Zinetula Biljaletdinovil on mõtteainet kuhjaga. (AFP/Scanpix)

Okei, võib-olla paanika pole kõige õigem sõna väljendamaks olukorda Venemaa jäähokikoondises 45 päeva enne Sotši olümpiamängude algust, kuid selle lähedal ollakse küll. Kriis on üsna sügav. 

Vahetult koondise treenerid, kõrged funktsionärid ja ka mängijad loomulikult nii masendavaid avaldusi ei tee, aga ülejäänud spetsialistid ja hokivaatlejad küll.

Ja on ka põhjust, sest Sotši olümpia peaproov Venemaa koondise jaoks - läinud nädalavahetusel uhiuues olümpiahallis peetud Euro Hockey Tour annab selleks kuhjaga põhjust.

Venemaa võitis ainult ühe mängu, sedagi napilt nö. kolmanda koosseisuga mänginud Rootsi vastu, aga kaotas Soomele ja Tšehhimaale. Kaotused kaotusteks, neid ikka tuleb ette, aga suur vahe on selles, kuidas need kaotused tulid. Vene koondise mängus puudus sära, tehti meeletult palju praaki ja lihtsaid eksimusi. Loomulikult oli ka õnnestumisi, kuid need tuhmusid üleüldise bardaki juures. Aga paljud mängijad teadsid - see on olümpia eelproov, seal saab näidata, mida oskan, teenida pilet olümpiakoondisse.

Eksisid nii kaitsjad kui ründajad, eriti "verised" ollakse siiani raudseteks olümpiameesteks arvatud kaitsjate, pikaaegse koondise kapteni Ilja Nikulini, Jevgeni Birjukovi ja Jevgeni
Medvedevi peale. Samuti ei hiilanud millegi erilisega päris tugevateks koondise kandidaatideks peetud Aleksander Burmistrov ja Viktor Tihhonov.

Vene hokispetsialistide krõbedamad kommentaarid kõlasid - "pooled olid lihtsalt pühapäevauisutajad", "mis ründaja see on, kui teeb kolme mängu jooksul kaks pealeviset," "koondis õnnistas olümpiajää sisse põlvili" jne.

Kaks tilka mett

Natuke positiivset ka. Sotši turniiri resultatiivseim mees oli Peterburi SKA kaitsja (?!) Maksim Tšudinov, kes väga tõenäoliselt mängis ennast olümpiakoondisse. Aga temagi põhitöö - kaitsemäng ei sujunud vigadeta. Ja loomulikult tuldpurskav Aleksander Radulov. Temas põleb kustumatu kirg, vahet pole, kas on vaja mängida Podolski Vitjazi või Soome
koondise vastu. Radulov ronis pidevalt sündmuste tulipunkti, sinna, kus saab haiget. Teenis tiimile arvulisi ülekaale ja andis partneritele filigraanseid sööte. Selliste võimsa
sisepõlemismootoriga mehi on pooleteise kuu pärast Vene koondisse vaja veel vähemalt 20. Sest muidu kulda ei tule.

Mis on ikkagi juhtunud Kovaltšukiga?

Seda küsitakse Venemaal alles nüüd, aga juba septembris-oktoobris oli näha, et mees pole absoluutselt vormis ja on eelkõige kaotanud oma kiiruse. Mina kirjutasin mitu nädalat
tagasi "ühe uisuga" Kovist, ehkki oleks võinud teha seda veelgi varem. Sotšis jätkas ta oma selle hooaja üsna olematu taseme näitamist, võrreldes kasvõi tänavuse kevadega New Jersey Devilsis, oli ta iseenda hale vari. Tekivad õigustatud küsimused, mida tegi mees pärast seda, kui sõlmis megatulusa lepingu Peterburi SKA-ga? Boonustest ei hakka rääkima, selle jaoks lugege hiljuti ilmunud kolm hooaega KHL-is mänginud Austria väravavahi Bernd Brückleri raamatut. Niisiis, millega tegeles Kovaltšuk suvel? Nautis puhkust pere seltsis Floridas? Otsis endale Peterburis väärilist eluaset? Sest tundub, et trennile ta eriti rõhku küll ei pannud.

Räägitakse Kovaltšukki segavast seljavigastusest, mis hoiab teda "sordiini" all ja ei lase tal teha jääl seda, mida ta on eelnevatel aastatel kogu maailmale näidanud. Täiesti kadunud on tema plahvatuslikkus, tahe murda kõige tulisema võitluse keskele. Jah, terav randmevise on alles, mida ta tõestas kahel korral mängus tšehhide vastu, kus puurivahiks oli meeskonnakaaslane Alexander Salak. Aga nendest tšillipiprana teravatest visetest lõid helisema Bolshoy Ice Dome'i värava post ja latt, ei enamat. Vene hokifännidel ja otse loomulikult ka treeneritel tuleb nüüd hinge kinni pidades loota, et Kovaltšuk leiab üles oma kadunud sära ja hakkab alates 12. veebruarist sõna otseses mõttes lammutama. Vorm tuleb tal leida, sest inimesel pole sellist lülitit, mis paneb üliolulisel võistlusel su poole kiireimad liigutusi tegema. 

Biljaletdinov sõidab veel kord Ameerikasse

Koondise peatreener Zinetula Biljaletdinovil ütles pärast turniiri morni ilmega, et olümpiakandidaatide ring kahanes tunduvalt. "Meil on vaja mehi, kes on valmis võitmiseks nö. surema. Neid ma seekord väga palju ei näinud." 

Biljaletdinov käis juba hilissügisel Põhja-Ameerikas vaatamas potentsiaalseid koondise mängijaid ja kohtus nendega, kohe uue aasta alguses teeb ta veel ühe reisi. Peabki tegema, sest kaalukauss on kaldunud NHL-i poole. Ega sealtki kamaluga võtta pole. NHL-is mängib hetkel 30 venelast, nendest umbes pooled täidavad oma meeskonnas nö. kolmanda viiuli kohta. Valik on ahtake. Sest vaid kolme "vaala" - Aleksander Ovetškini, Pavel Datsjuki ja Jevgeni Malkini toel kulda kaela, eriti veel olümpial, ei saada.

Esmalt "vaatab" peatreener üle Dallas Starsi 39-aastase Sergei Gontšari, kes on mänginud juba neljal olümpial ja 18-aastase rookie Valeri Nitšuškini. Viimases NHL-i draftis 10. valitud Tšeljabinskist pärit Nitšuškinil polnud hooaja alguses vähimatki šanssi koondisse pääsemiseks. Aga nüüd, kui ta on end debüüthooajal mänginud neljandast ründekolmikust esimesse, on ta täiesti reaalne mees sõitmaks Sotši. 

Viimase 16 aasta jooksul on Vene olümpiakoondisse võetud vaid 3 meest, kellel oli vanust vähem kui 20 aastat. Nende nimed on Ovetškin, Malkin ja Kovaltšuk. Tavaliselt on tehtud panus kogenud meestele. Biljaletdinov on öelnud, et peas keerlevad tal valikud iga päev, aga kuhugi tuleb piir tõmmata. Selgus saabub 7. jaanuaril.

Olgu veel kord öeldud - vene rahvas andestab kodusel olümpial kõik, aga mitte meeste hokikoondise lüüasaamist. 

Jaga artiklit

6 kommentaari

  /   22:46, 2. jaan 2014
ikka joovad. ja loodan, et ei võida. mõttetu venelaste haip käib meil siin.
J
Juhan  /   11:21, 1. jaan 2014
Tahaks loota et nad meie hokkarite moodi ennast seaks ei joo.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis