Kell lähenes veerand kaheteistkümnele, kui bussijuht märkas tahavaatepeeglis, et tema järel sõitev auto vilgutab tulesid. Antslast Tallinna teel olev Ikarus peatus Tartu maanteel kohe pärast Eivere ristmikku.

Juht käsutas inimesed bussist välja ja tühjendas rattakoopasse kaks pulberkustutit. Leegist aga jagu ei saanud. Mõne minutiga jäi tõrvikuna leegitsenud bussist järele vaid plekikänkar.

Sõitjad – neid oligi vaid viis, sealhulgas lasteaialaps – pääsesid. Isegi pagas saadi põlevast bussist kätte.

Tuleõnnetus tabas 11 aastat vana Ikarust 8. jaanuaril 1999. Bussijuhile tegi kõige rohkem muret, et välilülitist ei õnnestunud mootorit seisata ja tuli muudkui levis.

Nonde vanade Ikaruste elektrisüsteemidega oligi igavene häda. Näiteks läks üks Eestist tulnud õpilasi vedav Ikarus põlema ekskursiooni ajal Poolas. Seegi kord läks suhteliselt õnnelikult – inimesed pääsesid välja, küll hävis osa nende pagasist. Väikseimgi põleng oli Ikarustele ohtlik: sisustus oli ju tehtud kergestisüttivast sünteetilisest materjalist. Aktsiaseltsil Eesti Buss sõitis toona liinidel veel koguni 40 Ikarust. 1999. aasta alul langes neist tuleroaks kõige uuem.

Õnnetus tähendas häirekella ja varsti ei vuranud Eestis ringi enam ühtki Ikarust. Bussifirmad hankisid pigem vanu Lääne päritolu sõidukeid, mis olid töökindlamad.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis