Repliik

Repliik | Labane “Tujurikkuja” (35)

Heimar Lenk, riigikogu liige, Keskerakond, 5. jaanuar 2014, 18:59
Foto: ARNO SAAR
Kas pole kummaline, et kogu rahvas erutub väikese tiraažiga Sirbi peatoimetaja ameti või naljasaate „Tujurikkuja" sisu pärast?

Kultuuritegelased annavad üksteise võidu intervjuusid, laskuvad piinliku täpsusega Estonia, riigibussi ja Edgar Savisaare teemaliste videoklippide üksikutesse detailidesse, arutavad poliitilise tasakaalu üle. Vaieldakse, kas saates ikka ropendati või mitte, kas on tegemist musta huumori või ülipeene naljaga.

Asi ehk poleks hull, aga see aastavahetuse tuju rikkuja on saanud meie nalja ja huumori tippsaavutuse etaloniks, millest enam kõrgemale praeguste naljameeste tase ei paista tõusvat. Nii nagu vana-aastaõhtu teleprogrammide kvaliteet üldse. Ma ei näe võimalust, et nende saadete professionaalne tase kuhugi kõrgemale tõusta võiks. Uusi mõtteid juurde ei tule ja meil pole ka lihtsalt tegijaid. Juba praegu korduvad eri kanalitel ikka ühed ja samad näod. Needsamad teemad ning naljad.

Kas on meil üldse tarvis nõndamoodi pingutada ja jaanipäevast peale 31. detsembri saatepäevaks valmistuda? Kõik kolm kanalit, üksteise eest salaja ja nii, et võhm väljas. Kelle jaoks pingutatakse? Suurem osa seltskonnast istub ju teleri poole seljaga ja vuhib vorsti süüa. Viinapitsi ja õllekannu taga jagub teemasid niigi ka ilma pildimasinata.

See õhtu ei vaja televiisorit. Kui, siis vaid kesköötunnil, et riigipea saaks rahva poole pöörduda. Ja pärast südaööd. Las siis uued ja vanad muusikaklipid joosta seltskonna häälekale suminale taustaks.

Aga võib-olla tasuks eesti rahvuslikuks teleripäevaks teha hoopis 1. jaanuar? Siis ju publik hoopis rahulikum! Pea tahab parandada, tervis kohendada, ja pildikasti ees on seda hästi mõnus teha. Selleks ajaks on sugulaste vahel vaidlemised vaieldud ning uudised räägitud.  Mõnus väsimus ka kontides. Just sellel päeval sobiks naljamehi ja laulurahvast vaadata. Hinnata ja kaasa mõelda, üheskoos naerda, kui põhjust on. Telemeeste tööd vaadataks sel päeval hoopis tähelepanelikumalt kui eelmise õhtu tralli ajal. Lapsed päeval väljas mängimas, nii võib ka rõvedust ja labasust tuppa lasta.

Sirvisin vana-aastaõhtul oma kaabelvisiooni kogu telemaastiku läbi. Ega Lääne kanalitel peale pikkade filmide ja uudiste midagi olnud. Ju siis arvestavad, et rahvas lõbutseb ilma telerita. Ida pool oli asi vastupidi. Venemaa ja Ukraina kanalitel lugesin kokku 11 "Kutsuva tulukese" taolist teleshow'd. Aga nende kunstiline tase oli liialt kõrge, et nende poole Maarjamaa teleekraanil pürgida tasuks.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee