Eesti uudised

Rongid, rongid, kuhu te nõnda kiirelt veerete? (17)

Teet Teder, 4. jaanuar 2014, 12:00
  Arvet Mägi (Virumaa teataja)
Reisijad Hädas sõiduplaanidega: kes ei mahu peale, kellele ei klapi sõiduajad.

"Ülemused teavad, kuid ei suuda midagi teha. Ma ei tea, mida teha," muretseb Tatjana, et uued ilusad rongid küll, aga Tallinnast Arukülla tööle sellega enam õigeks ajaks ei saa. Elron lubab, et reisijatele sobivamad uued sõiduplaanid tulevad ? alles mõne aja pärast.

Samal teemal

"Tööl peaks ma olema kell 7, aga ei jõua selleks ajaks," on Tatjana nõutu. Varem väljus esimene rong kell 6.15, nüüd läheb esimene rong Aruküla poole kell 7.05, aga tulu sellest pole: tuhiseb peatumata läbi.

Tatjana saabki nüüd argipäeviti tööle alles kell 8 ja nädalavahetuseti kell 9. Tatjana kaalub võimalust autoga tööl käima hakata, aga ta on arvutanud, et kuus kuluks autosõidule 60 eurot. Ta pelgab, et palk seda ei võimaldaks. "Töölesõitjaid oli palju," räägib Tatjana, kes ei saa aru, miks Elron niimoodi teeb. Samas olevat Paldiski suunal hommikused ajad jäänud.

Tatjana muret jagab ka kolleeg, Falkonet Metalli väravavaht Arvo, kes teab une pealt iga töötaja kohta, kes kuhu ja millise sõiduvahendiga tööle tuleb.

"Meil maalrid on brigaadina. Üks värvib, teine puhastab ette. Üks tuleb Tallinnast ja teine Kehrast. Kehrast tulija saab nüüd seitsmeks siia, Tallinnast tulija jõuab tund aega hiljem. Töö on häiritud," kirjeldab Arvo.

Nädalavahetusel jõuab aga esimene rong Tallinnast Arukülla kell 8.50. Tehasele, mis töötab ka nädalavahetuseti, on kaks tundi hiljem algav tööpäev pehmelt öeldes sandisti.

"Varem jõudsid inimesed ilusti üheks ajaks tööle. Kõik laabus. Nüüd detsembrist anti uus rongide graafik. Ja mis me nägime ? täitsa lõpp, enam tööle ei saa," läheb viisakas ja tasane mees turri.

Uus rongigraafik on Arvol välja prinditud ja laual, olulisemad ajad märgitud. Prillid ninal, veab ta näpuga paberil järge ja selgitab lihtsalt seoseid inimeste, tööandja ja taskukohase ühistranspordi vahel.

Arvo graafikul on koht, kuhu kirjutatud: ei ole midagi. See tühi koht on Aruküla väikese tehase töötajatele kõige tähtsam. Rong on, aga kuues jaamas ? Vessest Parilani, sinna vahele jääb ka Aruküla ?, see ei peatu.

Rong, millega saaks peale Tatjana veel üle 30 inimese tööle või koju enam-vähem õigel ajal, vuhiseb metallitehase akende alt siva läbi ja laseb vilet. "Ma saan aru, et on väga keeruline uut rongi käima panna, aga näete, 210 (reisi number) tuleb välja kell 7.05 Tallinnast, aga siin ei peatu. Selle asemel, et kümmekond minutit varem välja tulla ja peatuda siin ka. Ma näen aknast ju, siit on kogu aeg tulnud inimesi maha ja läinud peale," ütleb Arvo.

"Muidu kiideti, et graafikud lähevad tihedamaks, aga nüüd on hoopis vastupidi."

Tehase meister Juri Bugajev ütleb, et võttis Elroniga ühendust ja päris, kas saaks rongi reisijatele meelepärasemalt sõitma panna. "Nad ütlesid nii, et neil on graafik kinnitatud ja nad ei saa mitte midagi muuta. On nagu on ? jutul lõpp. Nüüd ei ole meil muud võimalust, kui muuta oma tööaegu. Bussid siia ei käi, liinitaksot ka ei ole. Rõõmustada ei ole siin midagi," ütleb Bugajev.

"Ennem sõitsid töölised elektrirongiga või Edelaraudtee rongiga. Aga nüüd on kõik Elroni käes ja nad on nagu monopolistid – teevad mis nad tahavad," siunab Bugajev riigifirmat.

"Ma ütlesin neile, et rong tuleb, aga Arukülas ei ole peatust. Ma palusin, et tehke see peatus siin. Aga ei saavat ja kõik."

Õhtulehele teatab aktsiaseltsi Eesti Liinirongid müügi- ja arendusjuht Norbert Kaareste, et Tatjanale ja teistele Falkoneti töötajatele tullakse sobivama rongi liinile panemisega vastu kolme kuu pärast. "30. märtsil saame teha esimese Tallinna?Aegviidu rongi ajas muudatuse ja tuua ta varasemaks nii, et Arukülla pääsevad Falkonet töötajad rongiga."

Uued rongid liiga kiired plaanide jaoks

Riigifirmana on Elronil selge ülevaade, kui palju inimesi mis liinidel ja millal on sõitnud. Ometi on esimese kolme päevaga, kui Elron terve Eesti reisijatevedu korraldanud, olnud üksjagu segadust ja ühistransport pannakse reisijatele meelepärasemalt sõitma alles poole aasta pärast. Miks ei võetud rohkem arvesse Edelaraudtee vanu sõiduplaane?

"Üksüheselt vanu sõiduplaane üle võtta ei saanud sellepärast, et sõiduajad vähenesid. Uus rong on kiirem, seetõttu ta ei saa sõita vana rongi sõiduplaanis," selgitab Kaareste.

Reisijad ei mahu väikestesse rongidesse ära

"Kui vaatan 2. jaanuari müüginumbreid, siis meie 50 diiselrongi väljumisest on müüdud vähemalt 150 piletit kuuel väljumisel. Loomulikult on avalikkuses teemaks olnud, et paljud inimesed ei saanud piletit osta, kuna teenindaja tegeles parasjagu teistele klientidele info jagamisega, mis on ka tähtis. Aga kui 50st väljumisest kuue puhul on müügikogus suur, siis me ei saa rääkida üleüldisest täituvuse probleemist. Me oleme öelnud, et nendel tipptunni väljumistel me tegeleme pikendamistega. Tartu liinid on meie esmaprioriteet. Viljandi liini puhul oleme öelnud, et tipptundidel linnalähipiirkonnas jäävad alati seisukoha piletid," selgitab Kaareste.

Konks on selles, et istu või seisa, pileti hind on ikka sama. Istekoht on tagatud ainult I klassis, aga selles reisijale maksab pilet rohkem.

Idasuuna liinid: kiiremad väiksemate alevite arvelt

"Sel aastakümnendil pole kunagi Eestimaa rongipeatustest nii palju väljumisi olnud kui alates 1. jaanuarist 2014," kiidab Norbert Kaareste. Siiski on tehtud suuri muudatusi igal liinil ja paljud neist on reisijatele ebamugavad.

Metallitehases töötav Tatjana ei saa enam rongiga tööle, sest Tallinna?Tartu ja Tallinna?Narva paljude peatustega rongid lõpetavad peatumise Lagedil, Arukülas ja Raasikul. Seega kaotavad need asulad otseühenduse Narva ja Tartuga.

"1. jaanuaril pani Elron käiku Tallinna?Aegviidu liinile hulga lisaronge, mis hakkasid teenindama muu hulgas Lagedi, Aruküla, Raasiku peatusi, diiselrongid suunasime teenindama kaugliinina Ida- ja Lääne-Virumaa ja Jõgeva- ning Tartumaa vajadusi. Diiselrongid toovad vähenenud peatumiste arvelt kiirema sõiduaja suuremale hulgale eestimaalastele," selgitab Norbert Kaareste.

Edelasuuna liinid: otserongiga Tallinnast Pärnu enam ei saa

Küsimusele, millised peatused uuel aastal on ära jäänud, vastab Kaareste: "Ühtegi peatust pole ära jäänud."

Päris tõsi see ei ole. Väikeses Kolus enam rongid ei peatu.

Hullem on see, et Tallinnast ühe rongiga Pärnu enam ei pääse. Selle asemel tuleb sõita Tallinna?Viljandi rongiga Lelle ja istuda Lelle?Pärnu rongile. Kas Tallinna?Pärnu rongi kaotamine on pigem soov Pärnu rong üldse välja suretada, sest ümberistumisega Pärnusse sõitjaid hakkab tõenäoliselt olema vähem?

"Pärnu tõime Tallinna lähemale 15 minuti võrra," ütleb Kaareste vastu ja ajab kõik Pärnu süüks.

"Tallinna?Pärnu ronge enam ei ole, sest Pärnu linn soovis paremaid saabumisaegu ja need on seotud Viljandi kiirliiniga. Arusaadavalt me ei saa Pärnu soove arvestades luua täiesti uut kiirliini, sest siis on jälle konfliktikoht väikepeatuste elanikega, kellest veel üks kiirrong mööda sõidab. Ühest rongist teise tuleb jalutada üle kolme meetri laiuse ooteplatvormi. Rong on platvormiga samal kõrgusel ehk kottide või käru liigutamine ei tohiks olla probleem."

Elroni sõidumaht diiselrongidega saab olema nende väitel 56% suurem kui Edelaraudtee rongide oma, kuid see on peamiselt saavutatud väljumiste pikendamise läbi või väljumiste muutmiseks igapäevasteks. Näiteks Tallinna ja Rapla vahelisel lõigul, kus liigub enim iga päev sõitjaid, rongiliiklus märgatavalt ei tihene. Päeval isegi hõreneb ? tööpäeviti laiutab sõiduplaanis üle neljatunnine auk, puhkepäeviti pisut vähem – kolm tundi.

Pärast tööpäeva lõppu kell 17 enam Tallinnast Rapla suunas väikepeatustesse ? Männiku, Kasemetsa, Roobuka, Vilivere, Lohu, Hagudi ja Keava ? ei pääse.

Elronil väljub pärast tööpäeva lõppu esimene kõigi peatustega rong selles suunas alles kell 18.20 ning seegi sõidab vaid Raplani. Keavasse sõita soovijad peavad ootama Tallinnas pärast tööpäeva lõppu 2 tundi, sest nende jaoks väljub rong alles kell 19.05.

Norbert Kaareste: "Oleme kursis, et sinna on vaja rohkem. Me oleme alati kaitsnud ideed panna esmajoones Tallinna?Rapla lõigule lisaväljumisi. Selle nimel töötame. Mis puudutab väikepeatuste elanike soove, siis nihutame tänase 16.56 Tallinna?Türi rongi 30. märtsil hilisemaks ehk tagame selle, et kella 17-18 saab nii ekspressi kui ka tavarongiga Tallinna?Rapla suunal liikuda."

Kagusuuna liinid: Elron lubab paindlikumaid plaane

Mullu saabus õhtune Koidula?Põlva?Tartu rong Tartusse kell 17.01 ja sellelt sai ümber istuda kell 17.11 väljuvale Tartu?Tallinna kiirrongile ning ka 50minutilise ooteajaga Valga poole. Nüüd saabub analoogne rong Tartusse juba kell 15.20. Sel kellaajal ei välju mitte ühtegi rongi Tallinna ega Valga poole. Samas on reisijatele ebasobiv, kui viimane rong Koidula suunalt jõuab Tartu juba kell 15.20.

Elron lubab seda muuta. "Tartu?Koidula liinil kahekordistus väljumiste arv ja lühenes sõiduaeg. Tartu?Valga puhul lühenes samuti sõidu aeg, mõlemal liinil 15%. Ja Valga liinile oleme lubanud panna kolmanda, keskpäeval edasi-tagasi väljumisega rongi 1. juunil. Me oleme kursis Koidula liini kasutajate sooviga, et keskpäevane Koidula?Tartu rong, mis praegu jätkab reisi Jõgevale, oleks seotud pigem Tartu?Tallinna ekspressrongiga ja väljuks Koidulast mõnevõrra hiljem. 1. juunil rakenduvas sõiduplaanis on kõik Tartu?Koidula rongid seotud ekspressrongidega."

17 KOMMENTAARI

t
tööline 6. jaanuar 2014, 08:56
See igaühe oma mure millega tööl käib.
t
Tiina suvelinnast 6. jaanuar 2014, 02:20
Palun tõesti ka pärnusse otse rongi ja hommikust aega muuta,et jõuaks ka 10.00ks pärnu linna .Sain juba tunda 2 jaan seda jama ümber istumisega.Oh nüü...
(loe edasi)
Loe kõiki (17)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee