Eesti uudised

Riia poevaringut uurinud insener: vigadele tähelepanu juhtimine pole häbiasi, vigaste hoonete ehitamine aga küll! (7)

Maarius Suviste , 19. detsember 2013 07:00
VÕIMALIK KA EESTIS?: «Samasuguseid süsteemseid vigu võib leida Eestis mitmetest avalikest hoonetest, kust ma olen läbi käinud,» ütleb Riias Maxima poevaringu kohta raporti teinud Soomes tegutsev Eesti insener Toomas Kaljas. Foto: Aldo Luud
Kes on Riia Maxima uurimisraportiga tuntuks saanud Toomas Kaljas?

Riias Maxima tragöödia kohta uurimisraporti tegemisega tuntuks saanud insener Toomas Kaljas väidab, et sääraseid teraskonstruktsioonide vigu on ka Eestis ehitatud hoonetel. Aga millistel, seda ütleb ta ainult tehnilise järelevalve ametile.

Kõigest mõni päev pärast Riias Maxima varingut, mis tõi endaga kaasa 54 inimese huku, esitas Soomes töötav Eesti insener Toomas Kaljas Läti politseile oma uurimisraporti.

Raport toob välja, et hoonele sai saatuslikuks projekteerimisel tekkinud viga – varingu põhjustas tõmbeühenduse praakkonstruktsioon, mis oli nõutust neli korda nõrgem.

Samal teemal

Espoos asuva konsultatsiooni, tarkvaramüügi ja koolitusega tegeleva Rak-Tek Solutions Oy juht Toomas Kaljas on otse lajatanud: ka Eestis leidub ebaturvalisi avalikke hooneid. Ja see on tekitanud leebelt öeldes ärevust.

Vigu on nii Eestis kui ka Soomes

"Vigaselt konstrueeritud on mitmeid hooneid. Silmad lahti käies paneb tähele," ütleb Kaljas "Täpselt samasuguseid teraskonstruktsioonide vigu on ka Soomes – Eesti ei ole selles suhtes ainuke ja viimane riik. Küsimus on võib-olla selles, et mida need vead praktilises elus tähendavad. Võib-olla arvatakse, et ma tahan öelda, et kõik hooned sajavad kellelegi kohe kraesse – seda ma ei taha öelda. Ma tahan öelda, et konstruktsioonides on vead. Minu kogemus kinnitab, et kui viga on kolmekordne, siis konstruktsioon kukub kokku."

Insener-ettevõtja lausub, et teda on palutud ka päästma neid avalikke hooneid, mis on juba uuest peast vigaseks osutunud. "Süsteemseid tüüpvigu on palju. Maxima lõppraportis on esitatud näide ühest süsteemsest veast avalikus hoones Eestis, mis on avarii juba läbi teinud, küll teistel põhjustel. Samasuguseid süsteemseid vigu võib leida mitmetest avalikest hoonetest, kust ma olen läbi käinud."

Mis hoonetest täpselt jutt käib, seda ei ütle ta ka pärast pikka pinnimist: "Ma ei saa neid nimetada."

Lisapärimiste peale, et miks ikkagi ei saa ohtlikke hooneid nimetada, ütleb ta: "Küsimus ei ole üksikutes hoonetes, vaid süsteemsetes vigades, mis korduvad väga mitmes avalikus hoones ja konstruktsioonis. Selleks, et konstruktsioon ära rikkuda, on vaja ainult üht tõrvatilka meepotis. Konkreetsete hoonete puuduste avalik esitamine ei oleks aus nende inimeste ja inseneride suhtes, kes on mind usaldanud. Kas peaksin neid nüüd karistama selle eest, et nad on minult abi palunud ja usaldanud? See ei oleks ju õiglane."

Kas astus üle eetilise piiri?

Kaljase uurimisraport Riia Maxima poevaringu kohta on nii meie enda kui ka naaberriigi inseneride seas tolmu üles keerutanud.

Osa Eesti ehitusinsenere on öelnud, et Kaljase ekspertiis pole pädev ei tehniliselt ega juriidiliselt. On neid, kes ütlevad otse, et kolleeg on astunud üle eetilise piiri – mitte ükski insener ei tohi tõsta ennast esiplaanile teiste õnnetuste arvel. Ja mis veel selgunud on – Kaljasel pole ei Soomes ega Eestis ehitusinseneri kutsetunnistust.

Kaljasel endal on sääraste ütluste kohta palju öelda. "Kui üksikud insenerid kurdavad, et insener Kaljasel ei ole moraali, siis ma küsin vastu: kas nendel üksikutel inseneridel peale moraali üldse midagi on?" ütleb Kaljas.

Ta nendib, et inseneride ring on väga väike – kõik tunnevad kõiki.

"Palun tõestatagu siis, kuidas ma olen tehniliselt ja juriidiliselt ebapädev," jätkab ta.

"Tegelikult ei keskenduta sisule. Mina räägin nii, nagu asjad on. Öeldakse, et kas sul häbi ei ole, et julged tuua sellised õnnetuse põhjused välja. Raport ei mõista kohut. Tegelikult peaks olema häbi, kuidas üldse sellised õnnetused juhtuvad."

Kaljas ütleb, et ta ei ole doktoritööd ära teinud, sest tahab asjadest aru saada, mitte formaalselt endale paberit vormistada. "Ja õppimine on privileeg, mida tahan kasutada. Ma ei ole doktorantuuri lõpetanud põhimõtte pärast – otsin põhjusega teemat, mis ühiskonnas tegelikult oluline on," seletab ta.

Nüüd püütakse Kaljase sõnutsi raporti tegijat alusetult mustata selle eest, et autoril puudub kommertslikel alustel töötav kutsetunnistus. "Mina ei ole seda kommertslikku tõendit, kutsetunnistust, põhimõtteliselt endale tahtnud. Sellepärast, et ma ei taha endale kõlavat kutsetunnistust, kui mul tegelikku pädevust ei ole – nii palju on neid insenere, kellel selline on. Ametlik pädevus tuleb ülikoolist ja töö käigus saadud reaalse kogemuse abil," räägib Kaljas.

Ta kinnitab, et sealsetest seadustest lähtuvalt võidakse sertifitseerimist ja kutsetunnistust arvesse võtta, aga see ei ole kohustuslik.

"Insener võib oma kompetentsust iga projekti puhul eraldi riiklikus ehitusjärelevalves tõendada. Tõendamiseks tuleb inseneril esitada ülikooli lõputunnistus ja varasemalt tehtud tööd," räägib Kaljas.

"Lätis ja Eestis on tähtsad sertifikaat ja kutsetunnistus, ning kaasaegsem konstruktsioonidele jagatav CE-märk on nagu sotsiaalvõrgustiku "sõbrad", keda tegelikus elus ei pruugi olla."

Uurimisraporti tegi Kaljas enda sõnul avalikuks seepärast, et juhtida tähelepanu süsteemsetele vigadele konstruktsioonides ja ehituses. "Tehniliselt olen 100 protsenti veendunud, milles küsimus on. Kahtlusi ei ole. Olen valmis ka oma seisukohti inseneridele avalikult esitama ja põhjendama. Kui keegi minu seisukohas tehnilise vea leiab, siis on see ainult teretulnud. See tähendab järjekordset võimalust õppida. Raporti tegemine ei ole keeruline, see on elementaarne," räägib ta.

"Väidetakse, et hoone projekteerimise jaoks ei ole piisavalt aega – on kiire kogu aeg. Tegelikult on viga lihtsalt selles, et ei investeerita oma oskustesse, ei investeerita inimestesse."

Olen selle Maxima juures käinud kaks korda. Ma ei ole võimeline aru saama, kuidas me võime nii vastutustundetult käituda. Kõiki neid õnnetusi oleks tegelikult võimalik vältida."

Kaljas ei avalda ohtlikke hooneid ka tehnilise järelevalve ametile

Tehnilise järelevalve ameti avalike suhete peaspetsialist Anu Võlma: "Tehnilise järelevalve amet on Toomas Kaljasega vahetanud infot, Toomas Kaljas on kirjeldanud oma nägemust Riia Maxima varingu asjaoludest. Samas ei ole ta esitanud infot konkreetsete avalike hoonete kohta, mida ta Eestis ohtlikeks peab. Kui TJAle laekub info võimalikest ohtlikest hoonetest, siis kontrollime nende hoonete seisukorda."

Raporti tegija: mul oli suuline lepe Läti politseiga

"Tehnilise lõppraporti osas on olemas suuline kokkulepe Läti politsei kriminaaluurijatega, millel on kaks tunnistajat, ja e-kirjavahetus prokuröriga. Mitte mingil juhul ei ole tehniline lõppraport tehtud omal algatusel," ütleb Riia Maxima poevaringu kohta raporti teinud Eesti insener Toomas Kaljas.

Läti politsei pressiesindaja Dairis Anucˇins on Postimehele kinnitanud, et nemad eestlaselt raportit ei tellinud. "Võime teatada, et Läti politsei pole härra Toomas Kaljaselt mingit ametlikku raportit tellinud. Insener Toomas Kaljas pole ametliku raporti koostamiseks valitud ekspert. Meil pole alust tema kvalifikatsioonis kahelda, kuid samas ei saa me tema raportit ka ametliku infona kasutada, kuna härra Kaljas ei näidanud oma kvalifikatsiooni kohta ühtegi sertifikaati."

"Mul ei ole põhjust seda asja välja mõelda. See on päriselt nii," kinnitab Kaljas.

Ja jätkab: "See raport valmis Läti politsei kriminaaluurijate käsul. Ma olen nüüd täiesti hämmingus, kuidas sellised väited on meediasse lekkinud.

Mul oli Riias pressikonverents, pärast seda tulid kaks uurijat minu juurde, ütlesid, et nüüd on vaja, et teed meile raporti. Ma tegin neile raporti. Käisin eelmisel kolmapäeval Lätis, mul oli politseiga kohtumine. Nad olid väga tänulikud selle raporti üle, nad ütlesid: aitäh, et olete meid õigetele jälgedele juhtinud."

Kas Läti politsei maksis Kaljasele selle töö eest? "Nad pakkusid mulle selle töö eest raha, kui ma seal olin. Ma ütlesin, et ma ei taha raha – see on kingitus Läti rahvale. Miks ma raha ei taha? See on põhimõtteline. Sest kohe, kui ma raha võtan vastu, olen ma sõltuv ekspert," toonitab ta.

"Teised osapooled on mulle pakkunud raha, aga ma ei ole raha vastu võtnud. Minu jaoks on küsimus põhimõtetes ja iseenda täiendamises. Ka Maxima õnnetus on mulle väga palju õpetanud."

Kaljas usub end teadvat, miks tema uurimisraport nii palju kõneainet on tekitanud: "Tegelikult on selle taga lihtsalt see, et raporti sisu räägib liiga palju tõtt ja ilmselt riivab väga paljude ringkondade huvisid. Nüüd püütakse leida ükskõik millist pori maast, mida võtta on, selle asemel et teema sisusse keskenduda ja rääkida, mis siis selle hoone alla tõi."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee