Tehnika

Kodud ja kontorid asustanud arvutihiir sai 45aastaseks 

Marion Mänd, 15. detsember 2013 10:00
LEIUTAS LOOMA: Insener Douglas Engelbarti loodud arvutihiir osutus kohastumisvõimeliseks ja elujõuliseks liigiks, mis on asustanud kodud, koolid, kontorid.Foto: Apic
45 aastat tagasi, 9. detsembril 1968 esitles Ameerika insener Douglas Engelbart tuhatkonnale arvutieksperdile raskepärase moega puust klotsi, millel oli kaks metallrattakest all. Arvutihiir oli sündinud.

Prototüüphiirt, Engelbarti ja tema meeskonna nelja-viie aasta töö vilja, nähti esimest korda avalikkuse ees San Francisco arvutikonverentsil, kus võeti kodukootud modemi abil ühendust Engelbarti laboriga Stanfordi ülikooli uurimisinstituudis (SRI). Poolteist tundi kestnud esitluse käigus tekitas insener furoori, kasutades ekraanil liikumiseks, teksti esiletoomiseks ja akende suuruse muutmiseks peopesa­suurust seadet.

"Ma ei tea, miks me seda hiireks kutsume," seletas Engelbart sabataolise juhtmega kobakat klotsi demonstreerides, vahendab Huffington Post.

Kui Engelbart hiire väljatöötamist alustas, oli idee arvuti sisemuse juhtimisest välise instrumendi abil radikaalne. Toona võttis arvuti enda alla terve toa ja tegeles tänapäeva mõistes teotempos rehkendamisega. Andmeid söödeti masinahiiule sisse perfokaartidega. Kuid Engelbart kujutles juba aega, kui arvutid võimaldavad inimestel üksteisega suhelda ja lahendada ülesandeid viisidel, mis toona tundusid mõeldamatud. Insener pidas oma missiooniks inimintellekti haarde laiendamist ja selleks tuli arvuti muuta kasutajasõbralikumaks. Üks suuremaid edusamme oligi hiir ametliku nimega x-y positsiooni indikaator.

Toona kujutas Engelbart ette, et arvutikasutaja hoiab hiirt kogu aeg ühes käes ning teisega tipib viieklahvilisel klaviatuuril.

Ehkki esimene hiirega arvuti oli 1981. aasta Xerox Star, sai hiir laialdaselt tuntuks alles 1984. aastal Apple’i firma revolutsioonilise Macintoshiga. 1987. aastaks oli hiirest tänu personaalarvutite tööstuse plahvatuslikule kasvule kujunenud arvutikasutaja tarbeese, kuid Engelbart ei teeninud mingit autoritasu – patent kuulus SRI-le ja kaotas pealegi kehtivuse tolsamal 1987. aastal. Tunnustatud arvuti- ja internetipioneer Engelbart suri tänavu 2. juulil 88 aasta vanuses pärast pikka võitlust Alzheimeri tõvega.