Eesti uudised

Eesti kaubamärgiks saab maailma kõrgeim püramiid? (74)

Karoliina Vasli, 17. detsember 2013 07:00
PÜRAMIIDIPARK: «Aidu 2030» nime kandev eskiislahendus. Arhitektid Ott Kadarik ja Mihkel Tüür on projekti tutvustades kohanud ehmunud pilke. «Hullud olete,» vahendab Kadarik esmast reaktsiooni. «Siis aga teeme ettekande ja saadakse aru, et see on täiesti võimalik.» Kadarik, Tüür. Foto: Arhitektid
Ida-Virumaale Aidusse peaks põlevkivi aherainest kerkima maailma kõrgeim püramiid. Kohalikele on projekt turismimagnet, Viru Keemia Grupp pääseb aga saastetasust.

Mullu suleti Aidu põlevkivikarjäär, kust 40 aastaga kaevandati 90 miljonit tonni põlevkivi. Ettevõtte põlevkivitootjana võttis kandva rolli Ojamaa kaevandus.

Viru Keemia Grupp otsustas juba mitme aasta eest, et tahaks Ojamaal paarikümne aastaga põlevkivirikastamisel ülejääva lubjakivi ladestada Aidu karjääris. Maidla vald oli nõus, kui seda tehtaks teisel kujul kui mannetu tuhamäega.

Mida teha 70 hektaril?

Maidla vallavanem Hardi Murula pöördus arhitektuuribüroo Kadarik, Tüür. Arhitektid poole. Ott Kadarik räägib: "Murulal oli mure, et neile jääb hiiglaslik prügimägi, millest pole mingisugust tolku. Kui see aga teha turismiobjektiks, on kasu nii vallal kui ka riigil."

Kadarik käis koos kolleeg Mihkel Tüüriga kohapeal ja seal tekkis mõte, et aheraine saaks karjääriväljal püramiidideks ladestada. "Isegi tuhamägesid sõidetakse reisibussidega vaatama. Me saame teha midagi läbimõeldumat ? püramiidid tooks huvilisi kindlasti."

2011. aastal tehtud projekti järgi peaks püramiidipark saama valmis 2030. aastaks. Nõnda kaua ladestatakse Ojamaa kaevandusest tulevaid jääkained. Püramiidid võtaks pidevalt kasvus juurde ja kokku mahuks neisse isegi 18 miljonit tonni aherainet. Kõige kõrgem püramiid võiks visiooni kohaselt olla 152 meetrit kõrge, nõnda ületaks see isegi egiptlaste kuulsa Cheopsi püramiidi, mille ametlik kõrgus on praegu 137,3 meetrit.

Projekti tellis Viru Keemia Grupp (VKG). "Meie omalt poolt toetame seda ettevõtmist ja peame seda väga oluliseks," toonitab VKG ühiskondliku vastutuse juht Julia Piilmann.

"Tehniliselt on see projekt täiesti teostatav, seda tõestab ka käesolev eelprojekt, mitte ainult meie inseneride arvamus."

Detailplaneering on kinnitatud

Maidla valda praegu enam ei ole. Ühes Püssi linnaga ühineti Lüganuse vallaga. Lüganuse vallavanem Allar Aron rõhutab, et püramiidid on prioriteet edaspidigi. Endine vallavanem, praegune vallavolinik Hardi Murula lisab, et ala detailplaneering on kinnitatud ja esimese püramiidi (kõrgus 60 meetrit) kohta ehitusprojekt koostatud. Ka tingimuslik ehitusluba on neile väljastatud. Tingimuslik seetõttu, et vallal pole maa kasutusõigust, seda taotletakse riigilt. Kui see on käes, loodetakse esimene püramiid püsti saada 2-3 aastaga.

Kui palju püramiidide rajamine ja selle juurde kuuluv meelelahutuskompleks investeeringuid nõuab, VKG praegu ei ütle, selle kohta hakatakse infot jagama ehitustöö käigus.

Rahaline võit on juba praegu selge. Põlevkivi kaevandamise mahud on kasvamas ja nõnda suurenevad ka aheraine kogused. Seetõttu on kaelas ka saastetasud, mida tuleb riigile maksta. Kui materjali taaskasutada, ei pea seda maksu maksma. Püramiidide rajamine just selle alla kvalifitseerub. Äripäev on kirjutanud, et püramiidide rajamisega võib VKG kokku hoida üle 15 miljoni euro.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee