Indoneesia blogi

Indoneesia blogi: jumalate elupaik - Dieng (1)

Lilli Tölp, 12. jaanuar 2014, 12:44
 Lilli Tölp
12-12-13

Dieng on kesk-Jaaval paiknev mägiküla. 8. sajandil ehitasid hinduistid sellele vulkaanilisele mäejalamile hulga templeid. Nimi "Dieng" on tuletatud sõnast Di Hyang ehk "Jumalate elupaik". Tänapäeval elavad seal peamiselt farmerid ning põlluharijad.

Samal teemal

2000 meetri kõrgusel on õhkkond rahulik. Karge õhk aitab peal klaaristuda ning riisiväljade rohelus laseb silmadel puhata. Maastik on müstiline kombinatsioon looduse ning inimse kätetööst. Mäejalamitel paiknevad ruudukujulised põllumaad moodustavad hiiglasliku orgaanilise lapiteki.

Kell on kolm öösel, kui Paundra mind äratab. Olen õnne tipul, kui selgub, et hosteli kraanist tuleb sooja vett. See aitab keha soojaks saada. Temperatuur on langenud nulli lähedale. Rüüpame paar lonksu kuuma teed ning asume teele. Sikuniri mäe jalamile jõuame kell neli. Parkla on tihedalt autosid täis tuubitud, segaduses inimesed sagivad ühe kaupleja letist teise. Matkajad püüavad kaubelda soodsat hinda soojale toidule, kinnastele või taskulampidele.

Rännak päikesele lähemale on vaevaline. Inimkett kitsal ja libedal rajal venib kümnete meetrite pikkuseks. Poolel teel tippu muutub hingamine juba raskeks. Jopedel avatakse hõlmad, peast lendavad mütsid ning kaelast sallid. Korraga on kõigil palav.

Iga meetriga muutub õhkkond üha melanhoolsemaks. Hingan sisse karget mägist õhku ning vaatan, kuidas üksikud nukrad lehtedeta puudoksad end udu sees sirutavad. Kuulen kaugusest tundmatute lindude laulujuppe. Koht on võõras aga samas on selles midagi nii kodust ja hingelähedast.

Kella viiest hakkab taevas heledamaks minema, kuid oodatud päikesetõus jääb siiski nägemata. Oleme mähitud paksu udupilve. Kaugeim nähtav objek asub 10 meetri kaugusel. Jäine tuul sunnib jopehõlmad taas koomamale tõmbama, surun pähe ka mütsi. Koti põhjast leian kohaliku puuvilja carica. Jagan seda Michellinaga, kes peatselt selle välja oksendas.

Tagasi tasandikule jõudes algab kohustuslik fotosessioon. Korraga on kõik mind sihikule võtnud. Põgenen kolmevärvilise järve kaldale mediteerima. Jõuan hetkeks mõelda, et võiksin sinna jäädagi. Selle plaani tühistab Paundra sõnum, et on aeg hakata liikuma. Teen värvilisest järvest veel viimased pildid. Paraku avastasin liiga hilja, et kaamera oli end iseteadlikult mustvalgele režiimile reguleerinud.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee