Kommentaar

Peatame toidupanga kaaperdamise! (26)

Riina Solman, Tallinna linnavolikogu IRLi fraktsioon, sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni liige, 19. detsember 2013, 19:18
Foto: ARNO SAAR
Tallinna linna 2014. aasta eelarveprojekt sisaldab 98 000 euro suurust investeeringut, et ehitada Lasnamäe turule munitsipaalpood, ja kulutusi munitsipaalkauplusele 215 000 eurot. Sinna kavatsetakse luua ka Lasnamäe toidupank.

Kuuldavasti on idee taga linnapea isiklikult, kes soovib rajada Tallinna Turgude alla Lasnamäe puudust kannatavatele inimestele sarnast toidupanka, nagu seda on üle-eestiline Hollandi heategevusfondi Päikeselill ja Swedbanki 2010. a. asutatud Eesti Toidupank. Kõlab tõepoolest imelise ja ülla plaanina.

Mõned agad ja miksid tekivad kohe, kui asjale veidi sügavam pilk heita. Kõigepealt – munitsipaalpoe kujul plaanitavat heategevust ja vaestele mõtlemist on kavas korraldada Tallinna maksumaksja raha eest, millest ei olekski iseenesest midagi halba, kui abi jõuaks tõepoolest ka puuduskannatajateni. Küsimus on selles, et loodav Toidupank kui Tallinna Turgude all tegutsev ettevõte hakkab kahjumit tootma, nagu Tallinna turud praegu seda niigi teevad.

Olukord Tallinna turgudel on järgmine: ainus reaalselt tegutsev ja kasumis olev turg Tallinnas on Nõmme turg. See on Nõmme ja ka Tallinna elanike seas populaarne ostukoht, mis tõsi küll, ei hiilga soodsate hindade, vaid pigem kvaliteetse ja värske toidukaubaga. Nõmme turg tegutses juba enne II maailmasõda ja on seega kõige kauem samas kohas olnud turg. Toona veel keskerakondlase Rainer Vakra populaarsus kerkis muu hulgas just Nõmme turu renoveerimise taustal komeedina poliittaevasse.

Siis tekkis aga keskerakondlike ideede genereerijate peades kinnisidee, et samasugused turud tuleb teha ka teistesse linnaosadesse. Sellega loodeti ilmselt saavutada rahva hulgas samasugust menu nagu Nõmme turu puhul. Turgude rajamisel puudus aga igasugune analüüs, parim näide oli Kristiine turg (mis on nüüd suletud), kuhu ei leitud piisaval arvul kauplejaid ega olnud ka ostjaid. Samamoodi kiratseb Lasnamäe turg.

Seejärel otsustati ühendada Tallinna linna omandis olev ainus reaalselt tegutsev, inimeste seas menukas ja kasumlik Nõmme turg teiste linnavalitsuse rajatud turgudega. Kokkuvõttes tekkis vajadus Tallinna Turgude järgi, et varjata teiste turgude kahjumit.

Järgmise Keskerakonna sammuna näeme juba Tallinna 2014. a. eelarveprojekti sisse poogituna kummalist toidupanka ja munitsipaalpoodi. Mõlema projekti suhtes on linnajuhid kidakeelsed ja põhjendavad Lasnamäe toidupanga rajamise soovi inimeste aitamisega.

Praegu pole veel teada, kui palju plaanitakse palgata loodavasse toidupanka tööjõudu ning millised on täpselt selle juhtimiskulud (näiteks juhatuse ja nõukogu liikmete tasud, muud hüvitised, preemiad jms.), milline on ettevõtmise kavandatav kulu 2014. aastal ja kui suur on selle eelarve.

Samal ajal ja kõigile teadaolevalt töötab aastast 2010 Tallinnas väga edukalt käivitunud Eesti-Hollandi heategevusfondi Päikeselill ja Swedbanki asutatud toidupank, mille töö toetub vabatahtlikele, kes on abiks toidu ladustamisel, pakkimisel ja väljastamisel. Toidupank rendib ruume ja tasub ta ka rendiarved.

Toidupangast keskpangaks

Tallinna maksumaksjale jääb arusaamatuks, miks hakkab Tallinna linn rajama paralleelseid struktuure väga hästi käivitunud ja edukalt toimiva toidupanga kõrvale, mis juba jagab toidupakke puudustkannatavatele inimestele koostöös linnaosa sotsiaalosakonnaga ka Lasnamäel. Koostöös linnaga ei oleks vabatahtlikest koosneval organisatsioonil probleeme ka vastavalt vajadusele suurendada abivajajatele minevat toidupakkide kogust.

Huvitav, kas linnavalitsus on mõelnud vähemalt enne suure kulutuse tegemist paralleelse struktuuri loomise asemel hoopis olemasolevat toidupanka näiteks paremate ruumide võimaldamisega ja ruumide soodustingimustel üürile andmisega?

Jääb üle vaid loota, et enne Lasnamäe toidupanga rajamist on sellele eelnenud ka analüüs, milles oleks muu hulgas kajastatud juba praegu Tallinnas tegutsevate mittetulunduslike organisatsioonide panus antud valdkonnas ja selgitatud välja, kus praegune süsteem ei toimi ning kust saame selgelt välja lugeda, milles hakkab seisnema rajatava toidupanga reaalne kasutegur abivajajatele.

Selgitust vajab ka asjaolu, miks plaanitakse konkureeriv toidupank luua just Lasnamäele, kui arvuliselt on kõige rohkem puudustkannatavaid inimesi just Põhja-Tallinnas. Eeldatavalt saab selle asukoha valiku aluseks olla kõikides Tallinna linnaosades tehtud analüüs reaalse abivajamise kohta.

Muuseas – toidupank on juba patenditud nimi ning kummalisel põhjusel kasutab linnavalitsus oma eelarvedokumentides ja suulistes kirjeldustes Lasnamäele loodava üksuse puhul juba olemasoleva toidupanga ehk teise, võõra ühingu populaarset nime ja täiesti teise ettevõtte brändi.

Vähemtähtis pole argument, et Eesti Toidupank kuulub rahvusvahelise organisatsiooni FEBA, lahtikirjutatuna European Federation of Food Banks, mis toimib nagu Eestiski kindlatel põhimõtetel – heategevuslikel, eetilistel ja isetutel alustel.

Piet Boerefijini ja Eesti-Hollandi heategevusfondi loodud Eesti Toidupank on võitnud vabatahtlike ja annetajate usalduse. Nende tegevus on läbipaistev, neutraalne, pole kantud erakonnapoliitikast ega soovist lõigata abivajajate kulul poliitilist kasu. Toidupanga loojad on tegutsenud heas tahtes, tegeldes inimeste aitamisega, mitte äripidamisega. Kui aga heategevusliku iseloomuga tegevusse tuua sisse äri ja kaubitsemine, siis ei tööta idee juba ette.

Hea peremees plaanib külvi ja lõikust varakult. Ebaaus peremees plaanib oma lõikuse aga teiste arvel.

26 KOMMENTAARI

j
Jüri Koduvere 9. jaanuar 2014, 11:10
Ehk oleks kõige enne vähendada käibemaksu toidukaupadele, mis on elus püsimiseks hädavajalikud.
Kindlasti ei tohiks käibemaksu vähendada import...
(loe edasi)
e
Ehh 7. jaanuar 2014, 00:30
Miks, kel meelest läinud, vaadaku uuesti üle Tujurikkuja video, aga see vist mõttetu soovitus, nõukaaeg jätnud tugeva jälje genofondi
Loe kõiki (26)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee