Sõidan mina üksi. Kell on südaöö. Taevas helendab täiskuu. Mootorratta spidomeeter näitab 60km/h. Sõidutee on pime ning inimtühi. Tean, et peagi jõuan koju.

Tahavaatepeeglisse kiigates märkan tuledeta motikat. Lisan kiirust, kuid meie vahemaa ei vähene. Üritan mõista, miks peaks keegi inimtühjal teel teisel sabas sõitma.

Tunnen kõhus kõhedust, kuid mõistus proovib olukorrale loogilist seletust anda. Kas asi tema nähtavuses? Kas minu motika tuled on tema nähtavusele ehk abiks?

Küljepeegel tunnistab, et must masin hakkab minust mööduma. Jõuan hetkeks kergendust tunda. Vähendan kiirust.

Kiivriga mees on minu kõrval. Hops ... ja ta haarab oma vasakusse pihku minu parema rinna.

Suur ehmatus pani mind tarduma. Oskasin vaid karjuda.

Nõnda me siis kulgesime öiste riisiväljade vahel – mina suure häälega lõugamas ja tema minu tissi rabamas.

Jaga artiklit

16 kommentaari

  /   15:12, 12. jaan 2014
nii mõnelgi halgabki obese aasta siin

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis