottis paneksime seda juhtima. Kes lööb kamppa?
Mul ka halvad kogemused sellega. Kui tahad võtta looma sealt, siis öeldakse, et me vaatame ja mõtleme, et kas anname sulle, kui on võimalik anda juba looma, kui on 14 päeva täis. Sinna on sattunud ka minu kass ja seda kassi mulle tagasi ei antudki, kuna ta oli varjupaigas saanud kassikatku ja öeldi, et me ei anna teda teile, kuna ta võibolla nigunii sureb ära. Pidin sellega leppima ja süüdistati hoopis mind, et ma nii hooletu olin ja see vene naine sõimas mul näo täis, et kui loll ma ikka olen jne. Ma umbes ärgu rääkigu, et ma ei tea loomadest mitte midagi. Kuigi ma olen inimene kes ravib loomi. Tuttaval sattus ka kass sinna. Tema kass sammuti jäi seal haigeks. Kassi pidi ta ravima tervelt kuu aega, kuni ta terveks sai ja ta oli nii hullus seisus, et tal oli mõttes see kass magama panna, kuna kass oli täiesti loju ja eluvõimetu laip. Talle ei öeldud, et ta nii hullus seisu oli. Nad ei teadnuki, et ta sellises seisus. Kõike tipuks pidi maksam mingi kopsaka trahvi selle eest, et paar päeva seal oli ja sai oma kalli sureva kassi.
See on juba aastaid kestnud olukord. Kui mitmeid kordi on Loomade Hoipaiga juhataja pälvinud avalikku negatiivset tähelepanu ja ikka jätkub kõik samal moel. Inimeste isiklikud loomad kaovad, neid varjatakse või hukatakse. Oman isiklikku kogemust. Piisavalt suur hoolitsetud ja rihmaga koer, keda ilmselt kardeti niisama püüda, lasti uinutipüssist kodumaja ees (oli nägijaid ja tunnistajaid), et kinni saada ja ära viia. Koer oli aga niipalju tugev ja tark, et jõudis trepi peale tulla, tuppa küsida ja seejärel vajus toas uinuti tagajärjel kokku. Oli saanud ikka päris tugeva laksu, sest toibus sellest 2 päeva. Tõusis ja kukkus, tõusis ja kukkus. Arvasime juba, et prooviti mürgitada. Kassidest ei räägigi. On koruvaid juhtumeid, kus Kassiabi jt vabatahtlike organisatsioonide kasse sinna püütakse ja siis jälle suure pahanduse ning veel suurema rahasumma eest (sest pr Lara ju teab, et on ka hingega inimesi, kes oma surmasuust päästetud ja terveks ravitud kasse tagasi tahab) loovutatakse. Kui hiljaks jääd või raha ei maksa, oled ilma, sest loom pannakse magama. LP LOOMAOMANIKUD! Olge oma lemmikloomadega hoolsad, sest kõik mingil õnnetul põhjusel sinnasattunud loomad, kel ka omanik ja kes looma otsib, ei pruugi enam koju tagasi jõuda!
Ma käisin pidevalt seal koertega jalutamas ja võtsin sealt ka koera. Tema puuri peal seisis "mitte jalutada. agressiivne". Kui selgitust küsisin, öeldi, et koer pannakse magama, kuna on seal kuu aega olnud.. Mina polnud teda varem küll näinud, kuigi käisin seal vähemalt korra nädalas. Võtsin koera oma nimele ja vastutusele, nüüd juba 4 aastat temaga õnnelikult koos elanud, mingeid agressiivsuse märke pole kordagi näidanud. Seal väideti, et on kasse maha murdnud ja inimesi rünnanud. Mul on ka kass. Väga kahtlane asutus.
Aastaid tagasi helistasin ka mina Tallinna Loomade Hoiupaika, kuna soovisin uurida kodu otsiva kassipoja kohta, kelle olin kodulehelt leidnud. Nagu ka antud artikkel kirjeldab, leiti sada põhjust, MIKS ma EI PEAKS seda looma endale saama: mul on rõdu, äkki läheb kass tuba õhutades välja. II korrus- kas ikka on hea?Mis toitu plaanin anda? Milline on mu sissetulek? Kodused tingimused? Kas elan üksi või elukaaslasega? On mul lapsi? Plaanin ma lapsi saada? Mitu last? Plaanin ma kolida? jne jne... "Ei ole võimalik- HULLUMEELNE!" oli mu ainus mõte, kui kõne lõpetasin. Jätsin asja sinnapaika. Samas minu kodulinnas Pärnu Kodutute Loomade Varjupaigas (Varjupaikade MTÜ) on asi hoopis teine. Olen kordi käinud seal loomi vaatamas, viinud neile süüa-tekke-patju, jalutanud koertega ja istunud tunde kassidega mängides nende ühises toas. Samuti uurides kassi võtmise kohta, pole mitte keegi idiootseid küsimusi esitanud ega teab mis tingimusi seadnud. Peale selle olen Pärnu varjupaigast abi saanud ka siis, kui nägin üht kajakapoega, kes sai järjest mitmelt autolt löögi. Helistasin, tuldi autoga kohale, viidi lind kliinikusse ja hiljem anti tagasisidet tema saatuse kohta. Paraku olid tema sisemised vigastused liiga suured ja loom otsustati magama panna. AGA MIND TEAVITATI! :)
pealtnägija saadet meenutades 9. jaanuar 2014 13:54
oli esimene mõte, et neid loomi hiutakse sel nagu second hand poodides mitmel ringil et raha kogua aeg tikisuks, nii hoiustamise kui ka hukkamise eest tuleb ju kena kopikas linna kukrust iga tapetud "looma" pealt
Ei imesta meil läks muugal koer kaduma . Nelja päevaga oli arve 96 eurot see ka sellepärast, et valetasin, et see pole minu koer ! Muidu oleksin pidanud rohkem maksma ....vähemalt nii väitis juhataja....... Ei saa aru, kuidas lastakse sellisel inimesel seal töötada :O
Sedakorda raudselt Lara ähvardamas ei karda sind enam keegi, liigas palju halba oled teinud ja tunnistajaid murdu ELS peaks tegema üleskutse ja koguma tõeseid fakte ja tunnistajaid närakal jätkub veel ülbust ähvardada
Selle juhataja auto on ka kuidagi liiga ule keskmise uhe abirahast ja toetustest elatuva MTU kohta. On vist MTU, ega ma vaga ei tea. Kunagi oli neil seal korjanduskarp ja siis ma motlesingi, seda autut nahes, et ka liiga palju ei lahe autu peale, muidugi ega ma tea kelle see oli. Juhataja ise oli kull paris tige naine, mul tutrel laheb siiani suu koveraks, kui see naine meelde tuleb, ta ikka karjus ja soimas koledasti, viisakas inimene nii ei raagi. Me kaisime seal siis uhe koeraga jalutamas ja ta juhtus oma mersuga (voi mis tal olig, ei maleta) mooda soitma ja midagi ei meeldinud, tutre kaes oli vist rihm ja kus siis kukkus paukauma. No moneti oige (turvalisus vist, aga koer oli vaike ja ma korval), aga selline suhtlemine, see kull viisakale iminesele ei kuulu. Siis ma vaatasingi seda autut ja motlesin, vot milline ari. Nuud tuleb valja, et p2tt. Mingis telesaates uks tudruk raakis sama juttu, nad olla korda teinud kassi, kelle see proua oli surma maaranud, kui lootusetu juhtumi. Pealtnagijas vist oli.
meil kadus rakveres 7-8 aastat tagasi kass ära, helistasime ka varjupaika - sealt öeldi kohe, et siia kasse ei tooda, ärge otsige siit. Panin kuulutuse koos vaevatasuga lehte . Kass ilmus välja 4-5päeva hiljem ja kutsuti temale varjupaigast püüdja. Õnneks autojuht nägi kuulutust ja võttis ühendust. Tema sõnul oleks kass juba järgmine päev magama pandud. järeldasin, et varjupaik ei olnud huvitatud et me sealt kassi oleksime kätte saanud, õnneks oli mõistlik inimene, kes vaevatsu eest kassi ära päästis.
Ma ei mõista, kui inimene vihkab loomi palun töötagu mojal. Lihtsalt õudne lugeda, alles eile matsin oma noorukese 1.5aastase kiisu ja jälle on mul pisarad silmas, ma võin üelda et vihkan selliseid inimesi
Ma ei mõista, kui inimene vihkab loomi palun töötagu mojal. Lihtsalt õudne lugeda, alles eile matsin oma noorukese 1.5aastase kiisu ja jälle on mul pisarad silmas, ma võin üelda et vihkan selliseid inimesi
mul on kodus varjupaigast võetud koer. Kui ma tahan võtta koera varjupaigast, siis ma peangi arvestama sellega, et koerale tehtud ussitõrje, vaktsiinid ja muu ravi ja kõik seda kinni maksta. Siis varjupaigas saavad teistele koertele midagi teha. muidugi, komentaarides kisama ja lugusid rääkida on odavam ja ei nõua pikaajalisi lisakulusi ja vastutust.....
Kuidas on võimalik, et võetakse suveks kassipoeg või kutsikas ja sügisel visatakse ta metsa alla või kuskile teepealse maja hoovi? Nii ju paljud varjupaiga loomad tekivadki! Varjupaigal peaks tõesti olema kontroll peal, see asi on liiga käest ära lastud.
http://petitsioon.ee/ või saatke linnale kaebusi oma neg kogemustega jne ... mitmed kaebused küll tähelepanuta ei saa jääda, isegi "käepesijale" mitte!!! selline inimene ei tohiks loomade läheduseski olla, samuti tuleks keelustada tema puhul loomade omamine!
Soovitan inimestel algatada petitsioon alkirjade kogumiseks, et Tallinna linn ta rajalt maha võtaks http://petitsioon.ee/create/ maksab ta, aga 1,60 eurot endal kahjuks seda raha ei ole. Aitäh kui keegi paljuks ei pea.
Tuttaval oli tõupuhas koer, koer kadus ära ja varjupaigast sai kätte ja see, et nad koera seal hoidsid , tahtsid kõvasti raha saada. Masendav. Ometigi , küsivad igasuguseid annetusi ja puha. Aga siis teevad raha sellest. See töö peaks olema üllas ja ei tohiks olla mitte ühtegi sõna negatiivsusest. Ja mille pärast töötab juhtajana see inimene, kes ei salli loomi .. HALLO!
Kogu see Hoiupaiga ümber toimuv on juhitud ühest ja samast kontorist, nimega ELS. Kes oleks parem andma negatiivset infot, kui vallandatud töötaja? Kas tema ütlused ka tõele vastavad, see on iseasi. Küsimus on vaid selles, miks lubatakse ELS-il sellist kampaaniat läbi viia? Kõik, kes on asjadega vähegi kursis, mõistavad, et tegemist on ELS sooviga pääseda suurema raha juurde ja läbi intriigide Hoiupaika igati halvustada. Kahju, et ei kehti enam ENSV Kriminaalkoodeks, mille alusel sai selliste sigaduste eest kriminaalkorras karistada. Avaliku laimu jms eest nimelt.
Tegemist ju mitu korda nime vahetanud petise ja keskerakondlasega.vene sibul,kes sularahas arveldab ja oma taskuid täidab,elusolendeid tappes ja nende pealt teenides alusetult
Venelaste vihkajatel peab häbi olema. Praktiliselt igas kommentaaris on mainitud Lara rahvus. Võtsin kassi varjupaigast. Ilma ette helistamiseta ning broneerimiseta, läksin ja kohe võtsin, mingit probleemi ei olnud. Lihtsalt valisin kassitoast kassi, kellega tekkis kohe "minu oma" tunne. Jah, loovutustasu on 35 eur. Aga kass elas seal kuuaega, teda raviti, kastreeriti, ta sai seal süüa. SEE KÕIK MAKSAB PALJU ROHKEM, kui 35 eur! Kallid inimesed, varjupaigad eksiteerivad selle pärast, et väga paljudel inimestel puudub vastutustunne koju võetud looma vastu. Võetakse kassi või kutsika laste lõbuks ning kui isu saab täis vistakse lihtsalt tänavale. Alustada tuleb hoopis teisest otsast - muuta inimeste suhtumine loomadesse!
Ka mul on kahjuks antud varjupaigaga negatiivseid kogemusi. Oli vaja anda koer üheks nädalaks kellegi kätte hoiule. Loomade Hoiupaik pakub vastavat teenust. Kuna arvasin, et neil on kindlasti palju kogemusi loomade hoidmise ja hooldamisega ning eeldasin, et vastavas asutuses töötavad loomaarmastajad inimesed, siis otsustasin nende kasuks. Asjaajamine oli alguses kiire ja ladus, minu kõikidele e-mailidele vastas Larissa väga kiiresti. Viisin koera hoiupaika ning sealne vastuvõttki sujus. Kui koerale järele tulin, oli koer küll kenasti toidetud, kuid väljanägemine väga hirmus – karv väga pulstunud ja must. Kodus selgus, et koer pole päris terve – ninast jooksis tatti ja koer väga tihti köhis/kõõksus imelikult. Soovisin Larissaga uuesti ühendust võtta, et küsida, kas seal on levimas mingi viirus ja mida peaksin ette võtma ja kas võin koeraga nende loomaarsti juurde läbivaatusele tulla..., aga enam ta mu e-mailidele ei vastanud. Mitte kellelegi ei soovita ma oma loomi sinna hoiule jätta. Tundub, et suhtumine on seal selline, et kui raha käes, siis rohkem pole põhjust klientidega suhelda, eriti veel juhul, kui probleemid ilmnevad. Kahju.
Kellel on tõendeid ja isiklikud kokkupuuted asjaga, tehku politseisse avaldus, kõikidesse televisioonidesse andku asjast märku, kaua võib kõik jutud kuni saavutatakse avaliku huvi lävi, alles siis hakkab kuskilt koitma, ns komenteerides asjad ei lahene.
Usun, mida töötaja räägib..Sellisele ebaausale ärile tuleb lõpp teha.. ma ei tea küll, kes peaks sekkuma ,aga ...ise olen selline , kes annetab alati just loomade varjupaikadele, aga" loomade õnnetuse" pealt kasu teenida on väga alatu!
Lisandun negatiivsete kogemuste reaga, sest sellist suhtumist, mille osaliseks Hoiupaigas sain, pole varem kogenud. Selle asutuse juhataja igast liigutusest lausa õhkab viha loomade, eriti just kasside vastu. Ääretult ebameeldiv inimene, ülbe, matslik, negatiivne. Tahtsin võtta ühe õnnetu kiisukese, kes oli märgistusega T4. Kohaleminnes selgus, et kass on karantiinis ja mulle teda ei näidatud. Jätsin oma kontaktid, et minuga ühendust võetaks, kui kassi loovutamise aeg küps. Kolm päeva läks mööda, siis helistasin ise, et kuidas kiisu elab ja millal võin järgi tulla. Administraator pani toru lauale ja järgmiseks võttis vastu juba juhataja närviline hääl, kes ütles, et kassil oli aids ja ta pandi magama. Seejärel pöördusin kassi saamiseks Kasside Turvakodu poole. Vaid paar tundi hiljem tuli meeldiv kiri, küsiti küsimusi ja kogu suhtumine oli meeldiv ja viisakas. Juba samal õhtul käisin neil külas ja viisin oma armsa kassi koju. Ei küsitud mingit tasu, aga kuna kogu nende suhtumine ja see õhkkond nende kassitoas on nii hubane ja hooliv, tegin neile hoopis annetuse. Hiljem olen pidevalt jälginud nii Hoiupaiga kui Kasside Turvakodu kodulehekülge ja ei saa kuidagi nõustuda hoiupaiga juhataja väitega "miks ei nähta häid asju". 35-40 kassi kuus koju? Sellest asutusest, mis saab linnalt ja valdadelt iga kassi pealt kõvasti raha, on see hulk ikkagi nii väike? Tasub lahti võtta Kasside Turvakodu koduleht ja üle lugeda, kuipalju kasse nemad viimastel kuudel on koju saatnud - http://kassideturvakodu.ee/kodu-leidnud-kassid/ Novembris 66 kassi, detsembris 78 kassi, jaanuari 2014 on juba läinud koju 12 kassi. Ja seda kõike suudavad vabatahtlikud, kes ei saa linnalt toetust ei palkadeks ega loomade abistamiseks. Kõik nad teevad seda tööd vabatahtlikult, tasuta ja lihtsalt hoolimisest. Paneb mõtlema?
Lõpuks võtab keegi sõna!!! See sigadus, mis varjupaigas toimub, on ammu avalik saladus. Kindlalt on vaja politsei kontrolli ja varganäost töötajate vangimajja panekut ning ausate loomasõbralikega asendamist!!!
oli kasulik informatsioon - nüüd inimesed teavad kuidas selles asutuses asjad käivad. Kahju muidugi loomadest, aga kuna eestis puudub seadustik (kuna valitsus oma tööd ei tee) siis vaevalt et suurt midagi muutub. Hea et see proua rääkis sellest mis tegelikult toimub (kahjuks küll oma töökoha hinnaga).
Hoiupaiga juhataja Larissa Kozõreva aga leiab, et see on tema asi, kellega ta koostööd teeb ja kui palju loomi ellu jätab. «Koostöö on vabatahtlik asi ja kui ma ei taha seda koostööd, siis mul on olemas põhjused. Ja põhjused on sellise, nagu on. Ja kõik. Ei taha, ja kõik. Ja kui ma ise tahan, siis ma ilmtingimata alustan. Ja andke mulle palun võimalus valida, kellega ma seda alustan.» /28.11.13 "Postimees"
Huvitav, kuidas saab aasta loomavihkajaks tituleeritud tädi sellises kohas üldse tööl olla??? Tegu on ju tavalise sahkerdaja ja petisega, kellele loomad üldse korda ei lähe. Vastik!
Jah ka minul on olnud temaga nö jagamist kui minu tõukoer jooksu sai ja sattus varjupaika. Kuulsin, mitte interneti kodulehe kaudu, et varjupaigas on sarnane koer. Läksime sinna ja kuna uksed olid lahti, siis läksin kohe õuele kus koerte aediku (keegi küll hüüdis veel järgi, et präegu polevat külastamise aeg) ja nägingi seal ühes aedikus oma koera,Tulin peahoonesse tagasi ja hakkasin siis uurima, et kuidas ma saaks ta koju viia. Sain teada, et seda otsustab ainult juhata isiklikult ja kui tema siis lõpuks kätte saime ja ütlesime, et meie koer on siin ja selles aedikus, siis öeldi meile, et ta läheb asja uurima ja tagasi tulles teadustas mulle, et selles aedikus ei ole üldse koera ja kui läksin protestile vaatamata ise tagasi, siis seal tõesti ei olnud enam kedagi. Pidime juba lahkuma, kui nägin kuidas teises tiivas avati ühed suured uksed ja seal oli ruum kus oli palju erinevaid puure - ja kes seal istub - meie koer.Ja tema kättesamine läks meile maksma päris palju närve ja ka raha - enam täpselt ei mäleta, kuna mulle oli koer tähtsam, kui raha
See pole mingi saladus, et meie haiges ühiskonnas on kõikvõimalikel juhtivkohtadel psühhopaadid ja muidu väärastunud egomaniakid. Süsteem soosib seda. Hukkuv ühiskond......
..tulge mõistusele, tänu teile lemmikloomad ju sinna varjupaika sattuvad,vaadake enesele otsa "suured loomaarmastajad".Piinlik on lugeda maapõhja tampivaid arvamusi, ise midagi tegemata, loomi hooldamata, et ei pääseks hulkuma, sigima, haigusi levitama.Loomulikult on raha vaja selleks, teie ju kulutada ei soovi, tahate tasuta kõike.Laste lõbuks armas kiisuke võtta, pärast suvilasse maha jätta või teeäärse maja juurde sokutada teie südametunnistus lubab aga piirata hulkuvate loomade müümist või hukkamist ei luba...siis ärkab loomaarmastus.
Ühest vanast artiklist leidsin sellise kommentaari, soovitan googeldada ja saate palju palju targemaks. tõde ja õigus 20.09.2010 10:06 Miks kirjutatakse Lara Larsenist? Kes see veel on? See isik, kellest siin artiklis kirjutatakse on ju LARISSA FILIPPOVA, B-kaardi andmete järgi LARISA KOZÕREVA ja on ka esinenud LARISSA KOKEREVA nime all.
Kas ei saa sellest s***august lahti ve? Mis need võimud munevad? Või saavad ka osa? Äkki peaks tegema korjanduse ja laskma juhataja füüsiliselt kõrvaldada (kui midagi muud üle ei jää ja võimud vilistavad selle peale)?
et käib kollektiivne äri linna rahade ja annetustega, hingelt vaesel Laral peab olema seljatagune ega muidu ta nii häbematu poleks oli siin enne kontrolli juttu uuest konkursist - kuhu see jääb? kas kassinahksete kasukatega juba kinni makstud? kui asi tõsiseks läheb võin ka konkreetsete näidete ja tunnistajatega Vilmale appi tulla aferist tuleb kohalt kangutada, loomavihkaja ei sobi sellisele kohale
Tean ka Vilmat ja mäletan kui varjupaik avati, ta on üks suur loomaarmastaja ja ilmselt lasti lahti selle pärast kuna on liiga otsese ütlemisega ja hoolib loomadest
Mul sammuti halb kogemus. Tahtsime 2x koera võtta hoiupaigast. Esimene anti ära teisele paarile ja 2 kord olime järjekorras esimesed ja jällegi otsustati anda teise perre kus juba oli ennegi 1 koer. Rohkem ei proovinud, ei suutnud ensm loota ja oodata 2 nädalat. Sest alati tuli mingi x põhjus, miks me valituks ei osutunud. Praeguseks on mul 6kuune nunnu kutsikas, kes ei ole võetud varjupaigast. Aga vahest piilun küll hoiupaiga loomade pilte ja nii kahju on :(
Minul on ka Hoiupaigaga väga negatiivsed kogemused. Oleme suured loomasõbrad aga kahjuks endale ei saa kassi ega koera võtta. Seetõttu käime vahel seal neid paitamas ja jalutamas. Töötajad on seal toredad aga juhataja on VÄGA ebameeldiv inimene!!! Ta on alati kuri, ülbe, üleolev, ükskõikne. Näiteks olime kasside toas ja paitasime seal neid nurrumootoreid. Lisaks olid koridoris ka puuris loomad kuna need ei mahtunud tuppa. Paitasime neid ka. JUhataja kargas ligi ja hakkas sõimama, et miks me puutume neid kasse ( puuris). Ütlesin, et öötaja andis loa kuna needon sõbralikud loomad, lihtsalt ei mahu tuppa. Juhataja nähvas midagi ja ütles, et neid kasse pole vaja harjutada inimesega. Mismõttees?????? Iga kass ju vajab hellitamist ja need kassid seal olid väga sõbralikud ja armsad.
Jaa linn toetab kodutuid loomi nii suure summaga, 9. jaanuar 2014 09:56
On inimesi kes jätavad oma varanduse kodututele loomadele. Soomes voib nunnust koeralesest kysida vabalt 500 eurot. Mina leidsin yhe kuulutuse oli vist Soovist. Teises telefoni otsas oli antud proua kes ei saanud oma sonade järgi rääkida et helistagu talle koju ja tal on veel erinevaid koeri. Ma ei tea... Hakkame kasvoi allkirju koguma et riik pööraks sellele koigele tähelepanu . Ja loomulikult ka Maksuamet kes on m,uidu väga terane. Kui vaatate kuulutusi kodutute loomade kohta siis seal on ainult vanad ja käitumisprobleemidega loomad. Voi haiged. Ometi leiavad inimesed ka kolblikke loomakesi. Tartus on loomade nn boss suur naine. Hoidke temast kaugele. Kui mina leian loomakese siis koigepealt panen kuulutuse ja kui omanik ei tule välja teen looma terveks ja annan monele oma tuttavale 1 euro eest sest ilma rahata ei tohi looma anda. Miski on mäda kodutute loomadega!
Kahjuks ei saa seda Larissat vallandada - ta nimelt on selle nn MTÜ omanik. Ja sellel on leping Tallinna linna ning lähivaldadega. Ainuke asi, mida linn saaks teha - lõpetada leping, aga selleks peavad siis linnaametnikud leidma ka põhjuse. Viimasest on muidugi raske aru saada - juba paari aasta eest juhiti linna tähelepanu kõnealustele juhtumitele ja kui ikka väga tahetaks Larast lahti saada, siis küllap ka põhjuse leiaks. Ilmselt kuskil peseb käsi jälle kätt.
Tuli meelde üks olukord nõuka ajast, kui minu sõbranne elas 3 lapsega ühetolises aga majas kus oli aed. Tahtis võtta väikest koeranääpsu ja ohh imet: ei antud , tuldi koju kontrollima kas on ikka kodune olukord koera jaoks vastuvõetav. Sünnitusmajast ei tulnud keegi vaatama kuhu ta oma kolmada lapse viib, mis oludesse. Tere tali :)
Tallinna looma varjupaigas pea aastake tagasi läksin koera võtma. Pool tundi valisime koos abikaasaga. Valik tehtud aga meile vastati et te ei meeldi meile. Olin kaine, ülikonnas viks ja viisakas. Ega jh kui ei meeldi neile saadetakse pikalt. Oled rikas või vaene neil ükskõik
Miks süüdistada varjupaika?! Süüdi on inimesed, kes ei hooli OMA loomadest ja laseb neid piiramatult paljuneda või viskab neid tänavale... Mõtetu süüdistamise asemele - minge sinna ja adopteerige kassi või koera!
Tulge mõistusele inimesed.Kuhu te selle suure loomaarmastusega lõpuks jõuate.Asja peab ikka mõistusega võtma,see mis toimub on ju arulage.Kuhu need kassid-koerad pannakse lõpuks.Käige ringi lahtiste silmadega,vaadake mis toimub.Vabalt ringi luusivaid kasse on terve ilm täis metsad kaasaarvatud.Laste liivakastid,lillepeenrad,põõsaalused kõik on kassi-koera junne ja kusehaisu täis.Muud enam ei kuule kui kassid ja koerad kuhu jääb hoolivus inimestest ja lastest.Linnainimesed võtavad omale koduloomad,aga kui isu täis sõidetakse kuskile külavahele või alevisse lastakse autost loom välja ja sõidetakse minema.Koer jääb rohkem silma,aga kassi ei tunne ju alevis keegi nägupidi kelle oma.Juhtub olema emane kass jääb kuskile redutama teeb aastas kaks-kolm pesakonda poegi,igas pesas 5-6 poega,no mõelge natuke,see hullus ei saa ju liiale minna.See pole ju enam normaalne elu igas suures majas on kassikasvandused igas korteris,trepikojad haisevad kassikuse järgi,koristada ju ei taha keegi.Lõputult ei saa ju toita varjupaigas puurides loomi,mis elu see siis on selle loomal kes peab päevade viisi puurides elama.Mingid piirid ja reeglid tuleks ikka kehtestada.Maal on tühjade majade pööningud,kuurid hulkuvaid kasse täis.
Krt, ma ei saa aru mis seal toimub, miks juba seda "tädi" ametist maha ei võeta, väga aktuaalne teema selle hoiupaigaga juba pikka-pikka aega! Milleks hoida ametis mingit rahaahnet, ainult enda heaolule mõtlevat inimest( samuti alluvaid),täiesti ebaloogiline. Varasematel aegadel olid seal enamik jumalast normaalsed töötajad- ka hoiupaiga endine juhataja, vähemalt sallivuse ja loomi hoidva loomuga. Ka selle Vilmaga olen kokku puutunud, oli inimeste suhtes ettevaatlik ja veidi tõre vb, kuid loomade suhtes väga hooliv. Tõi tema isiklikult ka mulle minu tulevase/praeguse kutsu(5ndat aastat juba olen tema perenaine). Viimane inimene keda vallandada :S... Vastuvõetamatu, et selline inimene ja sellised alluvad on seal puldis!!! On vaja võtta sallivad ja hoolivad inimesed tööle, see peaks olema koht kus töötada südamega ja hingega, mitte ainult silm punnis rahale ja kasu lõikamisele mõelda!
Minul on ka üks ebameeldiv kogemus Pärnu varjupaigaga. Minu vanemad elavad maal ja nende koer jäi õnnetult auto alla, oma kodu hoovis. Hakkasid siis omale uut koera otsima. Tingimuseks oli, et oleks keskmist kasvu ja lastesõbralik. Leidsid nad Pärnu varjupaiga lehelt armsa pruuni koerakese ja palusid mind, et läheksin loomaga tutvuma ( ise elavad väga kaugel). Võtsin lapsed ka kaasa, et näha, kuidas loom lastele reageerib. Hästi vahva koerake oli ja lastega sobis suurepäraselt. Nemad oleks ta kohe kaasa võtnud. Seda me teha ei saanud, kuna 14 päeva polnud veel täis, mis loom peab seal veetma, äkki ilmub omanik välja. Täitsime seal mingi avalduse või mis iganes selle nimi on ning korraldati mulle põhjalik ülekuulamine. Kuhu loom läheb, mis tingimused ja kui majal aeda ümber pole, siis nemad mulle koera anda ei saa, äkki jääb jälle auto alla jne. Maja asub keset lagedat põldu, milleks meile aed?? Kogu selle vestluse jooksul rõhutati mitmel korral, et enamus loomi läheb neil Soome. Eestlased polevat eriti loomadest huvitatud. Igatahe jäi mulle lõpuks mulje, et oleme täiesti ebasobivad inimesed koera võtmiseks (oleme loomi pidanud vähemalt 25 a). Sai see 14 päeva täis võib olla ka pisut rohkem ja mulle potsatas postkasti kiri, et koerake läks koju tagasi. Mina seda ei usu, kuna sellel ajal oli nende kodulehel pildialbum, kuhu pandi nende loomade pildid, kes läksid koju tagasi. Selle koerakese pilti, aga polnud kuskil, lihtsalt kadus. Olen täiesti veendunud, et ta viidi üle lahe.
Kahjuks ka halvad kogemused... 2000 a leidsime lastega Tallinnas kopli tänavalt väikese noore emase koera. Ilma kaelarihmata. Kuna ise ei saanud koera pidada viisime koerte varjupaika. Inimene, kes seal meid vastu võttis, oli väga ebameeldiv ja kindlasti mitte loomasõbralik. Kuuldes, et mul ei ole raha (minult küsiti 100 kr.), ei tahetudki koera vastu võtta. Lõpuks ikka võeti, kuid meile jäi hinge väga paha tunne. Eriti seetõttu, et me lastega arvasime, et tegime heateo. Peale selle jooksis varjupaiga ümber 4 koerast koosnev kari. Üpris suured koerad olid ja see oli hirmutav ja imelik. Mõned aastad tagasi tuttaval pani toakoer plehku vana-aasta öösel, kui lasti rakette. 4 päeva pärast ta leidis oma koera varjupaiga fotode seast. Kui järgi läks, siis pidi ta 4 päeva eest maksma 40 EURi, mis oli sellele perele väga raske, kuna peres olid väikesed lapsed. Selle pere nädala söögiraha oli 30 EURi arvestatud. Tänu koerale olid nad nädala näljas. Midagi on selles asutuses küll viltu...
no mida krt, miks üldse ja kuidas see asutus käib püüdmas igal pool, meil on ju muid varjupaikasid ka Tallinnas, Kassiabi, Kasside Turvakodu, Pesaleidja ja neid on veel
Tahtsin ka kunagi kassi... AGA elan maal ja leian, et kass võiks mõne hiire ka püüda. OK. seda kõike EI pea neile ju rääkima. AGA järgmine probleem- kuidas ma tõestan, mis siis kassist saab, kui MEES mu maha jätab.. jeerumjeerum maütlen minu kogemus seega ka negatiivne. kassi ma sain. koguni kaks, aga mitte varjupaigast. varjupaikade (üle eesti) tegevus on üks hämar värk. sellest räägivad asajaga veits kursis olevad inimesed juba ammu. Tänuväärne ja üllas tegevus, mis kahjuks tõmbab ligi südametuid ja külmalt kalkuleerivaid. samas südamega inimesed põleksid kiirelt läbi....
Pole kunagi pidanud vajalikuks siin sõna võtta, aga nüüd tunnen küll, et tahaks. Antud naisterahvas, kes sealt vallandati on maailma kõige toredam inimene, just tänu temale on mul juba aastaid väike armas koerake. Olen hoiupaigas kokku puutunud mitmete töötajatega, ning täiesti tõsi oli, et neist suuremal osal ei olnud sooja ega külma kas loomakesed saavad omale hea kodu, saavad omaniku juurde tagasi või üldse midagi. Kui aastaid tagasi sinna läksin, ning olin kodulehelt krantsikese pildi leidnud, siis alguses oli kõik korras. Läksin kohale, jalutasime koertega ning uurisime kus see konkreetne kutsu võiks olla, küsides eest lauast öeldi et sellist koera ei ole, ta kusagil taga puuris, sest ei ole veel valmis et mujal olla. Olin küll päris nukker, aga sõbranna proovis õnne ja küsis Vilma käest veel igaksjuhuks, et äkki ei saanud ees lauas naisterahvas päris täpselt aru. Ning sellepeale juhatas Vilma meid puurini mis oli õues, puuriderea juures kõige äärmine ja peidus, ning seal oligi mu armas kutsu. Peale seda käisin seal korduvalt ning andsin oma soovist, endale see koer võtta teada hoiupaiga töötajatele, kuid üks naisterahvas ütles mulle otse, et kui iga jalutaja endale siit koera võtab siis ta ju rohkem jalutama ei tule, niiet ei pea me seda koera sulle andma, et tal juba omanik olemas- ning see oli peale seda kui olin korduvalt igapäev antud koeraga jalutamas käinud. Kuid õnneks asi lahenes kuidagi, Vilma ütles ka, et asjad olid juba räägitud, ning saingi endale oma imearmsa koerakese. Aga kõik see asjaajamine ning suhtumine seal on rohkem kui viltu, sellises kohas peaksid ikka töötama inimesed kes tahavad seda teha, mitte loomavihkajad.
Erinevalt Tallinast, hoopis teine suhtumine on ühinenud Varjupaikade MTÜ-s, nagu Pärnu, Viljandi, Võru jt. Seal inimesed töötavad loomade ja loomaomanike huvides. Ilma väga tõsise põhjuseta ei hukata kedagi. Ja uuele omanikule koera loovutamine kohe kindlasti ei maksa 150 euro, nagu kirjutas Mileina, vaid ainult 35. Hinna sees on siis pass, kiip, vaktsiinid ja ka emaste steriliseerimine. Kes soovib endale soetada lemmiklooma varjupaigast, minge natuke kaugemale pealinnast ja saate positiivse kogemuse.
Samuti halvad kogemused , tahtsime maale võtta koguni 2 koera korraga.Valisime välja ja siis hakkas üks keerutamine -karantiin jne ,kuni ükspäev koeri lihtsalt ei olnud. Olevat Soome müüdud. Enam mitte kunagi ei pöördu ma sinna ja ühte senti ka ei anneta neile.
mida päev edasi, seda imelikumaks meie ametnikud lähevad, küll visatakase trennist välja, küll ei anta peni kätte, riik vist varsti ise pooletoobine! Kas see varjupaiga juhataja on tõesti veel seal palgal ve? Kui on, siis need palkajad on veel suurema kiiksuga!
Kirjutatu vastab jah ilmselt tõele, kuna sarnaseid stsenaariumeid on väga palju seal olnud. Kui ühe inimesega, kes ikka juhib sellist asutust, on nii palju pahandusi ja arusaamatusi, on ammu selge, et see inimene ei sobi oma tööle ei käitumiselt, veel vähem aga hingelt ja südamelt. Eesti riigi loomakaitseseadus on mäda, kohe väga mäda ja muutma ja parandusi tegema ei vaevu meie riigi eesotsas olev kontingent kohe mitte. Nagu näha, ei sekku ka kuhugi. See probleem on üleval juba ammu, oi kui ammu. Aga sellele jamale saabub seal lõpp. See aeg tuleb ja sinna pole enam kaua. Jah, ma tean, minu isik on ammu seal territooriumil mittesoovitav. Mind see ei kõiguta. valgekassimaja.onepagefree.com
Aastaid tagasi oli minulgi sele laraga kurbi kogemusi.Kuna elan ise Soomes,siis otsustasin,et annan kodu Eestist pärit kodutule koerale.Helistasin Larale ja rääkisin oma loo.Ühesõnaga,et tuleksin ise kohale,tutvuksin koeraga jne.Aga ei,ta soovitas mul koer võtta soomlaste kaudu,sest nende kaudu võttes saab see Lara ju rohkem raha,kui oleks minu käest saanud,kui oleksin ise kohale sõitnud.Niisiis koera ma ei saanud.Aega möödus,leidsin taas varjupaiga kodulehelt saksalambakoera.Taas helistasin ja leppisin kõik kokku,et tulen extra kohale,tutvun koeraga jne.Tuli päev,sõitsin tütrega kohale,tutvusime koeraga,kõik klappis kenasti,kuna mul on pikaldane kogemus sakslastest.Kuid hoiupaiga töötaja jutu kohaselt koera ei saanud samal päeval kaasa võtta.Alles ülejärgmisel päeval.Sõitsin Tartumaale sugulaste juurde ja palusin oma tuttavaid Tallinna lähedal,et kas nemad saavad tuua varjupaigast koera ära,kuna ise poleks selleks kella-ajaks,mis mulle anti,kohale jõudnud.Tuttavad olid nõus,ostsid rihmad ja vajaliku valmis.Ise teavitasin sellest ka varjupaika.Kõik oli okey.Koera kättesaamispäeaval ja kokkulepitud ajal läksid tuttavad sinna,kuid mida ei saanud oli koer.Paanikas helistasin asja kohta varjupaika,et milles probleem.Asi selles,et olevat Soomest tulnud 2 tüdrukut koerale järele,kuna koer oli olnud neile broneeritud.Kuidas nii,helistasin ju minagi päevi-päevi varem,enne kui sõidu ette võtsin.Mulle lihtsalt olevat unustatud seda öelda.Nüüd olen 100% kindel,et mitte ei unustatud,vaid soomalsed pakkusid raha rohkem,mina oleksin maksnud ju ainult need protseduurid,mida koerale seal tehti.Ei oska muud soovitada,kui see nn.juhataja Larissa võtta kohalt maha,sest see pole inimene,kes vaeste loomade arvelt endale taskusse teenib.Ja kindlasti seda mitte üksinda.Olen kindel,et tal on ka kaasosalised,kellele see on ka kasulik,miks muidu üks proua vabastatakse töölt(kes julgeb tõde näkku öelda),teised aga teenivad edasi..kulpi visates.MAHA Lara.
Endal sama kogemus. 2005a lõpus jooksis ära tõupuhas saksa lambakoer. Hoiupaigast väideti kaks nädalat järjest, et neil ei ole ühtegi seda tõugu koera. Kleepisin pool Harjumaad kuulutusi täis ja helistas inimene kes oli sarnase koera saatnud hoiupaika 10 päeva tagasi. Läksin kohale ja tahtsin näha seda koera mis oli toodud sellest väikelinnast Harjumaalt. Liikudes puuride vahel, nägin oma koera aga ikka väideti, et SEE pole see koer???? Raha nõudmist ei mäleta. Nüüd mõistan nende tegevust, tegemist oli ilusa ja targa koeraga.
Minu suhtumine loomade varjupaika on negatiivseks muutunud läbi mitme isikliku või lähituttava juhtumi tõttu. Kõige kummalisem oli lugu ühe pereliikmega, kes tahtis Pärnu varjupaigast võtta kassipoega. Ei antud kuna elab talus ja lubab kassi õue !!!
ja mis sellest avalikustamisest kasu on? selles riigis käib kõik rahategemise nimel. varsti kõik vaibub ja elu läheb vana viisi edasi. isegi kohtu süsteem on ära ostetud. ps. ime, kui seda kommentaari maha ei võeta!
Ka minul on juhtunud sarnane olukord. Valisin kassipoja välja ja öeldi varjupaigas et saan talle järgi tulla nädala pärast kuna suure tõenäosusega ei jää kassipoeg ellu. Ootasin siis nädal aega ( helistasin üle päiviti ehk saaksin varem loomale järgi tulla ja koguaeg tuli üks ja sama jutt et arst pole veel kinnitust andnud et loom võib uue omaniku juurde minna. Nii siis helistas lõpuks noormees varjupaika et uurida mis värk sellega on, et keegi ei helista ja ei teavita midagi. Varjupaigast vastati et oleme Teile helistanud mõlemale numbrile aga ei vastatud telefonile. ( broneerisin kassipoja ära ja jätsin ÜHE telefoni numbri sinna ehk siis enda oma). Ja ei saa siiani aru et mis kahest telefoni numbrist neil juttu oli. Igatahes ütlesid et kõik selle pesakonna kassipojad said surma. Samal päeval läksime varjupaika ja valisin uue kassipoja välja. Loomulikult küsiti raha tehti leping ja hoiatati et ega see kassipoeg ei pruugi ka ellu jääda. Nüüd juba üle poole aasta elab kassipoeg minuga ja on hea tervise juures. Tundub et see magama panemise jutt vastab tõele. Jube kahtlast äri ajavad need varjupaiga tegelased. Võimalik et kassipojad tõesti surid...., aga peale neid artikleid ja uudiseid ja mainet mis varjupaiga kohta käib on seda nüüd raske uskuda.
palun vallandage kiiremas korras see loomade pealt teeniv suli................on minulgi kurb kogemus selle närakaga............leidsime sadama juurest pisi pisikese kiisupojakese, kes näugus heledalt.........oli täiesti üksi, kivi all peidus..........ilus kolmevärviline..........sai helistatud loomadevarjupaigale, kust saadeti auto järgi, imestasin, et tuli auto, ilma igasuguse puurita, pandi lihtsalt lahtiselt see näuguv kiisukene maha....................................lootsin väga, et nii ilus kiisupojakene kasvatatakse üles ja ta leiab endale hea kodu.......aga järgmine päev sinna helistades ja uurides, et kuidas kiisukesel läheb, vastati, et hukkasime .................................aga milleks nii tehti? see on ju loomade abi koht, mitte tapamaja.............sellest ajast peale väldin seda asutust..........aga ma ei saa aru, pidevalt kogutakse korjandusi loomakestele, kuhu see raha tegelikult siis läheb? venelase taskusse?
Mis pagana pärast ma pean ostma koera varjupaigast? Olen ennast ettevalmistanud tuleviku suhtes, et kui minu praegune truu-vana sõber lahkub, siis lähen ja võtan endale uue koera just varjupaigast. Olen alati mõelnud, et see oleks ju minu poolt heategu kui ma loomakesele kodu annan. Ja järelikult kui mul raha ei ole ei saa ma ka looma? Absurd!
Milleks on vaja kiibistamisi ja registreid kui loom omanikuni ei jõua?Omalgi koerad kiibitud ja lemmiklooma registris,aga nüüd tuleb välja,et on selliseid molluskeid kes seadusi rikuvad ja suisa varastavad?
Ka minul oli sellel aastal just selle hoiupaiga juhatajaga jutuajamine,milles ta nõudis minu käest 150.-tahtsin võtta omale kutsakest.Koer oli tavaline krants ja minu jaoks kui loodud.Elan ise Lagedil ja soovisin omale koera.Vaadates Tallinna Hoiupaiga kodulehte jäigi mulle silme ette üks kutsa,ise käisin ka kohal koeraga tytvumas.Samal päeval ma koera ei võtnud,kuna oli vaja osta talle sõõginõud,kaelarihma ja muid asju ja leppisime kokku,et tylen koerale järe´´le järgmisel päeval.Vaevalt olin koju jõudnud,kui helistas mulle Hoiupaiga juhataja ja ütles,,Teate,mul läks ennem meelest teile õelda,et kui tulete homme koerale järele,siis palun kaasa võtta 150.-,,Küsisin,et miks te mulle kohe ei õelnud,kui käisin koera vaatamas ja temaga tytvumas,siis vastas juhataja,et ,,tal läks meelest ära,,Kahjuks jäi mul rahatõttu koer saamata.Ma ei saanudki juhatajast aru,miks.Nüüd lugedes seda juttu siin võin kindlalt õelda,et see kirjutis vastab tõele.Kui nüüd keegi loeb seda--siis ka minul palve-vahetage see juhataja seal välja ja ruttu!!!!Ta on suli !!!~!~!
Mulle isiklikult tundub, et neis varjupaikades peaks iga paari nädala tagant kaks rottweilerit inspekteerimas käima ja olen vägagi veendunud - kord oleks majas, seadused täidetud,inimlikus tagatud ja loomavihkajatest juhatajad-tegelased käiks nagu tsirkuses mööda nööri või kui mitte oleks teistele õpetuseks... ära söödud
Sattus minu loomgi tartus varjupaikka. Sain ta kohe hommikul kätte kui varjupaik avati. Pidi ta kahjuks seal oleva tsirka 11h. Muidu toaloom aga lipsas kuidagi jalgade vahelt koridori ning seda ei märgatud.
Tartus käib täpselt sama jama! Lisaks veel, kui läbi tutvuste on naabri kass kinni püütud, kes kedagi häiris, siis see ka kiiresti hukatakse või kui veel ei ole jõutud, siis varjatakse ja ei lubata leitud loomi uurima minna.
KOMMENTAARID (170)