Maailm

Mihhail Popkov – sarimõrvar nööri, kirve ja naaskliga (9)

Allan Espenberg, 28. detsember 2013, 20:00
1990. aastatel jäid Venemaal Irkutski oblastis Angarski linnas kadunuks noored naised, kelle vägivallatunnustega surnukehad leiti hiljem parkidest, surnuaedadest ja maanteekraavidest. Sarimõrvar tabati alles kakskümmend aastat hiljem ja selleks osutus endine miilitsaohvitser.

Hiljuti esitati Venemaal 2012. aastal vahistatud endisele militsionäärile Mihhail Popkovile süüdistus kümnete inimeste mõrvamises. Juurdluse andmetel tappis Popkov aastatel 1994–2000 Angarski linnas vähemalt 24 naist, kasutades kuritöödeks kõige kättesaadavamaid esemeid – nööri, kirvest, nuga, kruvikeerajat ja naasklit. Mõrtsukas lõi ohvritele kümneid haavu ning ühel lõikas koguni südame välja. Samas ei olda sugugi kindlad, et Popkovi kõik ohvrid on kindlaks tehtud – neid võis olla tunduvalt rohkem.

Samal teemal

Kuigi Popkov hakkas sooritama oma kuritegusid juba 1994. aastal, ilmus esimene artikkel Angarski maniaki kohta trükiajakirjanduses alles 2002. aastal pealkirja all "Kolmapäevane mõrvar". Senini olid linnas toimunud mõrvadest olnud teadlikud ainult õigusorganid ja linnaelanikeni jõudsid teated jõhkratest mõrvadest vaid kuulujuttude kaudu.

Ajakirjanik kirjutas, et alates 1994. aastast on linnas toime pandud 29 tapmist, mis kõik on jäänud lahendamata. Kõige sagedamini leidsid mõrvad aset ööl vastu kolmapäeva. Suurem osa hukkunud naistest olid 19–25aastased ning neli tapetut olid veidi vanemad – 35–40aastased. Enamik naistest leidis oma otsa kohapeal ning kolm ohvrit surid hiljem haiglas.

Kõik tapetud olid purjus

Tapetud olid nagu ühe vitsaga löödud – lühemat kasvu ja täidlasemad ning mõrtsukaga kohtumisel olid nad kõik ka purjus, kuna kurjategija valis oma ohvreid hilisõhtuti baaride ja viinapoodide juurest.

Spetsialistide arvates tappis Popkov, alludes sisemisele loogikale, vaid üht tüüpi naisi. Erilise raevu kutsusid temas esile purjus naised, mis seostab ohvrid tema emaga, kes purjus olles solvas ja kiusas tugevasti väikest Mišat. Mehe lapsepõlves võis olla teisigi alkohoolikutest naisi, kes soovisid talle halba. Just need nooruses kogetud mälestused tõukasidki miilitsatöötaja ränkadele kuritegudele.

Kurjategija tabati 2012. aasta juunis ja sedagi üsna juhuslikult. Kuna kuriteopaikadest leiti sõiduauto Niva jälgi, siis korraldasid eksperdid kõigi seda marki autode omanikele Angarski piirkonnas molekulaar-geneetilise ekspertiisi.

Pagunitega maniakk

Nii jõutigi lõpuks endise miilitsamehe Mihhail Popkovini, kelle geneetiline materjal kattus kolme laiba leidmiskohalt avastatud DNAga. See oli suur töö, sest DNA-proove võeti umbes 3500 ja üle kuulati üle tuhande inimese. Peale selle tehti hulgaliselt kohtumeditsiinilisi, bioloogilisi, daktüloskoopilisi, mullateaduslikke, trassoloogilisi ja kriminalistilisi ekspertiise.

Lähedaste ja tuttavate sõnul oli Popkov alati viisakas ja sõbralik, suhted oma naise ja tütrega olid samuti olnud eeskujulikud. Pärast Popkovi arreteerimist muutus tema naise ja tütre olukord väljakannatamatuks: neid ründasid ajakirjanikud ja pahased tavakodanikud, nende korteri aknad visati sisse jne.

Mihhail Popkov töötas Angarski linna korrakaitseorganites kuni 1998. aastani, kui ta nooremleitnandina lahkus miilitsast. Seejärel töötas ta torutehases ja lõpuks eraturvafirmas, kus oli ametis ka tema abikaasa. Paralleelselt kauples ta autodega, mistõttu sai hüüdnimeks Miša Subaru.

Üks ohver jäi ellu

49aastane Popkov on oma süüd tunnistanud. Ta jutustas, et esimest korda tappis ta spontaanselt: äkitselt olevat talle peale tulnud kihk tappa naine, keda ta oma autos sõidutas. Järgmisi ohvreid hakkas ta juba põhjalikumalt valima ning puutumata ei jäänud ka ta enda tuttavad. Popkovi sõnutsi huvitasid teda eelkõige naised, kes meenutasid talle ta ema.

Maniakiga kohtumise elas ainsana üle kõige noorem ohver. Svetlana oli rünnaku ajal kõigest 15aastane, kuigi välja paistis vanemana. Ööl vastu 27. jaanuari 1998, kui neiu oli naasmas koju, olevat keegi militsionäär ta oma ametiauto peale võtnud. Kodu asemel sõidutas mees tüdruku metsa, kus käskis tal riidest lahti võtta, misjärel hakkas tema pead vastu puud taguma. Svetlana kaotas peksmise tagajärjel teadvuse ning järgmisel päeval avastati ta Baikalski küla lähedalt lumest. Kuigi neiu olevat tundnud enda ründaja fotodelt ära, lõpetati juurdlus sealsamas, sest militsionäär suutis oma alibit tõestada. Lisaks tahtis kohalik miilits asja vaikselt kinni mätsida, sest peamiseks kahtlusaluseks oli oma kolleeg ja sarimõrvarit oma piirkonda ei taha ju keegi.

Tapmised lakkasid 2000. aastal väga proosalisel põhjusel. Popkov jäi süüfilisse nakatumise tagajärjel impotendiks ning enam naised teda ei huvitanud. "Haigus süvenes. Ma püüdsin end ise ravida, sest kartsin haiglasse minna. Tulemused ei andnud end kaua oodata, minust sai impotent," jutustas Popkov. "Pärast seda kadus vajadus vägistada ja tappa."

Samas on küsimus ohvrite kallal teostatud seksuaalvägivallast endiselt lahtine. Kuigi uurijad suutsid tõestada Popkovi osaluse vähemalt 24 naise tapmises, siis pole süüdistusaktis sõnagi vägistamisest (vägivallatsemine ohvri kallal tema eluajal) või surnukehade rüvetamisest (tapetute vägistamine). Ometi oli prokurör varem tunnistanud seksuaalse vägivalla toimumist – Popkov olevat enne tapmist vägistanud peaaegu kõiki ohvreid.

Teisalt ei taha korrakaitseorganid eriti meelsasti avalikustada infot oma endise töötaja kuritegudest. On väljastatud vaid lühikesi pressiteateid ning siseministeerium teatas juurdluse lõppemisest nii, et ei maininud isegi Popkovi nime. Vaid tänu ajakirjandusele on eksmiilitsa teod saanud avalikuks.

Kuigi Popkov on ülekuulamistel väitnud, et tal oli ka abiline, pole seda suudetud tõestada. Samas on uurijad enam-vähem veendunud, et tal tõepoolest võis olla kaasosaline. Vahepeal oli üheks kahtlusaluseks koguni Popkovi abikaasa Jelena.

Võib-olla selgineb olukord peatse kohtuprotsessi ajal, kuid selle toimumisaega ei osata veel kindlaks määrata, sest esmalt peavad süüalune ja tema advokaat tutvuma kõigi juurdlusmaterjalidega. See võib aega võtta aga mitu kuud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee