Ilm ja loodus

Teadus 2013: Linnutee on eluks sobivaid planeete täis, aju moondati nähtamatuks (17)

Marion Mänd, 4. jaanuar 2014, 16:00
Kulgur kinnitas: Marss sobib eluks Foto: Reuters
Möödunud teadusaasta tõi kaasa hulga läbimurdeid: imikul raviti välja HI-viirus, inimkätega ehitatud masin lahkus Päikesesüsteemist, jääalusest järvest leiti elu.

Otseühendus ajust ajusse

Linnutee kubiseb eluks kõlblikest planeetidest

Novembris teatasid Linnutee tähesüsteemi uurinud astronoomid, et iga viienda Päikesega sarnase tähe orbiidil tiirlevad potentsiaalselt eluks kõlblikud Maa suurused planeedid. See tähendab, et ainuüksi meie galaktikas võib olla koguni kaks miljardit planeeti, kus võiks tekkida ja areneda elu. Lähim taoline taevakeha on meist üksnes 12 valgusaasta kaugusel.

Ka maailma lõpus on elu

Alles 2007. aastal avastati Antarktika suurima, Rossi liustiku all veekogu. Sadu meetreid paks jääkaas on hoidnud miljoneid aastaid umbes 60 ruutkilomeetri suuruse Whillansi järve muu maailma eest isolatsioonis. Tänavu jaanuaris õnnestus teadlaste meeskonnal eesotsas Montana osariigi ülikooli liustikuspetsialisti John Priscuga puurida 800 meetri paksusesse liustikku tunnel ja uurida järve vett. Selgus, et Whillansist, mida võiks võrrelda maailma põhjaga, ujusid lagedale elusad bakterid!

Kolju kärpis inimese sugupuud

Gruusiast Dmanisist leitud 1,8 miljoni aasta vanune kolju annab alust kahtlustada, et inimese sugupuul võib olla vähem oksi, kui seni arvatud. Gruusia antropoloogi David Lordkipanidze juhitud teadlastegrupi hinnangul on tervikuna säilinud koljul iseärasusi, mis varem arvati olevat eri inimliikide Homo habilis’e, Homo rudolfensis’e ja Homo erectus’e tunnused. Seega võiks ürginimesi käsitleda üheainsa liigina.

Aju muudeti nähtamatuks

Uus CLARITY tehnoloogia võimaldab muuta aju hallollust ja teisi kudesid täiesti läbipaistvaks. Juba on väidetud, et tegu on viimaste aastakümnete suurima saavutusega neuroanatoomias. Tänu CLARITY-le ei tule ajukudesid uurimiseks enam viiludeks ja kuubikuteks hakkida.

Geenidoonorite anonüümsuse surm

Inimgenoomi projekti laadsed andmepangad – kohad, kus on koos hulga inimeste ainulaadsed DNA järjestused – on seni alati austanud osalejate anonüümsust. Jaanuaris tõestasid Massachusettsi tehnoloogiainstituudi teadlased, et vabatahtlikult oma DNA-proovi annetanud inimeste isikut saab avaliku info põhjal väga edukalt paljastada.

Tuvastati teisest galaktikast pärit osakesi

Lõunapooluse paksu jääkihi all registreeriti 28 neutriinot, niisama hästi kui massita osakest, mis suure tõenäosusega on pärit väljastpoolt meie Päikesesüsteemi, võimalik, et isegi väljastpoolt meie galaktikat.

Kasvatame miniorganeid

Nüüdsest oskavad biotehnoloogid kasvatada laboris tüvirakkudest miniatuurseid elundeid. See annab uusi võimalusi ravivahendite ja haiguste uurimiseks. Juba on loodud näiteks minineerud ja tibatillukesed inimajud, mis pole suuremad õunaseemnest.

Klooniti inimembrüote tüvirakke

Mais teatasid Ameerika teadlased, et 17 aastat oodatud sensatsioon sai tõeks: nad suutsid kloonimise abil toota inimembrüote tüvirakke. See poleemiline metoodika võib aidata välja töötada uusi võimalusi Parkinsoni tõve, diabeedi ja teiste haiguste raviks.

Algas CRISPRi hullus

Bakterid suudavad CRISPRi abil tõrjuda samade viiruste korduvrünnakuid spetsiifiliste DNA-lõikude elimineerimisega. Nüüd on teadlastel õnnestunud panna CRISPR konkreetseid inimrakkude geene nii hävitama kui ka lisama, aktiveerima või välja lülitama. Võimalik, et ühel heal päeval ei pea patsiendid võtma oma tervisehädade ravimiseks tablette, vaid võivad kasutada nii-öelda geenioperatsioone, kus kahjulik mutatsioon naksatakse välja ja asendatakse terve DNA-ga.

Arstid ravisid terveks HI-viirusega sündinud imiku

Märtsis sai teatavaks, et Johns Hopkinsi ülikooli meditsiinikooli teadlastel õnnestus ravida HI-viirusest terveks viirusekandjast emale sündinud tüdrukbeebi. Teadlaste tiimi juhi Deborah Persaud’ teatel alustati antiretroviirusravi väga varakult – laps polnud veel kahepäevanegi. Nüüd, kaks ja pool aastat hiljem, on tüdruk endiselt viirusevaba, ehkki ta pole juba terve aasta tarvitanud ravimeid.

Vanim inim-DNA tekitab segadust

Umbes 400 000 aastat ühes Hispaania koopas varjul olnud inimluude analüüs seab kahtluse alla tavaettekujutuse meie iidsete nõbude, neandertallaste ja Denisova inimeste geograafilisest levikust. Seni arvati, et neandertallased elasid eelajaloolises Euroopas, Denisova inimesed aga Siberis. Ent Sima koopast leitud luud osutusid geneetiliselt sarnasemaks hoopis neist tuhandete kilomeetrite kaugusel ja sadu tuhandeid aastaid hiljem

Siberis elanud Denisova inimestega. Avastuse taga seisab muuseas Eesti juurtega molekulaargeneetik Svante Pääbo Max Plancki instituudist. "See tõstatab tõesti rohkem küsimusi, kui annab vastuseid," kommenteeris Pääbo oma avastust Scientific Americanile.

Voyager 1 lahkus Päikesesüsteemist

NASA kosmosesond Voyager 1 on juba 36 aastat Päikesest kaugenenud. Pärast kuudepikkusi kahtlusi teatas NASA mullu septembris ametlikult, et nüüd on täiesti kindel: Voyager 1 on väljunud Päikesesüsteemi piiridest tähtedevahelisse ruumi.

Kulgur kinnitas: Marss sobib eluks

NASA kulguri Curiosity võetud Marsi pinnaseproovidest, mis pärinevad planeedi ekvaatori lähedalt Gale’i kraatrist, leidsid biofüüsikud elementaarseks mikroobseks eluks vajalikke elemente, nagu näiteks väävel, lämmastik, vesinik, hapnik, fosfor ja süsinik. Nüüd on Curiosity teel oma põhisihi, Gale’i kraatri keskel asuva viie kilomeetri kõrguse Aeolis Monsi mäe poole. Näha saab, mis sealt veel välja kaevatakse.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee