Eesti uudised

Kas kirikumehed teenivad vargsi maksuvaba palgalisa? (40)

Arvo Uustalu, 8. jaanuar 2014, 07:00
ERINEVAD KOMBED: Joel Luhamets ütleb, et nende koguduses pannakse iga annetus korrektselt kirja, kuid kombeid võib olla erinevaid. Foto: ALDO LUUD
"Kuna maakogudustes on teenistused väikesed, siis vaikival kokkuleppel jäi matusetalituse läbiviimise raha õpetajale," tunnistab kolm aastat tagasi pastoriameti maha pannud Kalle Gaston.

Ekspastor tõdeb, et ei saa üldistada ja räägib vaid enda eest, kuid näiteks matuseteenistuse korraldamise eest saadud annetust võeti tema ametisoleku ajal maapiirkondades lisateenistusena.

"Linnades läks siis juba rangemaks," teab ta.

Mõistagi ei saa ka Tartu Pauluse koguduse praost Joel Luhamets üldistada, kuid ta nendib, et eri paigus võivad olla erinevad kombed.

"Meie koguduses käivad kõik asjad kantseleist läbi. Samas ei alusta me leinas inimesega suhtlemisel rahast ning võib tõesti juhtuda, et inimene tuleb kalmistul õpetaja juurde ümbrikuga, milles on matusetalituse läbiviimise eest annetus. Siis võtame ümbriku vastu ja kirjutame tšeki. Tšekki saab kantseleist ka hiljem küsida," lisab ta.

Praost tõdeb, et ümbrikus antakse õpetaja kätte umbes veerand matusetalituse pidamise annetustest. Ta lisab, et on võimalik, et keegi raha enda palgalisaks jätab, kuid sellest palju ei räägita.

"Meie koguduse praktika on, et vaatamata sellele, mis annetusega on tegu, see registreeritakse. See on inimestele kasulik, kuna deklareerime maksuametile annetused ja nõnda saadakse tulumaks tagasi," ütleb ta.

Luhametsa sõnul on nende koguduses õpetajal kindel palk, mida korrigeeritakse kord aastas. Ta lisab, et teenistuste korraldamise arvuga saab õpetaja palka kergitada vaid kaudselt.

"Peame ristimiste, laulatuste, matusetalituste ja muude teenistuste üle ranget arvestust. Kui nende arv on suurem ja annetusi rohkem, siis on kogudusel raha rohkem ja seetõttu on ehk võimalik õpetajale rohkem palka maksta," selgitab ta.

Praost tõdeb, et kehtib süsteem, et luterliku kiriku kinnisvarast saadavast tulust läheb läbi toetusfondi raha õpetajatele, kelle kogudused ei jaksa maksta pooltteist miinimumpalka.

"Nõnda saab toetust 20?30 vaimulikku. Maainimeste arvu vähenemise tõttu teenib enamik neist seal, kuid ka mõni väikelinna kogudus on kehvas majandusseisus," ütleb ta.

Luhamets on väikekoguduste tuleviku suhtes siiski optimistlik, kuna sageli piisab nende ülalpidamiseks ühest-kahest suurest annetusest.

EELK kantsler Urmas Viilma tõdeb, et ajakirjandusest läbi käinud ümbrikulause ei ole tsitaat, vaid ajakirjaniku hinnang.

"Seda, et kogudused ise maksaksid vaimulikele ümbrikus palka, ma ei tea. Küll aga ei ole kunagi välistatud see, et inimesed soovivad aastakümnetepikkuse piirkondliku tava kohaselt ulatada pärast matust või muud talitust ümbrikus annetust. Olen ise sellisel juhul viinud annetuse koguduse kantseleisse ja seal selle kassasissetulekuna vormistanud. Usun, et nii toimivad ka ülejäänud vaimulikud," räägib ta.

Viilma sõnul on praegune solidaarsussüsteem osaliselt vabatahtlik. See tähendab, et vaimulikud, kes on ordineeritud enne 2008. aastat, ei pea, kuid võivad süsteemiga liituda. Ehk siis nemad saavad igal juhul poolteist miinimumpalka.

"Pärast 2008. aastat ametisse pühitsetud vaimulikud on kohustatud süsteemiga liituma. Kes liitunud ei ole, ei saa ka keskkassast palgatoetust juurde. Kinnisvaratulu kasvades laiendame palgatoetuse saajate arvu või tõstame toetuse suurust, et vabatahtlikult liitujaid tuleks juurde. EELK arengukava eesmärk on jõuda 2017. aastaks olukorrani, kus süsteemiga on liitunud kõik EELK teenistuses olevad vaimulikud," räägib ta.

Eri kogudustes on erinevad soovituslikud annetuste suurused. Luhamets tõdeb, et need on vajalikud, et inimesed teaksid orienteerivalt, palju annetada.

"Kaks kolmandikku inimestest annetavad rohkem, kui nii-öelda hinnakiri soovitab. Vaid umbes viis protsenti annetab vähem," ütleb ta.

Praost lisab, et igal aastal on ka mõni matus, kui ei annetata midagi. Seda oleks siiski vaja, sest kogudusel on ülal pidada kantseleisüsteem ning teenistustega on seotud ka kulud.

Tartu Pauluse koguduses on soovitatav annetus krematooriumis matusetalituse pidamise eest 70 eurot, kalmistul 80 ning kirikus koos organisti, küünalde ja ruumiga 200 eurot. Ristimisel on soovituslik annetus 25 eurot, kui see on nõnda pidulik, et kaasatakse orelimängija.

Pauluse kirikus peetava laulatuse soovituslikuks summaks on 120 eurot, kui õpetaja sõidab talituse korraldamiseks kaugemale, siis lisandub sõidukulu.

Kartulid on maksuvabad

Maksu- ja tolliamet tõdeb, et üldjuhul on kogudused tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste ehk TMINi nimekirjas, mis tähendab, et neile tehtavad annetused on maksuvabad.

Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Uku Tampere nendib, et TMINi nimekirjas olek ei vabasta ühingut aga maksude maksmisest töötasult.

"Seega tuleb koguduses töötavatele inimestele makstud töötasult tasuda seadusega ette nähtud maksud. Sama kehtib ka juhtudel, kui raha asemel antakse tasuks samaväärses koguses kaupa või toodet. Sellisel juhul tuleb see kaup või toode ikkagi ümber arvestada rahalisse vääringusse ja selle pealt seadusega ette nähtud maksud tasuda,"

selgitab ta.

Eraisikult eraisikule tehtavad kingitused ja annetused ei ole maksustatavad, nii et kui näiteks naaber soovib kirikuõpetajat küttepuudega aidata või mõni külaelanik abiks kartuleid anda, ei too see kummalegi poolele kaasa maksukohustust.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee