Foto: PantherMedia
Lill Sarv 8. jaanuar 2014 07:00
USA Cincinnati ülikooli arheoloogid on juba kümme viimast aastat teinud väljakaevamisi ligi 2000 aasta eest vulkaanilise tuha alla jäänud Pompeis.

Antiiklinn, kus elu jäi seisma 79. a m.a.j, annab palju uut ja põnevat infot tolleaegse eluviisi ning elutingimuste kohta. Suur osa Pompeist on endiselt välja kaevamata, ehkki linn avastati juba peaaegu 200 aastat tagasi.

USA Cincinnati ülikooli õppejõud Steven Ellis esitas oma uurimisrühma värskeid avastusi Ameerika arheoloogiainstituudi ja Ameerika filoloogia assotsiatsiooni ühisel aastakoosolekul. Ellise uurimisrühm tegeles varem Pompeis sellise väheglamuurse, ent eluliselt olulise osa uurimisega nagu mustaveerennid ja prügi. Seekord aga keskendus tema uurimisrühm kahele kvartalile Porta di Stabia värava juures. Kuigi seal oli omal ajal palju söögikohti ja poode, oli see kõike muud kui elitaarne linnaosa. Seda enam olid arheoloogid üllatunud, kui avastasid ühest söögikohast kaelkirjaku jala! Ellise sõnul pole Rooma riigi aegsetest paikadest arheoloogilistel väljakaevamistel varem kaelkirjaku jäänuseid leitud.

Tolle eksootilise looma liha pole Itaalia kokakunstis ka tänapäeval eriti levinud ning kaelkirjaku jõudmine Pompei elanike söögilauale andis hoogu mitmesugustele teooriatele. Samuti leidsid arheoloogid Pompeist Indoneesia päritolu vürtse.

Ilmselt oli 2000 aastat tagasi eksootiliste kaupade liikumine ning kaubanduslik suhtlemine riikide vahel tunduvalt elavam, kui seni on osatud arvata.

Lisaks uudisekünnist ületavale kaelkirjakulihale avastati, et Pompei elanike söögilaual leidus ka roogi, mis itaallastele siiani meelepärased, nagu merisiilikud, munad, läätsed, puuviljad, kohalikud kalaliigid, pähklid ja palju muud, vahendab ajaleht La Repubblic.